Tobdstõõđ nuõrttsäʹmmlai kulttuuʹre da historiaaʹje Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõõrtâst

Sääʹm-muʹzeeʹjest lij tuåimmjummuž še nuõrttsäʹmmlaž kulttuur kõõskõõzzâst Čeʹvetjääuʹrest, koʹst lij Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõrtt. Äʹrbbvuõttpõõrtâst da tõn ǩeʹddmääʹrǩest åårrai ålggmuʹzeeʹjest mušttlep nuõrttsäʹmmlai historiast da čuäʹjtep jälstem- da raajjâmnaaʹlid kueiʹt jeeʹres äiʹǧǧpââʹjest. Äʹrbbvuõttpõrtt lij še vääžnai kaaunõõttâmpäiʹǩǩ sijddniiʹǩǩid.

Ǩeäk lie nuõrttsäʹmmla?

Nuõrttsäʹmmla koʹlle nuõrtti säʹmmlaid nuʹtt ǩiõlâz ko äʹrbbvuõđeez peäʹlest. Åskldõõǥǥâz peäʹlest sij lie ortodooks. Nuõrttsäʹmmlaž alggveärla jälstemsââʹj lie ânnʼjõž Ruõššjânnam vuuʹdest, koid Lääʹddjânnam mõõnti nuuʹbbest jõnn vääinast Sovjetlittu. Nuuʹbb jõnn vääin seuʹrrjõssân Suõʹnnʼjlest seerdal jouddâm nuõrttsäʹmmlaid aazzteš Čeʹvetjäuʹrr – Njauddâm -voudda eeʹjj 1949 ääiʹj.

Lââʹssteâđ nuõrttsäʹmmlain kaaunak Sääʹmjieʹllem-neʹttčuäjtõõzzâst.

Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõrtt

Lääʹddjânnam rikk raajti seerdal jouddâm nuõrttsäʹmmlaid põõrtid, koin leäi põrggum väʹldded lokku nuõrttsäʹmmlai raajjâmäʹrbbvuõđid. Nuõrttsaaʹmi äʹrbbvuõttpõrtt lij oʹđđestraajjâmpoodd grååtnâs sääʹmtääll ålggraajõõzzeesvuiʹm. Äʹrbbvuõttpõõrt raajõõzzid raajteš aalǥâst Kirakkajäurra, leša tääll kuâđđji aazzteǩânai. Kuârrsen åårram raajõõzzid siʹrddeš ânnʼjõž päikka 1990-lååǥǥ aalǥâst. Äʹrbbvuõttpõõrtâst lij čuäjtõs, kååʹtt pohtt ouʹdde nuõrttsäʹmmlai historia ânnʼjõž peeiʹv kaauʹni, snimldõõǥǥi da ǩiõtt-tuâjai veäkka.

Ålggmuʹzeivuʹvdd

Äʹrbbvuõttpõõrt ǩeʹddmärkka raʹjješ eeʹjj 2007 ålggmuʹzeivuuʹd, kååʹtt lij Suõʹnnʼjelsiid äiggsaž ǩieʹsspääiʹǩ rekonstruktio. Raajõõzz lie rajjum väʹlddvueʹzzest ǩeerjlaž deskriipti, seillam snimldõkmateriaal da mušttlõõzzi vuâđald.
Ålggmuʹzeivuuʹdest lie vueiʹnnemnalla jm. jälstempõõrt, njõlläiʹtt, suõvvsäuʹnn da ääʹrbvuâlaž nuõrttsäʹmmlaž vueʹddin njõđđum võõnâs.

Muʹzeikaupp

Äʹrbbvuõttpõõrtâst lij uʹcc muʹzeikaupp, koʹst vuäitt vuäʹstted pääiklaž ǩiõtt-tuâjaid, hieʹrvid, mäʹtǩǩmooštid, ǩeerjlažvuõđ di musiikk. Kaupp vaalljstõõǥǥâst lie še ortodookslaž viârru kuulli ouddaz.

Kõʹllʼjummuš

Äʹrbbvuõttpõrtt lij samai šiõǥǥ kõʹllʼjempäiʹǩǩ ko lij maatkčeʹmmen Tâʹvv-Taʹrre. Čeʹvetjäurra lij arggpeeiʹvi bussõhttvuõtt Aanrest.
Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõrtt lij äävai ǩieʹzzi 10.6.-20.9. čiâss 10-17.
Äʹrbbvuõttpõõrtâst kõʹllʼjummuš lij määuʹsteʹm da toʹben vuäitt vuäǯǯad vuäʹpstum kõrvvi.

Ålggmuʹzeivuuʹdest vuäitt kõʹllʼjed taaʹlvi še, leša toʹben ij leäkku taaʹlvi kuddân âânnmõš.

Äʹrbbvuõttpõõrt õhttvuõtt-teâđ

Nuõrttsaa’mi Ä’rbbvuõttpõrtt – Kolttien Perinnetalo
Jååʹttemaddrõs: Kolttien Perinnetalo, Sevettijärventie 9041, 99930 ČEʹVETJÄUʹRR
Teʹl. 0400 373015
Neʹttaddrõs: kolttaperinnetalo(at)samimuseum.fi
Pååʹštaddrõs: Kolttien Perinnetalo c/o Saamelaismuseo Siida, Inarintie 46, FI-99870 INARI

Lââʹssteâđ
Sääʹm-muʹzei Siida, teʹl. 0400 898 212, siida(at)samimuseum.fi