Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida čuäjtõslõõnji uus lie leämmaž ǩidd pâʹjjel eeʹjj ääiʹj, leâša ååʹn tõk lie mââimõõzzâst eʹpet ääʹvuum. Siida väʹlddčuäjtõõzz siiskõõzz, ouʹddepiijjmõõžž da čuäjtõsteknikk lie obbnes oođuum. Siida-raajâlm lij vuâđđtivvum da tõn leät še veeidääm. Ođđ Siida prääzkjet ääʹveemprääʹzneǩneäʹttlest sueʹvet 4.6. räjja.

 

Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm, Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna, puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem aanrõšǩiõllsaž Enâmeh láá mii párnááh -tiivtâst.

 

Sääʹmkulttuur da luâđ raʹvves õhttvuõtt puätt ouʹdde čuäjtõõzz čõõđ mõõnni jurddjest sääʹm kulttuurpirrõõzzâst. Tõn mieʹldd luâtt ij leäkku kulttuurâst pååđai da kuõskteʹmes luâttan kuâsttjeei kueʹstelm lij kulttuurpirrõs.

 

Ođđ čuäjtõõzzâst kueʹss jååʹđtet vuâmmšed jeeʹresnallšem kueʹstlma kuulli riâddid. Kueʹstelm mij pirr âânn seʹst miljooni iiʹjji ääiʹj luâđ häämeem obbvuõđ. Jeeʹresnallšem kulttuurlaž riâdd še, mâʹte arkeoloogla käunnaz da håʹt mâka sääʹmǩiõllsa päiʹǩǩnõõm, koʹlle kueʹstlma.

 

“Čuäjtõõzz nõmm ǩeäss samai fijnnsânji õʹhtte kulttuur- da luâttsiiskõõzzi tääʹrǩmõs saaǥǥid. Nõmm kuõskat da oudd juurdčemnalla määŋgnallšem aaʹššid”, maainast čuäjtõsoođummuž projeʹkttjååʹđteei Eeva Kyllönen Sääʹm-museo Siidast.

 

“Nuʹtt Sääʹm-museost ko še Luâttkõõskõõzzâst lie lââʹssen jiijjâz tääʹrǩes teeʹm, koid čuäjtõõzzâst puuʹtet ouʹdde”, ääʹvad čuäjtõõzz idea peäʹlstes Luâttkõõskõs Siida projeʹkttjååʹđteei Kirsi Ukkonen.

 

Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzin väʹlddjuurd lij “Mõõnnâm puõlvvõõǥǥ jeäʹlle meeʹst”. Čuäjtõõzzâst mõõnnâm äiʹǧǧ da ceâl maaddâraaʹjji ǩiõččlâʹsttem-maaiʹlm jåått palddlõõžži ânnʼjõžpeeiʹv teeʹmivuiʹm da šâʹdde riâddi mieʹldd ouʹddepohttmõõžžin. Sääʹm-museo čuäjtõs lij kulttuurhistoriallaš, leâša tõt ij čuäʹjet aaʹššid tärkka kronolooglânji, peʹce väldd maall sääʹm nääʹlest vueiʹnned paaiʹǩid da tõi ââʹnnma õhttneei moštt-teâđ tääʹrǩben ko eeʹǩǩlååǥǥ da faktaliist.

 

Čuäjtõõzz luâttvueʹzzest coounât smiõttâd äimmõõzzsteen šõddi muttsid di tõn, mii äimmõʹsse šâdd pueʹttiääiʹj. Luâtt-teeʹmid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjlemvuuʹdi di tõin očndõõvvi jeeʹresnallšem luâtt-tyyppi da jeälaišlaaji pääiʹǩ.

 

Čeäppõs lij valddum ravvsânji õhttân čuäjtõõzz mušttlemnääʹllen nuʹtt kulttuur- ko še luâtt-teeʹmin. Tääiʹben čeäppõs lij čuäjtõsobbvuõđ vueʹss da juõʹǩǩ tuejjõs pohtt ouʹdde čuäjtõõzz tääʹrǩes teeʹmid.

 

Čuäjtõõzz kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij professor Veli-Pekka Lehtola. Luâttǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela. Čuäjtõõzz plaanummuž lij tuejjääm Teollisuuden Ystävät Oy, da väʹlddplaaneeʹjen lij leämmaž häämeei Harri Koskinen. Outi Pieski lij tåimmam Sääʹm-museo čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen.

