Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda ođđa oktasaš váldočájáhus Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme rahppojuvvui 1.6.2022. Dál badjelaš jagi siste čájáhussii leat oahpásmuvvan juo badjel 100 000 olbmo!

Mii leat hui ilus ja giitevaččat beroštumis, man min čájáhus lea ožžon. Addojuvvon máhcahaga mielde mii leat lihkostuvvan čájáhusođastusaineamet.

Min ođđa čájáhus lea beroštahttán sihke báikkálaččaid ja eará báikkiin boahtán olbmuid. Binnáš vuollil bealli min gussiin leat leamašan suopmelaččat. Olgoriikkalaš čájáhusgalledeaddjit leat boahtán eanemus Duiskkas ja Fránskkas.

Siiddas leat oktiibuot fitnan sullii 120 000 geardde jagis. Dán logus leat mielde maid Siida Shop, Meahciráđđehusa bálvalanbáikki, Anára gieldda turismarávvema ja restoráŋŋa Sarrida guossit. Ovddit háve olahusjahki lei 2019, goas dán 120 000 olbmos fitne čájáhusain 64 000 olbmo. Dán jagi duot olahus lea einnostusa mielde loktaneame čielgasit badjel 65 000.

Sámemusea Siida lea mielde duiskkalaš Eurohpá kultuvrraid musea MEK:a (Museum Europäischer Kulturen, Berlin) dutkanprošeavttas, mas dutket musea viiddis sámečoakkáldaga proveniensa nappo duogážiid ja álgoboahtimuša. 1.12.2022 álgán prošeavttas (Die sámische Sammlung am Museum Europäischer Kulturen. Ein multiperspektivischer Ansatz zur Provenienzforschung) dutkit, sápmelaš duodjárat ja dáiddárat, davviriikkalaš sámemuseat ja sámeservošat dutket sullii 1600 dávvira ja čuovgagova čoakkáldaga arkiiva- ja dávvirdutkamuša bokte ja buvttadit ođđa dieđuid čoakkáldaga birra.

Čoakkáldaga dávvirat doibmet maid inspirašuvdnan ođđa diŋggaide dahje dáiddalaš dutkamii. Prošeakta nanne maid davviriikkalaš sámemuseaid ovttasbarggu ja fierpmádaga. Prošeakta doaibmá ovdagovvan sámedávvirčoakkáldagaid proveniensadutkamuššii Duiskkas, Eurohpás ja eará máilmmi guovlluin. Prošeavtta ruhtada Duiskka láhppon dáidaga foanda (Deutsches Zentrum Kulturgutverluste) ja dat lea foandda vuosttas davit jorbalasbeali kolonialisttalaš čoakkáldagaide laktáseaddji prošeakta.

Guovtte jagi bisti prošeakta ollašuhtto čavdes ovttasbarggus Sámemusea Siidda, Ruoŧa Duottar- ja Sámemusea Ájtte ja Norgga musealihtu ja Sámi museasearvvi Dávvirat Duiskkas -prošeavttain.

Sámemusea Siiddas lágiduvvo prošeavtta bargobádji 14.–15. geassemánu, mas gullat prošeavtta ja musea čoakkáldagain govvačájáhusaid bokte, ságastallat ehtalaš prinsihpain ja gullat áššedovdiid ovdanbuktimiid čoakkáldagaide laktáseaddji temáid birra. Sámemusea Siidda prošektii válljen duodjárat leat Elle Valkeapää, Anniina Turunen ja Heini Wesslin, geain buohkain lea juo hárjánupmi museačoakkáldagaid dutkamis ja daid ávkkástallamis otná beaivve duojis.

Čoakkáldaga sámedávvirat, earret guokte rumbbu  ja njeallje ládjogahpira, leat oalle láhkái dutkameahttumat ja dávviriid duogášdieđut leat váilevaččat. Dávviriid dahje olbmuid namat ja daid válddahallamat leat máŋggaid osiid 1800–1900-loguin ja dánu rivttes namahusat dahje dieđut dávviriid geavahanvugiin leat váilevaččat ja eatnandieđalaš referánssat leat dávjá boastut dahje eahpemearálaččat.  Máŋggaid dávviriid álgoboahtimuša eai leat čielggadan, eaige maiddái daid moalkás geainnuid, maid mielde dat lea gártan čoakkáldaga oassin. Prošeavtta čuovvumuššan erenoamážit čoakkáldaga boarrásamos dávvirat buktojuvvojit vuot ealli sámekultuvrra ja duoji oassin.

