Teâđtõõzz

Ǩiõčč-tâma puk teâđtõõzzid lääʹddǩiõllsaž seeidin.
Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž teâđtõõzzid käunnʼje tâʹvvsääʹmǩiõllsaž seeidin.
Aanrõšǩiõllsaž teâđtõõzzid käunnʼje aanrõšǩiõllsaž seeidin.

Kaksi henkilö kävelee sisälle suureen rakennukseen. Vasemmassa laidassa on banderolli, jossa teksti Siida.

Luâđast jooʹtti da museokõʹllʼjeei lie mättjam kõʹllʼjed ođsmõttum Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siidast. Oođuum Siida ääʹveeš almmja ǩieʹssmannust Aanrest. Čõhččmannu loʹppe mõõneeʹst Siidast lie kõʹllʼjam juʹn 46 000 ooumžed. Ođsmõttum Siida leäi še mõõnni ǩieʹzz jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩ Lappist.

Looǥǥ lââʹzz

Euroopp komissio da kulttuuräʹrbborganisaatio Europa Nostra cisttje Sääʹm-muʹzei Siida da Lääʹdd Meersažmuʹzei eeʹǩǩen 2021 raajjâm kulttuuräʹrbb maacctummšest l. repatriaatio rääidast Citizen Engagement & Awareness Rising. Cisttluʹvddkååʹdd mieʹldd sääʹmnorldõõǥǥ maacctummšin lij ”koʹrvveeteʹmes vuässõs Euroopp kulttuurääʹrb staanmõššân”.  Juõʹǩǩ eeʹjj jäʹrjstem euroopplaž kulttuuräʹrbbtuâj ciistid jueʹǩǩe čõhččmannust Prahast, de ciist leʹjje vuâsttaväʹlddmen Lääʹdd meersažmuʹzei pâʹjj-jååʹđteei Elina Anttila da vs. Muʹzeijååʹđteei Eija Ojanlatva. Prääzkjâʹsttep õhttsažtuâjjciist Sääʹm-muʹzei Siidâst vuõssarggân 31.10.

Looǥǥ lââʹzz
Kuva Siidan näyttelystä

Aanrest leʹddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida lij eʹpet äävai kõʹllʼjeeʹjid jõnn muʹttemtuâjai mâŋŋa.  Siida čuäjtõõzzâst õhttâʹvve vuäʹmm, toobdâs nääʹl mieʹldd Sääʹm-museo kulttuursiiskõõzz da Luâttkõõskõõzz luâtt-teeʹm õhttân õhttsaž čuäjtõssân. Ođđ čuäjtõõzz nõmm “Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna” puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem tiivtâst.

Looǥǥ lââʹzz
Siidan näyttely

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida čuäjtõslõõnji uus lie leämmaž ǩidd pâʹjjel eeʹjj ääiʹj, leâša ååʹn tõk lie mââimõõzzâst eʹpet ääʹvuum. Siida väʹlddčuäjtõõzz siiskõõzz, ouʹddepiijjmõõžž da čuäjtõsteknikk lie obbnes oođuum. Siida-raajâlm lij vuâđđtivvum da tõn leät še veeidääm. Ođđ Siida prääzkjet ääʹveemprääʹzneǩneäʹttlest sueʹvet 4.6. räjja.

Looǥǥ lââʹzz
Vanha hautuumaasaari ranta mäntyjä järven vesi sininen taivas

Mââimõõzz sääʹmvuuʹd ruõkkâmsõõʹjin kuaivvum sääʹmpokainiiʹǩǩi paaʒʒtõõzz ruõkkât maddu oʹđđest Aanrest da Uccjooǥǥâst Saaʹmi ceerkavpeeiʹvi mâŋŋa 7.–8. påʹrǧǧmannust. Pokainiiʹǩǩid lij papp läullam määdd rääuhu äiʹjstes, da puõʹtti tååimtõõzzin ââʹnet ceerkvallaž maddu ruõkkmõõžž kääʹv. Pokaineeʹǩǩ liâ seeiltum eeʹjjest 2001 ääʹljeeʹl Sääʹm-muʹzei Siidast.

Looǥǥ lââʹzz

Lääʹddjânnam meersažmuseost serddjam norldõõǥǥâst lie nuʹtt 2200 täʹvvred, kååʹtt norldõktuâj ǩiõččâmkuuʹlmest miârkkšââvv looʹjji täʹvvervuâlai salkkmõõžž da čuõʹđi täʹvverčuuʹǩǩi ääʹvummuž, täʹvvri čõõđ mõõnnmõõžž di konservâsttmõõžž. Sääʹmnorldõõǥǥ repatriaatio leʹbe maacctummuž mieʹldd Sääʹm-museo täʹvvernorldõõǥǥâst lie juʹn pâʹjjel 10 000 täʹvvred. Meeʹst norldõktuâjast kõskksumus ärvvan lij õhttsallašvuõtt da ääʹveep norldõk-kääzzkõõzzid oummid teʹl, ko valmštõõvvi sââʹj taʹrjjee tõõzz ääiʹjab pueʹrben vueiʹttemvuõđ. 

Looǥǥ lââʹzz

Sääʹm-muʹzei Siida, saujjsääʹm-muʹzei Saemien Sijte da Ruõcc tuõddâr- da sääʹm-muʹzei Ájtte õhttsaž Interreg-haʹŋǩǩõs Muittut, muitalusat reäšš kueʹhtt tuâjjpääʹj pâʹsslašttâm-mannust 2021. Tuâjjpaaʹji veäkka muʹzeeʹj haaʹlee kuullâd sääʹmõhttsažkååʹddest tåimmai põõrgâsniiʹǩǩin sij tuõivvjid tõʹst, mäʹhtt ođđ väʹlddčuäjtõs da Sääʹm-muʹzei ääʹrbvuâlželd vuäitči pueʹrben kääzzkâʹstted põõrgâsniiʹǩǩi taarbid. Mij miârktõssân lij še taʹrjjeed põõrgâsniiʹǩǩid vueiʹtlvažvuõđ piâssâd saǥstõõllâd aaʹššin jeeʹres seämma tuâjjvuuʹdest åårrai oummuivuiʹm di jueʹǩǩed tobdlmid da jurddjid.

Looǥǥ lââʹzz