 

Ođđ čuäjtõs šõõddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz õhttsažtuâjjan, aivv mâʹte še oouʹdab čuäjtõs.

 

Kulttuurvueʹzz čuäjtõõzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio di Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij tuâj vueʹlnn še čuäjtõõzz ođsmâttmõʹšše õhttneei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaʹŋǩǩõs. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

 

Lââʹssteâđ:

 

Eeva Kyllönen, projeʹkttjååʹđteei, Sääʹm-museo Siida

eeva.kyllonen@samimuseum.fi leʹbe 040 576 5292

 

Kirsi Ukkonen, projeʹkttjååʹđteei, Luâttkõõskõs Siida / Meäʹcchalltõs

kirsi.ukkonen@metsa.fi leʹbe 0400 479 986

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Poorrâmpäiʹǩǩ Sarrit. Sääʹm-museo Siida toiʹmmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säimmsa.

 

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeideemvueʹzzin lie Sääʹm-museo norldõksââʹj di poorrâmpäiʹǩǩ. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep čõõđ oođeemääiʹj. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet ǩieʹssmannust 2022.

Mââimõõzz sääʹmvuuʹd ruõkkâmsõõʹjin kuaivvum sääʹmpokainiiʹǩǩi paaʒʒtõõzz ruõkkât maddu oʹđđest Aanrest da Uccjooǥǥâst Saaʹmi ceerkavpeeiʹvi mâŋŋa 7.–8. påʹrǧǧmannust. Pokainiiʹǩǩid lij papp läullam määdd rääuhu äiʹjstes, da puõʹtti tååimtõõzzin ââʹnet ceerkvallaž maddu ruõkkmõõžž kääʹv. Pokaineeʹǩǩ liâ seeiltum eeʹjjest 2001 ääʹljeeʹl Sääʹm-muʹzei Siidast.

Pâʹsspeeiʹv 7.8.2022 sääʹmpokaineeʹǩǩ ruõkkât maddu Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja da vuõssaarǥ 8.8.2022 Uccjooǥǥ Mantojäurra di Njeäʹllem ortodookslaž jaammʼji ruõkkâmsâjja.

Poodd

Pâʹsspeeiʹv 7.8.2022 čiâss 15 ääʹljeeʹl jäʹrjstet Aanrest Sääʹm ceerkavpeeiʹvid vaʹrrjum kåvvsest podd, koʹst jeäʹrbi mieʹldd mušttlet pokainiiʹǩǩi historiast. Pokaineeʹǩǩ ruõkkât oʹđđest maddu Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja, koozz pokaineeʹǩǩ da sättnarood jååʹđtet. Kåvvsest maddu oʹđđest ruõkkmõõžž seuʹrrjet striiʹmjem pääiʹǩ.

Poodd juätkkje vuõssarggân 8.8.2022 čiâss 10 Uccjooǥǥâst, koʹst pokaineeʹǩǩ ruõkkât oʹđđest Mantojääuʹr vuäʹmm ruõkkâmsâjja. Ceerkavǩeeʹddest jäʹrjstet sättnarooʹde kååʹff- da saǥstõõllâmpodd.

Nuõrttsääʹm pokaineeʹǩǩ ruõkkât Njeäʹllem ortodookslaž ruõkkâmsâjja vuõssarggân 8.8.2022 čiâss 15 jäʹrjstem pooddâst. Sättnarooʹde jäʹrjstet kååʹff- da saǥstõõllâmpodd Njeäʹllem kruuggpõõrtâst.

Pukid pooddid lij vueiʹtlvaž seuʹrrjed ougglõssân striiʹmjem pääiʹǩ.

Maddu oʹđđest ruõkkmõš lij veeʹzz lääʹdd da tâʹvvjânnmallaž sääʹmõhttsažkååʹdd toobd seʹst õõʹnni podd. Sääʹmvuuʹdest vaʹstteei pooddid liâ jäʹrjstam ääiʹjab eeʹjjest 1995 Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼjest, eeʹjjest 1997 Taarr Alattiost, eeʹjjest 2011 Taarr Njauddmest da eeʹjjest 2019 Ruõcc Lyckselest.

Tåimmkåʹdd vaʹsttad jäʹrjstõõllmõõžžin.