Sámemuseas proveniensadutkamuš ja máŋggaolat ovttasbargu vásihuvvojit erenoamáš dehálažžan.

 

Lassedieđut:
Eeva-Kristiina Nylander Prošeaktadutki, Museum Europäischer Kulturen
e.nylander@smb.spk-berlin.de
+358 407045153

 

Govva: Staatliche Museen zu Berlin, Museum Europäischer Kulturen / Christian Krug

Min čájáhus lea fargga ovttajahkásaš. Mannan jahki lea leamaš dievva galledeaddjiid. Min oktasaš čájáhusa leat oaidnán oktiibuot jo 65 000 galledeaddji. Ovdal ealás geassebaji lea áigi dikšut Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda váldočájáhusa vuđolaččat. Seammás mii dikšut maiddái eará galledanvisttiid.

Dikšuma dihte Siida ja restoráŋŋa Sarrit leat gitta du-vu 4.-8.5.2023. Mii bálvalit din fas bottu maŋŋá ma 9.5. dii 10 rájes.

Stáhta doaibmasajiin vástida Senaatti-giddodagat, mii lea ollašuhttán Anáris Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siidda viiddes vuođđodikšun- ja viiddidanfidnu. Viiddidanoassi gárvánii giđđat 2021, ja dál leat gárven fidnu  nuppi muttu, mas leat earret eará ođasmahttán bargolanjaid ja ollašuhttán dálloteknihkalaš ođastusaid. Ođasmahtton Siida rahpasa álbmogii geassemánus 2022.

Vuođđodivvuma ja viiddideami mielde Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida leat ožžon musea- ja luondduguovddášlanjaid, mat devdet teknihkalaččat ja doaimmalaččat dálá gáibádusaid. Ođasmahtton ja viiddiduvvon Siida-huksehus bálvala sturron doaimmaid ja galledeaddjimeriid buorebut go ovdal.

“Nuppi muttus, mii dál lea gárvánan, leat ođasmahtton bargoveaga bargolanjat, viiddiduvvon feaskkerhálla ja ollašuhtton huksen-, LVI- ja šleađgateknihkalaš divvun- ja ođasmahttindoaibmabijut. Erenomážit fuomášumi leat gidden buori dili sihkkarastimii siste, čuovggaide ja akustihkka- ja dorvvolašvuođačovdosiidda ja lassin energiijabeaktilvuhtii”, muitala Senaatti-giddodagaid huksehanhoavda Miikka Teppo.

Vuođđodivvuma agoartabargin lea doaibman Sakela Rakennus Oy, ja dat lea addán lanjaid 25.3.2022 huksehanfidnu diŋgojeaddjái Senaatti-giddodagaide. Barggut joatkašuvvet ain olgolanjain boahtte gease 2022.

Vuođđodivvuma ja viiddideami olis Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siiddas leamašan jođus ođđa, oktasaš vuođđočájáhusa plánen ja ođasmahttin. ”Enâmeh láá mii párnááh – Eatnamat leat min mánát” -čájáhus deahtista luonddu- ja kulturfáttáid dehálamos ságaid. Čájáhusa huksen lea jođus ja dat rahpasa álbmogii 1.6.2022.

”Mii vuordit iluin, ahte beassat fárret ođasmahtton Siidii. Áššehasbálvalusa geahččanguovllus mii leat lanjaide hui duđavaččat, dasgo vuođđodivvuma mielde mii bastit bálvalit ain buorebut lassáneaddji áššehasrávnnjiid. Čájáhuslanjaide lasihuvvon ođđaáigásaš teknihkat dahket vejolažžan maiddái buoret vásáhusaid galledeaddjiide. Min bargoveahka lea oassálastán bargolanjaid plánenprosessii, ja dan boađusin Siida-huksehusas leat fállun bargolanjat iešguđetlágan bargodárbbuid várás”, gávnnaheaba vs. museahoavda Eija Ojanlatva ja álbmotmeahcihoavda Pirjo Seurujärvi ilolažžan.

 

Senaatti-giddodagaid suodjalančuozáhat

Siida-huksehus ii leat virggálaččat suodjaluvvon, muhto Senaatti-giddodagat leat meroštallan Siidda ovddasvástádusčuozáhahkan, mii mearkkaša, ahte huksehus dikšojuvvo ja divvojuvvo seammá prinsihpaid mielde dego virggálaččatge suodjaluvvon huksehusat.

