Siida ålggmuʹzei pohtt ouʹdde Lääʹddjânnam säʹmmlai kulttuurääʹrb, raajjâmääʹrb da jieʹllemvuõʹjjid.
Mij ålggmuʹzeeʹjest lij mâiʹd ǩiiččeed. Ålggmuʹzeeʹjest vuäinak, mäʹhtt säʹmmla lie jälstam da måkam raajõõzzid raajjâm. Raajjmõš da jälstummuš mušttle še jieʹllemvuõʹjjin da jieʹllemnääʹlest.Vuuʹdest lie sõrgg 50 raajõssâd da rajlmed, kook lie juâǥtõllum kulttuurvuuʹdi leʹbe ââʹnnemnääʹll meâldlânji nuʹtt 800 mettred kuuʹǩǩ čâustõknallšem pälggaz peällsa. Pälggaz peällsest vuäitak tobdstõõttâd Lääʹddjânnam koolm sääʹmkulttuur kulttuuräʹrbbe, raajjâmäʹrbbe da jieʹllemvuõʹjjid.
Ǩeässa da čâhčča vuäitak jååʹtted ålggmuʹzeipälggaz kååʹlezstuuʹlin da päärnaivaaunin še. Ålggmuʹzeivuʹvdd lij tuâlʼjõžmošttlääʹjj nuäkka rääuhtum. Liikkääk tâma vuuʹdest pâi mieʹrǩǩuum, kattum pälggsest.
Ǩiiččeemnallsaž ääʹšš ǩiõlin da ǩeʹrrsin obb ǩeʹddmaaʹrǩid
Ålggmuʹzei väimm lij Tirro ǩeʹddmäʹrǩǩ, kååʹtt eeʹttkâstt Aanar põrttneǩsäʹmmlaž raajjmõõžž da jieʹllemnääʹl 1800-lååǥǥast. Nuʹbb samai fiin päiʹǩǩ lij Mirhamintupa, Aanar da Kihttel raaʹjest sirddum suudpõrtt, kååʹtt leäi eeʹjj 1905 räjja suudõõttâmââʹnnmest. Põõrt seeiʹn lie lååjji iiʹjji mieʹldd teâuddjam jm. sij nõmmǩeeʹrjtõõzzin, ǩeäk vuõʹrdde suudmes.
Hirssraajõõzzi lââʹssen muʹzeivuuʹdest vuäitt tobdstõõttâd jeeʹresnallšem seʹrddemnallšem kueʹtt-, kååvas- da ruõkkâmrajlmid di lâuʹŋŋraajõõzzid. Ålggmuʹzeeʹjest puuʹtet ouʹdde še jeeʹresnallšem ǩiõlid, koid lie tuuʹl âânnam šeeʹllmest. Ålggmuʹzei čuäjtõspõõrtâst lie vueiʹnnemnalla võnnâz da ǩeʹrrez.
Ålggmuʹzei lij še tuâlʼjõžpaaʒʒtõsvuʹvdd
Sääʹm-museo ålggmuʹzeivoudda vuännʼnai 10 000 eeʹǩǩed Aanar historia.
Tieʹttep, što Aanarjääuʹr reeddast Juutuajooǥǥ õhttâmpääiʹǩest Sääʹm-museo vuuʹdest lij leämmaž aazztummuž juʹn mesoliittlaž ǩeäʹdǧǧääiʹjest di eeʹđes metallääiʹjest da ruʹvddääiʹjest (8800-5600, 1800 da 1400-1200 eeʹǩǩed mââiårra). Tõt lij ns. määŋgperioodlaž jälstemsââʹjj.
Ålggmuʹzeivuuʹdest spraavum kuåivvsin lij teivvum šeeʹllemnarood jieʹllmest mušttleei paaʒʒtõõzzid da käunnsid; tollsõõʹjid da kueʹttvuâđaid di jeeʹresnallšem tuâjjneävvid, keramiikk da porrmõššân õnnum jieʹllʼji puällam taauʹtid.
Ålggmuʹzei lij tuâʼljõžmõšttlääʹjj nuäkka rääuhtum. Vuuʹdest âlgg tõn diõtt jååʹtted pâi mieʹrǩǩuum, kattum pälggaz âʹlnn.
Ålggmuʹzei historia
Sääʹm-museo tuåimmjummuš lij älggam ålggmuʹzeeʹjest. Sääʹm-museo vuâđđeeš eeʹjj 1959. Vuâđđeeʹjen leäi Sámi Litto – Säʹmmlai õhttõs rõ., kååʹtt peäʹlstes lij eeʹjj 1945 vuâđđuum Lääʹddjânnam vuõssmõs sääʹmõhttõs.
Sääʹm-museo vuâđđummuš õhttân nuuʹbb Jõnnvääin loppäigga, Lappi vainnu. Tõn seuʹrrjõssân šuurmõs vueʹss Lappi infrastruktuurâst da kaauʹnin pråppee. Ouddmiârkkân Aanar kååʹdd raajõõzzin hiâvvne pâʹjjel 90 %. Lââʹssen säʹmmlai jieʹllemnääʹll mottješkuõʹđi vääin mâŋŋa, koon seuʹrrjõssân dååma rajjum ââʹnnemkääuʹn siõmmnai läppje. Säʹmmla peʹcclõʹvve materiaalʼlaž kulttuur muttsin da juurd jiiʹjjes muʹzei vuâđđummšest šõõddi.
Alggaaiʹji noorrâm- da kulttuurääʹrb ruõkkâmtuâjast tuejjeeš õhttsažtuâj Turku universiteeʹtt Varsinaisläʹddlaž da Pohjalainen vueʹsskooʹddin. Õhttvuõtt universitetta šõõddi Kevo tuʹtǩǩeemstroiʹttel jååʹđteei, professor Paavo Kallio čõõđ.
Ålggmuʹzei ääʹveeš ǩeässa 1963 Tâʹvvjânnmi vuõssmõs sääʹm-muʹzeeʹjen. Sääʹm-museo tuåimmji ǩieʹsspõõʹjid äävai åårrai ålggmuʹzeeʹjen eeʹjj 1998 räjja, kuäʹss Siida-põrtt valmštõõvi. Tõn räjja še kaauʹnid seeilteš ålggmuʹzei raajõõzzin.
Pâʹjjel 60-âkksaž ålggmuʹzeeʹjest lij juʹn jiiʹjjes museaalʼlaž historia, kååʹtt mušttal še jeeʹres äiʹǧǧpõõʹji siõhttlõõttmest muʹzeiraajõõzzid da tõi teevvma.