Sääʹm-muʹzei Siida lij välddam äššan altteed tåimmkååʹdd teâuddjââʹttet pokainiiʹǩǩi maddu oʹđđest ruõkkmõõžž. Tåimmkådda koʹlle Sääʹmteeʹǧǧest (Leo Aikio, Anu Avaskari, Vuokko Hirvonen), Saaʹmi siidsåbbrest (Hanna-Maaria Kiprianoff), Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkvest (Tuomo Huusko, Erva Niittyvuopio), Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkav Sääʹmtuâj saǥstõõllâmkååʹddest (Veli-Pekka Lehtola), Lappi ortodookslaž kappelsieʹbrrkååʹddest (Jaakko Vainio), Heʹlssen universiteeʹttest (Hanna Snellman), Mättʼtõs- da kulttuurministeriast (Hanna Kiiskinen) da Sääʹm-muʹzei Siidast (Minna Lehtola, Eija Ojanlatva).

Tuâǥǥa

Eeʹjjest 1995 Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja maaccteš Heʹlssen universiteeʹtt biotaalkâstiõtti stroiʹttel anatomia juâkksest 95 sääʹmpokaineeʹǩǩ paaʒʒtõõzz. Tâʹl alttõõzz ruõkkmõʹšše tuejjii Aanar seäʹbrrkååʹdd ceerkavsuåvtõs.

Anatomia juâkksa kuâđđje kuuitâǥ pokaineeʹǩǩ, kook universiteeʹtt altteem tåimmkåʹdd inventõõʹsti. Iiʹjjin 1998-1999 tåimmkåʹdd smiõtti 1800- da 1900-lååǥǥin norrum veiddsõs ooumažtäʹhttnorldõõǥǥ vaaldšummuž da tuʹtǩǩeemââʹnnem vuâđđjurddjid. Sääʹmpokainiiʹǩǩi beäʹlnn saǥstõõllâmkåʹdd tuejjii õhttsažtuâj še Sääʹmtiiʹǧǧin.

Saǥstõõllâmkååʹdd eʹtǩǩõõzz meâldlânji anatomia juâkkaz norldõõǥǥ sääʹmpokainiiʹǩǩid siʹrddeš seeiltemnalla sääʹmvõudda Aanar Sääʹm-muʹzei Siidaaʹje eeʹjjest 2001. Sääʹm-muʹzei lij seeiltam 172 pokaineeʹǩǩ paaʒʒtõõzzid ääʹššmeâldsânji tõi luõvtummšest vueʹljeeʹl. Suåppum meâldlânji pokainiiʹǩǩi tuʹtǩǩummša ij leäkku miõttum ni õhtt lååʹpp tõn äiʹǧǧen.

Lââʹssteâđ:
vs. muʹzeijååʹđteei Eija Ojanlatva, Sääʹm-muʹzei Siida, teʹl. 040 1676 145, eija.ojanlatv(at)samimuseum.fi

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi Luâttkõõskõs Siida Enâmeh láá mii párnááh” – Jânnam lie mij päärna -čuäjtõõzz ääʹveemšõddmõš serdd ǩieʹssmannu aʹlǧǧe.

Prääzkjep Sääʹm-museo da Meäʹcchalltõõzz Luâttkõõskõõzz õhttsaž čuäjtõõzz da vuäđđpueʹruum Siida 1.6.2022 puäʒʒhåiddameeʹjj aalǥâst. Seʹrddep ääʹveemšõddmõõžž tõn diõtt, što vueiʹttep leeʹd snäätnai tõʹst, što mij čuäjtõs lij vaalmâš da kääzzkâstt kõʹllʼjeeʹjid pukin pueʹrmõsân.

Ouddâl go ođđ čuäjtõs ävvan, Siidast lie čuäjtõõzz ǩiõččâmnalla pâi Sääʹm-museo ålggmuseovuuʹdest.

Sääʹm-museo äʹššneǩ-kääzzkõs, lippkaaupšummuš, Siida Shop, Meäʹcchalltõõzz äʹššneǩ-kääzzkõs da maatkčemvuäʹpstummuš tåimmje vuâđđpueʹreem ääiʹj kõskkpoddsaž sââʹjest Siida šeelljast da 1.4.2022 rääʹjest oođuum vueʹllaulast.

Restrantt Sarrit kääzzkâstt, go Siida lij äävai.