“Huksehusas sisamanahagat ja geahččanlinját leat seailluhuvvon rabas ja váldooidnosat šaddet dehálut rollii huksehusas. Huksehusas leat seailluhuvvon ja máhcahuvvon originála bajážat, dego betoŋŋaláhttit. Maiddái čuozáhagas hápmegiella lea seailluhuvvon, mas jorbejuvvon čiehkahámit leat guovddážis. Gálvvuin ee. auditoria stuolut divvojuvvojedje ođđasit atnui”, muitala Miikka Teppo.

Senaatti-giddodagaid stivra dagai fidnu investerenmearrádusa juovlamánus 2019. Sámemuseavuođđudus lea Siidda váldoláigolaš, mii vuolleláigoha lanjaid ain Meahciráđđehusa Badje-Sámi Luondduguovddážii ja Restoráŋŋa Sarridii.

 

Lassidieđut:

Senaatti-giddodagat Miikka Teppo tlf. 040 180 0929, miikka.teppo(at)senaatti.fi
Sámemusea Siida vs. museahoavda Eija Ojanlatva , 0401676145, eija.ojanlatva(at)samimuseum.fi
Meahciráđđehus/Badje-Sámi luondduguovddáš Siidda álbmotmeahcihoavda Pirjo Seurujärvi, 0400125782, pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi

Maŋemus sámi guovllu hávdeeatnamiin goivojuvvon sápmelaččaid oaiveskálžžut ja eará dávttit luitojuvvojit eatnamii ođđasit Anáris ja Ohcejogas Sámi girkobeivviid maŋŋel borgemánu 7.–8. beivviid. Váinnit leat vitkojuvvon eatnama vuoiŋŋadeapmái dolin, ja boahttevaš doaimmahusain geavahuvvo girkolaš eatnamii luoitima rohkos. Váinnit leat seailluhuvvon jagi 2001 rájes Sámi musea Siiddas.

Sotnabeaivve 7.8.2022 sámi váinnit luittojuvvojit eatnamii Anára Boareshávdeeanansullui ja mánnodaga/vuossárgga Ohcejoga Máttajávrre boares hávdeeatnamii sihke Njellima ortodoksalaš hávdeeatnamii.

Dilálašvuođat

Sotnabeaivve 7.8.2022 diibmu 15 rájes lágidit Anáris Sámi girkobeivviide várrejuvvon lávus dilálašvuođa, mas earret eará muitalit váinniid historjjás. Dán dilálašvuođa maŋŋá váinnit luitojuvvojit ođđasit eatnamii Anára Boareshávdeeanansullui. Lávus sáhttá čuovvut eatnamii vitkama neahttarávdnjema bokte.

Dilálašvuohta joatkašuvvá mánnodaga/vuossárgga 8.8.2022 diibmu 10 Ohcejogas, gos váinnit luitojuvvojit ođđasit Máttajávrri boares hávdeeatnamii. Mieđušteddjiide ordnejuvvo gáfestallan- ja ságastallandilálašvuohta girkogiettis.

Nuortalaš váinnit luitojuvvojit hávdái Njellima ortodoksalaš hávdeeatnamii dilálašvuođas, mii lágiduvvo mánnodaga/vuossárgga 8.8.2022 diibmu 15.  Mieđušteddjiide ordnejuvvo gáfestallan- ja ságastallandilálašvuohta Njellima searvedálus.

Buot dilálašvuođaid sáhttá čuovvut gáiddusin neahttarávdnjema bokte.

Hávdái luoitin leat dilálašvuohta, mii guoskkaha oppa suopmelaš ja davviriikkalaš  sámeservoša. Sámeguovllus seammalágán dilálašvuođat leat lágiduvvon ovdal jagi 1995 Anára Boareshávdeeanansullos, jagi 1997 Norgga Álttás, jagi 2011 Norgga Njávdámis ja jagi 2019 Ruoŧa Likšus.