 

Leäʹp äävai

Täʹlvvpââʹjest 2021-2022(ålggmuʹzei, äʹššneǩ-kääzzkõs, restraantâst):
1.10.2021 – 31.3.2022 vu – su 10 – 16 (pâ kättum)
*Rosttov 2021: 24.12. 10-14, 25.12. 12-16
1.4. – 31.5.2022 vu – su 10 – 17 (pâ kättum)

Ǩieʹsspââʹjest 2022 (ođđ Siida):
1.6. – 30.9.2022 č 9 – 18 juõʹǩǩ peeiʹv

 

Siida lij Aanrest, da tåʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit. Sääʹm-museo Siida tåimmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååʹddlaž luâttkõõskõs-säimmõʹsse.

Lââʹssteâđ: Minna Muurahainen, 0405816434, minna.muurahainen(at)samimuseum.fi

Lääʹddjânnam meersažmuseost serddjam norldõõǥǥâst lie nuʹtt 2200 täʹvvred, kååʹtt norldõktuâj ǩiõččâmkuuʹlmest miârkkšââvv looʹjji täʹvvervuâlai salkkmõõžž da čuõʹđi täʹvverčuuʹǩǩi ääʹvummuž, täʹvvri čõõđ mõõnnmõõžž di konservâsttmõõžž. Sääʹmnorldõõǥǥ repatriaatio leʹbe maacctummuž mieʹldd Sääʹm-museo täʹvvernorldõõǥǥâst lie juʹn pâʹjjel 10 000 täʹvvred. Meeʹst norldõktuâjast kõskksumus ärvvan lij õhttsallašvuõtt da ääʹveep norldõk-kääzzkõõzzid oummid teʹl, ko valmštõõvvi sââʹj taʹrjjee tõõzz ääiʹjab pueʹrben vueiʹttemvuõđ. 

Norldõõǥǥid vuäitak juʹn tobdstõõttâd siida.finna.fi-seeidain.  

Oummid, kooi miõl norldõõǥǥ ǩeäʹsse, ääʹveep Webropol-kõõjjõõzz, koʹst vuäitak eʹtǩǩeed tuõivvjääd norldõõǥǥi ouʹddepuʹhttmest. 

Sääʹm-muʹzei Siida prääzkai Meersažmuseost pueʹtti sääʹmnorldõõǥǥ mååust mäccmõõžž pukid äävai juuʹhlest neljdpeeiʹv 9.9.2021 čiâss 18–20 Sarrit-poorrâmpääiʹǩest, Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs Siidast Aanrest.

Lääʹddjânnam meersažmuseo sääʹmnorldõk puätt Aanra čâhčča da ååʹn lij äiʹǧǧ prääzkjed. Norldõkmaacctummuš leʹbe repatriaatio šâdd tiuddân Meersažmuseo da Sääʹm-muʹzei Siida määŋgekksaž õhttsažtuâj puäđõssân. Sääʹmnorldõõǥǥâst lie siõmmna pâʹjjel 2000 täʹvvred, kook lie norrum sääʹmvuuʹdest iiʹjji 1830–1998. Sääʹm-muʹzei vuâsttaväldd norldõõǥǥ ođđ, ǩeâđđa 2021 valmštõõvvâm norldõkjuâkksa. Norldõkmaacctummšin, ođđ norldõkjuâkksin da Siida vuâđđpueʹrummšin vueiʹtlvââʹstet ođđnallšem õhttsallaš norldõktuâj da täʹvvri tuʹtǩǩummuž.

Juuʹhlest täʹvvernorldõʹǩǩe tobdstõõđât snimldõkčuäjtõõzz veäkka da tõn lââʹssen måtam täʹvver lie vueiʹnnemnalla pääiʹǩ âʹlnn. Õhttsažtuâjjkueiʹm poʹhtte ouʹdde jiijjâz tiõrvʼvuõđid di pääiklaž sääʹmartiist čuäjtâʹtte. Juʹhll lij lääddas da säämas.

Šõddmõõžž jäʹrjstet viõǥǥâst åårrai koronarääʹjtõõzzi seʹst nuʹtt, što oummi mieʹrr lij rajjtum. Puäʹđ Siidaaʹje tåʹlǩ tiõrvvsen. Siâzztõõllâp suejjmaask âânnmõõžž Siidast.

Mäccmõš-juuʹhl striiʹmjet. Jõs jiõk piâzz Siidaaʹje, vuäitak håʹt mâka jäʹrjsted jiijjad siõm õhttsallaš šõddmõõžž tuu jälstemlõʹnnje.

Sääʹm-muʹzei Siida tuäivat pukid tiõrv pueʹttem johlla. Sarrit-poorrâmpäiʹǩǩ kuâssat kaaʹffin.

 

Lââʹssteâđ:

Norldõkmaacctummuš: Anni Guttorm, 0400 891 860, anni.guttorm(at)samimuseum.fi

Juuʹhl jäʹrjstõõllmõš: Šõddmõõžžin vaʹstteei Pia Nikula, teʹl. 040 621 2663, pia.nikula@samimuseum.fi

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida veeidõshaʹŋǩǩõs lij puuttâm da vuâđđpueʹrõs älgg. Siida vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs peâltet da uuʹdet sââj ođđ čuäjtõʹsse, koʹst kulttuur da luâtt õhttâʹvve õhttân obbvuõttân.

 

Siida pâʹjjel 20 eeʹǩǩed vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs lij leämmaš miõllsaž. Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida späʹssbââšš oouʹdab Siida vueiʹvvčuäjtõõzz čuäjtõstuâjj-joouk da raajjid fiinâs čuäjtõõzzâst.

Späʹssbõššum da äärvast õnnum čuäjtõõzzâst lie jeällam pâʹjjel miljoon kuâssai aiccmen sääʹmvuõđ, Sääʹmjânnam da Tâʹvv-Lappi luâđ jiõgg da toobdâlm. Ååʹn čuäjtõõzz oođeet šââʹldest laʹǩǩe. Čuäjtõõzz vueiʹvväʹšš lij pâi siiskâz, leâša še puärsmam čuäjtõstekniikk oođeet obbnes. Čuäjtõõzz huâll, peiʹvvummuš da ođđ teâđ lââʹzztummuš lij juätkast hiâlpab.

 

Vuäʹmm čuäjtõõzz ââʹnteei vueʹzz seeiltet.  Norldõktiiŋg maʹcce konservâsttmõõžž pääiʹǩ norldõõǥǥid leʹbe ođđ čuäjtõʹsse. Tiudduum jieʹllji toorkid da poʒʒpihttsid tueʹjjeet ǩeäʹppsõs teevvmõš. Vueʹss rekvisiittkäuʹnnõõzzâst juätkk še vuäʹpstõsâânnmõõžžâst, luâtt- da museopeâmmʼmõõžžâst, ålggmuseost da vaajtõõvvi čuäjtõõzzin.  Vuäʹmm čuäjtõõzz peâltem mâŋŋa älgg čuäjtõslõõnj vuâđđpueʹrõs. Oolžid teevat da laakk vuäǯǯ ođđ kälkkooʹle, mõõn mâŋŋa piâzzât raajjâd ođđ čuäjtõõzz.

 

Siida-raajâlm lij ǩidd vuâđđpueʹrõõzz ääiʹj vueʹssmannust ääʹljeeʹl.  Sääʹm-museo da Siida äʹššneʹǩ-kääzzkõs, Siida Shop, Meäʹcchalltõõzz äʹššneʹǩ-kääzzkõs da turismmvuäʹpstõs tåimmje Siida vuuʹdest åårrai sâjjsaž põõrtin 1.6.2021 ääʹljeeʹl.  Sääʹmkulttuuʹre piâss tobddõõttâd ålggmuseost, kååʹtt tåimmai vuađđpueʹrõõzz ääiʹj čuäjtõs- da jeällmõštäävtõssân.

 

Täk jânnam lie mij päärna

Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm lij “Enâmeh láá mii párnááh” – Täk jânnam lie mij päärna” aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtam aanrõšǩiõllsaž tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm peejj õʹhtte luâtt- da kulttuurteemi vääžnʼjummuž saaǥǥid.

 

Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzâst tuʹmmjet, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll miʹjjin – juõʹǩǩkain jeäll määŋgnallšem jeeʹres äiʹǧǧpââʹji preeddan, koon veäkka šiõttlõõvât muttsin mij pirr. Luâttǩiõččâmvueʹǩǩ pohtt ouʹdde jeäʹrben mââimõs jiõŋŋpââʹjj mââibeällsaž äimmõshistoria da lââʹssen tuʹmmjet mâiʹd äimmõʹsse ǩeävv pueʹttiääiʹjest. Luâtt-teemid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjeemvuuʹdi di tõin očndõõtti jeeʹresnallšem luâttmaalli da jäälaišlaaji pääiʹǩ.

 

Ođđ čuäjtõõzz vueiʹvvplaaneei lij Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Võ:st Kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij raajjâm professor Veli-Pekka Lehtola, kulttuurvueʹzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen tåimm Outi Pieski. Luâtt-vueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela.