Doaibmagottis lea ovddasvástádus lágidemiin

Sámemusea Siida lea vuođđudan doaibmagotti ollašuhttit rohkiid eatnamii ođđasit vitkama. Doaibmagoddái gullet Sámediggi (Leo Aikio, Anu Avaskari, Vuokko Hirvonen), Nuortalaččaid siidačoahkkin (Hanna-Maaria Kiprianoff), Suoma evangelalaš-luteralaš girku (Tuomo Huusko, Erva Niittyvuopio), Suoma evangelalaš-luteralaš girku Sámebarggu ráđđádallangoddi (Veli-Pekka Lehtola), Sámi (Lappi) ortodoksalaš kapeallasearvegoddi (Jaakko Vainio), Helssega universiteahtta (Hanna Snellman), Oahpahus- ja kulturministeriija (Hanna Kiiskinen) ja Sámemusea Siida (Minna Lehtola, Eija Ojanlatva).

Duogáš

Anára Boareshávdeeanansullui máhcahuvvui jagis 1995 Helssega universiteahta biodálkkasdiehtaga instituhta anatomiija ossodagas 95 sámi váinni oaiveskálžžu ja eará dávtti. Álgaga dagai Anára searvegotti girkoráđđi.

Anatomiija ossodahkii báhce goitotge oaiveskálžžut ja dávttit, maid universiteahta vuođđudan doaibmagoddi inventerii. Jagiid 1998–1999 doaibmagoddi suokkardalai 1800- ja 1900-loguid čoggojuvvon viiddes olmmošdáktečoakkáldaga hálddaheami ja dutkangeavahusa prinsihpaid. Sámi váinniid oasil ráđđádallangoddi dagai ovttasbarggu maid Sámedikkiin.

Ráđđádallangotti evttohusa mielde anatomiija ossodaga čoakkáldaga sámi váinnit sirdojuvvoje seailluheami várás sámeguvlui, Anára Sámemusea Siidii jagi 2011. Sámemusea lea seailluhan 172 váinni bázahusaid áššáigullevaččat daid luobaheami rájes. Soahpama mielde duon áigge váinniid dutkamii ii leat mieđihuvvon oktage lohpi.

Lassidieđut:
vs. museahoavda Eija Ojanlatva, Sámemusea Siida, t. 040 1676 145, eija.ojanlatva(at)samimuseum.fi

Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda Enâmeh láá mii párnááh – Eatnamat leat min mánát -čájáhusa rahpandoalut sirdašuvvet geassemánu álgui.

Mii ávvudit Sámemusea ja Meahciráđđehusa Luondduguovddáža oktasaš čájáhusa ja vuođđodivvojuvvon Siidda 1.6.2022 oktanaga, go boazodoallojahki álgá. Sirdimiin rahpandoaluid mii háliidit sihkkarastit, ahte min čájáhus lea ráhkaduvvon dievaslaččat gárvvisin ja bálvala min galledeaddjiid buoremus lági mielde.

Ovdal go ođđa čájáhus rahpasa, Siidda čájáhusat leat oalát Sámemusea olgomuseaguovllus.

Sámemusea áššehasbálvalus, bileahttavuovdin, Siida Shop, Meahciráđđehusa áššehasbálvalus ja turismarávven bálvalit vuođđodivvuma áigge gaskaboddosaš sajiin Siidda šilljobirrasis ja 1.4.2022 rájes ođasmahttojuvvon vuollefeaskkerhállas.

Restoráŋŋa Sarrit bálvala dalle, go Siida lea rabas.

 

Mii leat rabas

Dálvit 2021-2022(olgomusea, áššehasbálvaleapmi, restoráŋŋa):
1.10.2021 – 31.3.2022 vuo – láv dmu 10 – 16 (sot gitta)
*Juovla 2021: 24.12. 10-14, 25.12. 12-16
1.4. – 31.5.2022 vuo – láv dmu 10 – 17 (sot gitta)

Geassit 2022 (ođđa Siida):
1.6. – 30.9.2022 dmu 9 – 18 juohke beaivve

 

Siida lea Anáris, ja doppe doibmet Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida ja Restoráŋŋa Sarrit. Sámemusea Siidda doaimmas vástida Sámemuseafoanda. Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida gullá Meahciráđđehusa riikkaviidosaš luondduguovddášfierpmádahkii.

Lassedieđut: Minna Muurahainen, 0405816434, minna.muurahainen(at)samimuseum.fi

Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda viiddidan- ja vuođđodivodanfitnu vuosttas muddu lea gárvvis. Sámemusea Siidda čoakkáldatsajit ja restoráŋŋaoassi lea luobahuvvon fitnu hukseheaddjái ja giddodaga oamasteaddjái Senaatti-giddodahkii 12.5.2021 ja Sámemusea Siida lea váldán sajiid atnui. Váldohuksejeaddjin viiddidanfitnus lea leamaš anárlaš Rakennusliike Rekonen Oy.

Sámemuseai leat huksejuvvon viiddidanfitnus ođđa čoakkáldatsajit ( s. 888 m2), mat devdet otná beaivvi gáibádusaid. Čoakkáldatlanjat ja -sajit leat plánejuvvon nu, ahte go dávvirat buktojit dohko, de dat johtet njuovžilit vuostáiváldinbáikkis dárbbu mielde errenlatnjii ja galbmabumbái ja das fas viidásabbot govven- ja báhkkenlanjaid bokte čoakkáldatrádjui. Ođđa sajiin lea sierra seailluhanlanjat dávviriidda, mat dárbbašit iešguđetlágan seailluhandiliid, degomat ovdamearkka dihte tekstiillaide, garra dávviriidda ja dorkkaide.

Sámemusea Siiddas leat dál čoakkáldagas sullii 8000 dávvira. Čakčat 2021 Suoma álbmotmusea sámečoakkáldat ( s. 2200 dávvira) máhccá Anárii. Čoakkáldatoassi lea integrerejuvvon Siidda váldodállui ja boahttevuođas maiddái searvvušlaš čoakkáldatbargu lea vejolaš.

Ođđa restoráŋŋaoasis (s. 333 m2) lea stuorát restoráŋŋasále go mii lei ovdal Siidda restoráŋŋas. Lassin lea maiddái kabineahtta, áššehasbáikkit leat 88. Restoráŋŋas lea gievkkan, mii deavdá otná beaivvi gáibádusaid. Ođđa restoráŋŋaoasi lássaráigge sáhttá geahčadit Juvduuvuona. Restoráŋŋa sáhttá leat rabas maid dalle go Siida lea gitta, dasgo restoráŋŋii lea dál iežas olgouksa. Restoráŋŋan lea ain Restoráŋŋa Sarrit. Ođđa restoráŋŋa rahppo 1.6.2021.

Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda viiddidan- ja vuođđodivodanbargguid nubbi muddu, vuođđodivodanbargofitnu álgá 24.5.2021. Senaatti-giddodagat lea meroštallan Siidda vástusuodjalanbáikin. Dát dárkkuha dan, ahte dálu dikšot ja das fuolahit seamma ákkaid mielde go virggálaččatge suodjaluvvon dáluid. Viiddidan- ja vuođđodivodanfitnu plánejeaddjin lea Arkkitehdit Soini&Horto Oy ja dat lea justa dál ráhkadeamen Siiddas vástusuodjalančielggadeami, vai suodjalangáibádusaid sáhttet váldit vuhtii go divodit Siida-dálu boares oasi. Fitnu váldohuksejeaddjin lea Kajaani guovllu fitnodat Sakela Rakennus Oy.

Vuođđodivodanbargguid áigge Sámemusea áššehasbálvalanbáiki, Siida Shop, Meahciráđđehusa áššehasbálvaleapmi ja turismarávven leat 1.6.2021 rájes Siidda šillju gaskaboddosaš sajiin. Olgomusea lea čájáhus- ja galledanbáikin birra jagi. Restoráŋŋa Sarrit bálvala ođđa restoráŋŋaoasis.

Ođasmahtton Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida oktan ođđa váldočájáhusain rahpasa 1.4.2022.

Govat:

https://www.flickr.com/photos/siidainari/shares/6cm135
Sámemusea Siida/govvejeaddji Rauno Koivunen

Lassedieđut
Siida: Museahoavda Sari Valkonen tel. 040 767 1052, sari.valkonen(at)samimuseum.fi
Senaatti-giddodagat: huksehanhoavda Miikka Teppo tel. 040 180 0929,  miikka.teppo(at)senaatti.fi

Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siidda vuođđodivodan- ja viiddidanbarggut Anáris ovdánit plánaid mielde. Bargguid 1. muttu viiddanbarggut gárvvásmuvvet áigetávvala mielde miessemánus 2021 ja 2. muttu musea- ja luondduguovddášdálu nuppástus- ja vuođđodivodanbarggut vulget johtui dan maŋŋá.  Huksejeaddjin lea Senaatti-giddodagat ja Siida-dálu nuppástus- ja vuođđodivodanbargguid huksen- ja váldoagoartan lea válljejuvvon Sakela Rakennus Oy.