 

Siida vueiʹvvčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurteäǧǧfondd/Museovisio, OKM(mättʼtõs- da kulttuurministeria)/spesiaalveäʹǩǩvuõtt da Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij jååʹttmen še čuäjtõõzz oođummša õhtteei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -Interreg-haʹŋǩǩõs. Siida vueiʹvvčuäjtõõzz luâtt-vueʹzz oođummša Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz valdia lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

 

 

Lââʹssteâđ:
Museojååʹđteei Sari Valkonen, teʹl. 040 767 1052 leʹbe sari.valkonen(at)samimuseum.fi
Projeʹkttšuurmõs Eeva Kyllõnen, teʹl. 040 5709382 leʹbe eeva.kyllonen(at)samimuseum

Muõrrǩeeʹddjååʹđteei Pirjo Seurujärvi, teʹl. 0400 125 782 leʹbe pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi Projeʹkttšuurmõs Kirsi Ukkonen, teʹl. 0400 479 986 leʹbe kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

 

Siida oođummšest neʹttseeidaineen: https://siida.fi/siida-uudistuu/

Siida lij Aanrest, da tåʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit. Sääʹm-museo Siida tåimmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååʹddlaž luâttkõõskõs-säimmõʹsse.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeidõsvueʹzzin sâjjdâʹtte Sääʹm-museo norldõklõõnj da restrantt. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođđsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep ǩeeʹjjmieʹldd oođummuž. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet njuhččmannust 2022.

Aanar ceerkavsiidâst sääʹm-muʹzei da Tâʹvv-Lappi luâttkõõskõs Siida lij kâskka jõnn muttsi. Raajâlm veeideemtuâj lie alttuum da ǩeâđđa 2021 äʹlǧǧe ânnʼjõž raajâlmvueʹzz vuâđđpueʹreemtuâj. Veeidummuž da vuâđđpueʹrummuž õhttvuõđâst ođsmââʹttet še Sääʹm-muʹzeei da Luâttkõõskõõzz õhttsaž väʹlddčuäjtõõzz.

Ååʹn leät veeideʹmmen Siida-raajâlm, kååʹtt lij kääzzkâsttam Aanrest pâʹjjel 20 eeʹǩǩed Sääʹm-muʹzeei, Tâʹvv-Lappi luâttkõõskõõzz da Siida poorrâmpääiʹǩ. Ânnʼjõž väʹlddraajâlm õhttvuõʹtte raajât Sääʹm-muʹzeeja ânnʼjõžäiggsaž norldõksõõʹjid, koid čäʹǩǩe še Lääʹddjânnam meersažmuseost maʹcci sääʹmkääuʹn. Poorrâmpäikka raajât obbnes ođđ da pueʹrben toiʹmmjeei sõõʹjid pååđvuässa. Veeideemvueʹzz valmštâʹvve ǩeâđđa 2021.

Ânnʼjõž Siida-raajâlm vuâđđteevvmõš älgg, ko veeideemvueʹzz valmštâʹvve. Vuâđđpueʹrummšest jeäʹrbi mieʹldd veeideet Siida jõnnkääʹrd da tuâjjlažkåʹdd vuäǯǯ ođđ reâuggamsõõʹjid. Ânnʼjõž vuâđđčuäjtõõzz puʹrǧǧeet, da sâjja raajât ođđ čuäjtõõzz. Siida ođđ väʹlddčuäjtõs lij mâʹte ouddâl Sääʹm-muʹzeei da Luâttkõõskõõzz õhttsaž, da tõʹst õhttâʹvve kulttuur- da luâttsiiskõõzz õhttân obbvuõttân.

Siida ođđ čuäjtõõzz kåčškuäʹđet nõõmin ”Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna”. Nõmm puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem aanrõšǩiõllsaž Enâmeh láá mii párnááh -tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm õhttad luâtt- da kulttuurteemai tääʹrǩmõs saaǥǥid. Sääʹm äʹrbbteâđ moštt lij kuâddam luâđ da õhttsažkååʹdd muttsi pâʹjjel puõlvvõõǥǥâst nobba. Kueʹstelm pirran âânn seʹst miljooni iiʹjji ǩiõjid. Måkam luâđ kueʹđđep mij mââipeäʹlnn pueʹttjid?