Siida-dállu rahppui 1998 ja dál dat ođaduvvo vástidit dili, mas doaimmat leat viidon ja galledeaddjiid mearri lea lassánan. Fitnus Siidii bohtet teknihkalaččat ja doaimmaid geahččanguovllus dakkár musea- ja luondduguovddášsajit, mat devdet otná beaivvi gáibádusaid. Viiddidanosiid viidodat lea sullii 1400 m2, ja Siida viidu fitnus sullii beliin dálážis.

Siidan vuođđodivodan- ja viiddidanbarggut dahkkojit guovtti muttus. Vuosttas muttus Sámemuseai huksejuvvojit viiddidanoasit, nappo čoakkáldatsajit ja restoráŋŋa. Dain sisbarggut leat gárvvásnuvvamin ja čoakkáldat ja restoráŋŋa šaddet gárvvisin miessemánus. Nuppi muttus leat museadálu nuppástus- ja vuođđodivodanbarggut. Dalle ođasmahttet Siidda bargolanjaid ja dahket huksen-, liggen-, čáhce-, áibmorusttetbargguid ja elrávdnjeteknihkalaš divodan- ja ođasmahttinbargguid. Earenomážit sihkkarasto, ahte dálus lea siste buorre dilli, giddejuvvo fuopmášupmi čuovggaide ja akustihkka- ja dorvvolašvuođačovdosiidda ja maiddái dasa, ahte dállu lea energiijabeaktil.

Čoakkáldatovttadaga viiddideami maŋŋá Sámemusea bastá ođđa sajiiguin doaibmat riikkaviidosaš vástumusean. Suoma álbmotmusea máhcaha Sámemuseai sámečoakkáldaga (badjelaš 2000 dávvira) čakčat 2021. Dát máhcaheapmi lea riikkaidgaskasaš geahččanguovllus mearkkašahtti.

Miessemánus 2021 Siida lea gitta. Dalle museačoakkáldagat sirdojit dálá čoakkáldatrájuin ođđa čoakkáldatsajiide ja áššehasbálvalanbáiki fárre gaskaboddosaš sajiide. Geassemánu álggus Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida ja restoráŋŋa bálvalit fas áššehasaid. Siidda áššehasbálvalanbáiki lea gaskaboddosaš sajiin Siida-dálu ovddabealde. Vuođđodivodanbargguid áigge olbmot besset galledit olgomusea. Restoráŋŋa bálvala ođđa lanjain ja sajiin. Siida ja dan ođđa lanjat ja sajit oktan vuođđočájáhusain rahppojit 1.4.2022.

Siidda viiddidanbargguid váldo- ja arkiteaktaplánemis vástida Arkkitehdit Soini & Horto Oy Helssegis ja huksejeaddjin lea Senaatti-giddodagat. Museadálu nuppi muttu vuođđodivodanbargguid liggen-, čáhce- ja áibmomolsunrusttetbargguid bargin lea LVI-Vanhatalo Oy ja elrávdnjebargguid bargá Keskus-Veljet Oy.

Senaatti-giddodagaid stivrra dagai fitnu investerenmearrádusa juovlamánus 2019. Sámemuseavuođđudus lea Siidda váldoláigolaš, mii fas láigoha sajii viidásit Meahciráđđehusa Badje-Sámi Luondduguovddážii ja Restoráŋŋa Sarridii.

 

Lassedieđut:
Senaatti-giddodagat: huksenhoavda Miikka Teppo, miikka.teppo(at)senaatti.fi tel. 040 180 0929 (álgá 1.3.2021)
Senaatti- giddodagat: huksenjoavkku hoavda Harri Karjula, harri.karjula(at)senaatti.fi tel. 0500 584 216
Sámemusea Siida: museahoavda Sari Valkonen, sari.valkonen(at)samimuseum.fi tel. 040 767 1052

 

Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda gallededje jagi 2020 áigge buohkanassii 80 000 olbmo, main 39 000 oste sisabeassanbileahta Siidda čájáhusaide. Siiddas olbmot fitnet čájáhusaid geahččama lassin Siida Shop -gávppážis, Restoráŋŋa Sarridis, Anára gieldda turismarávvenbáikkis ja Meahciráđđehusa áššehasbálvalanbáikkis. Buot galledeaddjit ledje 34 % ja čájáhusgalledeaddjit fas 39 % unnit go diibmá.