Sääʹm-muʹzei Siida muʹzeijååʹđteei Sari Valkonen maainast, što Siida čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzin smiõttât, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll meeʹst. – Juõʹǩǩkast jeäll määŋghämmsaž jeeʹres äiʹǧǧpõõʹji äʹrbb, koon veäkka šiõttlõõvât muttsid pirran. Ođđ čuäjtõs lij Sääʹm-muʹzeei maainâs säʹmmlai pirr. Čuäjtõstuõjju vuässââʹttet še sääʹmõutstõõzz.

Meäʹcchalltõõzz muõrrǩeʹddvuuʹd jååʹđteei Pirjo Seurujärvi maainast, što Luâttkõõskõs Siida ǩiõččâmkuuʹlmest ođđ čuäjtõõzzâst puuʹtet ouʹdde jeäʹrben mââimõs jiõŋŋpââʹj mâŋŋa šõddâm äimmõshistoria da smiõttât, mii äimmõʹsse šâdd pueʹttiääiʹj. Luâtt-teemaid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjeemvuuʹdi di tõin očndõõvvi jeeʹresnallšem luâtt-tyyppi da jeälaišlaaji pääiʹǩ. Mij ââʹnnep huõl luâđ määŋghämmsažvuõđâst di kulttuurääʹrbest, da tuâjjan puåđõõzz kueʹdde puõlvvõõǥǥi pâʹjjel. Ođđ čuäjtõs pohtt fijnnsânji ouʹdde tän tuâj, Seurujärvi juätkk.

Ođđ čuäjtõõzz väʹlddplaaneei lij Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Oy:st. Čuäjtõõzz projeʹkttšurrân tåimma Meäʹcchalltõõzzâst Kirsi Ukkonen da Sääʹm-muʹzeeʹjest Eeva Kyllönen. Darja Heikkilä tåimm muʹzeei čuäjtõskoordinaattoorân.

Siida väʹlddčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio di Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-muʹzeeʹjest lij tuâj vueʹlnn še čuäjtõõzz ođsmâttmõʹšše õhttneei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaʹŋǩǩõs. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

 

Lââʹssteâđ:
Muʹzeijååʹđteei Sari Valkonen, teʹl. 040 767 1052 leʹbe sari.valkonen(at)samimuseum.fi
Muõrrǩeʹddvuuʹd jååʹđteei Pirjo Seurujärvi, teʹl. 0400 125 782 leʹbe pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi
Projeʹkttšurr Kirsi Ukkonen, teʹl. 0400 479 986 leʹbe kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tåimma Sääʹm-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Poorrâmpäiʹǩǩ Sarrit. Sääʹm-muʹzei Siida toiʹmmjummšest vaʹsttad Sääʹm-muʹzeifondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säimmsa.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeideemvueʹzzin lie Sääʹm-muʹzeei norldõksââʹj di poorrâmpäiʹǩǩ. Sääʹm-muʹzeei da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep čõõđ oođeemääiʹj. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet njuhččmannust 2022.

Sääʹm-muʹzei Siida lij õhttsallâž muʹzei. Sääʹm-muʹzei lij plaanam õhttõsteivvmõõžžid norldõk- da čuäjtõstuõjju kollʼjeen nuʹtt sääʹmvuuʹdin ǥu jeeʹres årnn Lääʹddjânnmest. Korona- poddân  teivvmõõžžid riâʹšše virtuaalânji ougglõsõhttvuõđin. Vuõssmõs virtuaalâž teivvmõš lij aanarsääʹmǩiõllsaž jeäʹǩǩääž neljdpeeiʹv 8.10.2020, koʹst jeäʹlle čõõđ Aanar vuuʹdest eeʹjj 1902 Lääʹddjânnam meerlažmuʹzeeʹj norldõʹǩǩe norrum neävvaid.

Õhttsallâž tåimmjummuš kollai Sääʹm- muʹzei Siida tåimmjemvuâđđjuurdid; tõk liâ teivvmõõžž, tuâjjsåbbar, seminaar da kulttuurjeäʹǩǩääž. Sääʹm- muʹzeeʹj õhttõs lij sääʹmnarood, leša še jeeʹres narood. Tåimmjem täävtõssân da õõlǥtõssân lij puʹhtted muʹzei âʹlddlab ns. takai oummid. Õhttsallâž tåimmjummuš äävad uusid muʹzeimaailma  — persoonpuõttla õhttvuõđ pääiʹǩ muʹzei da tõn raajjâm tuâjj õhttsa kulttuurääʹrb paarâst pohtt muʹzeeʹj âʹlddlubun oummu aarǥ, jieʹllem da histoor. Mõštt- organisaatiooʹjen muʹzei tåimmai õhttõõzz mošttan.