Jahki 2020 álggii bures. Ođđajagimánus čájáhusguossit ledje eanet go goassige ovdal, muhto juo guovvamánu loahpas Covid-19-pandemiija váikkuhišgođii turismii. Njukčamánu 17. beaivve Siida bijai uvssaid gitta guovtti ja bealle mánnui, dego earáge museat ja luondduguovddážat Suomas. Geassi manai bures, giitu suopmelaš turisttaide. Dego ovdditge jagiid, de eanemus čájáhusgalledeaddjit ledje suoidnemánus (badjel 8 000). Geasi huša maŋŋá lei ráfálaš čakča ja álgodálvi.

Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida lea leamaš juo máŋga baji hui riikkaidgaskasaš galledanbáiki. Jahki 2020 lei čielgasit riikkasis turisttaid jahki, go čájáhusgallededdjiin 66 % ledje suopmelaččat. Ovddit jagiid olgoriikalaš turisttat ledje čájáhusgallededdjiin sullii 60 %. Miellagiddevaš lea maid dat, ahte čájáhusaid leat fitnan geahččamin dakkár olbmot, geain lea Museakorta. Sin mearri lea lassánan hui ollu. Jagi 2019 áigge Museakoarttain gallededje Siidda 2 700 háve, go dán jagi lohkui lei 4 400.

Sámemusea Siidda guovlludoaibmabáikkis Nuortalaččaid árbevierrodálu Čeavetjávrris gallededje 990 olbmo. Go dan heiveha dasa, ahte árbevierrodállu lei rabas oanehut áiggi, de gallededdjiid mearri lei seamma dásis go ovdal. Dán jagi Nuortalaččaid árbevierrodállu lei rabas badjel mánu oanehut áiggi go ovddit jagiid.

Buot buohkanassii Siiddas bálvaledje áššehasaid jagi 2020 áigge koronaepidemiijas fuolakeahttá bures ja dorvvolaččat. Vuođđočájáhusaid lassin molsašuvvi čájáhusat  “Ovddeš ja dálá anáraš duojit”, “Rievdi dálvi”, “Davviguovllu árga  – Davviguovllu luonddu elliid árga”, “Deatnu”, “Sámi árbevieruid seailluheamen”, “Albma Olbmot – Oikeita ihmisiä”, “Árktalaš čuovga”, “Sámi seremoniijat – Saamelaiset seremoniat” ja “Karen Jomppanen – hutkás ja geahččaleaddji duojár” fálle čájáhusgállededdjiide miellagiddevaš sisdoaluid. Máŋggat mannán dálvvi čájáhusgalledeaddjit ja buot mannán geasi čájáhusgalledeaddjit oahpášmuvve maid olgomuseas sámi huksenárbevirrui ja ealáhusaide. Siida Shop -gávppáš, restoráŋŋa Sarrit, Anára gieldda turismarávven ja Meahciráđđehusa áššehasbálvalanbáiki bálvaledje go Siida lei rabas.

Siida-dálu viiddidanbarggut álge áigetávvala mielde miessemánus 2020. Huksenbarggut eai leat váikkuhan Siidda galledeapmái. Dušše biilaparkerensajit orro leamen suoidnemánus menddo unnán, go huksenbargguid várás oasi parkerenbáikkiin galggai áidut. Badjelaš jagis Siida-dálu oarjjageahčai boahtá čoakkáldatovttadat ja nuorttageahčai fas boahtá restoráŋŋaoassi. Dain lea juo gáhttu ja sistege huksenbarggut leat ovdánan juo guhkás. Prošeakta ovdána áigetávvalis ja ođđa lanjat ja sajit šaddet gárvvisin giđđat 2021. Geassit 2021 álget Siida-dálu divodanbarggut ja ođđa váldočájáhusa huksen. Dát šaddet gárvvisin giđđat 2022. Divodanbargguid áigge sáhttá galledit Siidda olgomusea.

Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš ja Restoráŋŋa Sarrit giitet áššehasaid vássán jagis.

Lassedieđut:
Vuovdin ja márkanfievrrideapmi Minna Väisänen, 0405816434, minna.vaisanen(at)samimuseum.fi
Vuovdin ja márkanfievrrideapmi assisteantaTaija Aikio, 0404847329, taija.aikio(at)samimuseum.fi