Sääʹm- muʹzei lij plaanâm õhttõsteivvmõõžžid pirr Lääʹddjânnam. Sääʹm- muʹzeeʹj totšnai personkååʹdd lââʹzzen õhttsallâž tåimmjummuš čõõđte Kone- foond teäggtem Muitát- haʹŋǩǩõõzz õhttõskoordinaattor Ulpu Mattus- Kumpunen, õhttõstuʹlǩǩ  Heini Wesslin de jeeʹres vuuʹdi muʹzeitaurõõžž, koid vaʹlljee čõhčča.

Täʹlvvmannust Siidâst rieʹšše vuârrvaikktõõzz mättjem peeiʹv õhttsažtuâjast Sääʹm- vuuʹd škooultõskõõskõõzzin da Metropolia ämmatpâʹjjškooulin. Peeiʹv poodd sääʹmǩiõtt-tuâjai da konservâʹsttem mättʼtõõtti da uʹčteeʹl tobdstõʹvve  sääʹmmneävvai jiiʹjjesnallšemvuõʹtte, neävvtuʹtǩǩõʹsse, konservâsttmõʹšše da repatriaatioproseeʹssid da täiʹd teeʹmid smiõtte õõutsââʹjest Sääʹm- muʹzeeʹj personkååʹdd  tuâjjsåbbrin.

Korona- podd lij vaikktam tõõzz, štõ muʹzei iʹlla pâsttam čõõđted õhttsallâž tåimmjummuž tõn veiddsõsvuõđâst ǥu leäi plaanam. Korona poddân  teivvmõõžžid  reäʹšše vuõss- sââʹjest virtuaalânji da ǩiččlâʹtte tõõzz, štõ õhttõõzz jiiʹjjes õhttvuõttoummu teivva jiiʹjjes oummeez staanânnʼji. Pâiʹlmeärrsaid õlmmsaid teivvmõõžžid da mäʹtǩǩummuš veäʹltte.

Teivvmõõžžin liâ kõskksast roolâst Sääʹm-muʹzeeʹj  norldõkneävv da snimldõõǥǥ. Sääʹm- muʹzeeʹj norldõkneävvaid da Lääʹddjânnam maacctõs norldõõǥǥ  neävvaid poʹhtte õhttõõzz tobdstem- da vueiʹnnemnalla. Säʹmmla kulttuurpirrõõzz kueʹsttemnalla pohttmõš lij še õhtt tåimmjem täävtõõzzin. Säʹmmlõʹžže luâtt lij õhttsa  mõõšt čuõveem ǩeʹrjjpõrtt da arkiiv. Snimldõõǥǥi vieʹǩǩin mušttʼtâʹlle paaiʹǩi miârkktõõzz jieʹllemvueʹjji määiʹnest, jieʹllemsââʹjjen de inspiraatio käivvan mainnsid da ǩiõtt-tuâjaid. Pieʹǩǩ õhttsallâ tåimmjem puåđõõzzid vueiʹnne  Sääʹm- muʹzei da Luâttkõõskõs Siida ođđ  pâʹjjčuäjtõõzzâst.

Õhttsallâž tåimmjummuš  lij pieʹǩǩ Sääʹm- muʹzeeʹj Kone- foond haʹŋǩǩõõzz Muitát – Repatriaatiost  revitalisaatiooʹje  säʹmmlai muʹzeivueʹjjin. Haʹŋǩǩõõzzâst Sääʹm- muʹzei aktiivlânji tuʹtǩǩad, muʹvddem õhttsallâ vueʹǩǩ tåimmjed liâ ââʹnteeʹj da vaikkteeʹj.  Pueʹrmõs vueʹjjid väʹldde õnnu ođđân säʹmmlõʹžžen muʹzeivueʹǩǩen. Nuʹtt še jeeʹres Sääʹm- muʹzeeʹj jååʹttmen åårmen čuäjtõõzz oođâttmõʹšše kollʼjeeʹjest haʹŋǩǩõõzzâst ( Muʹzeivisio-haʹŋǩǩõs da Muittut, muitalusat- Interreg haʹŋǩǩõs) õhttsallâšvuõtt lij koskksast roolâst.