Teâđtõõzz

Nuõrttsäʹmmlai Njauddâm sijdd vuäll Taarâst Jiõŋŋmiâr reeddast Aanar Iijääuʹr räjja. Vuʹvdd lij leämmaž nuõrttsäʹmmlai ââʹnnmest tuâlʼjõžääiʹjest tän peivva. Vuuʹd kulttuuräʹrbbpaaiʹǩid leät kuuitâǥ kaartʼtam samai ooccanj. Nuõrttsäʹmmlai historia tiuddõõvi ođđ sääʹm arkeolooglaž kulttuuräʹrbbpaaiʹǩivuiʹm, ko äʹrbbvuõđlaž teâđ da pääiklaž oummui vuâmmšõõzzid õhtteeš arkeolooglaž jânnamtuʹtǩǩummša.

Filosofia maister Taina Pieski lij vaʹlljuum Sääʹm-museo Siida museojååʹđteeʹjen. Sääʹm-museofoond halltõs vaʹlljii suu 15.5. riâššum såbbrest.

Sääʹm-museo da luâttkõõskõs Siidast da Sarrit restraantâst prääzkjet måtam eeʹjj kõõut mâŋŋa saaʹmi meersažpeeiʹv vuõssaarǥ 6.3.2023. Prääʹzniǩpeeiʹv meeʹst Siidast lie äävai uus da čuäjtõõzz lie määustem čiâss 9–17. Meersažpeeiʹv âʹte ääʹveep õõut čiâss ääiʹjab go takainalla.

Luâđast jooʹtti da museokõʹllʼjeei lie mättjam kõʹllʼjed ođsmõttum Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siidast. Oođuum Siida ääʹveeš almmja ǩieʹssmannust Aanrest. Čõhččmannu loʹppe mõõneeʹst Siidast lie kõʹllʼjam juʹn 46 000 ooumžed. Ođsmõttum Siida leäi še mõõnni ǩieʹzz jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩ Lappist.

Euroopp komissio da kulttuuräʹrbborganisaatio Europa Nostra cisttje Sääʹm-muʹzei Siida da Lääʹdd Meersažmuʹzei eeʹǩǩen 2021 raajjâm kulttuuräʹrbb maacctummšest l. repatriaatio rääidast Citizen Engagement & Awareness Rising. Cisttluʹvddkååʹdd mieʹldd sääʹmnorldõõǥǥ maacctummšin lij ”koʹrvveeteʹmes vuässõs Euroopp kulttuurääʹrb staanmõššân”.  Juõʹǩǩ eeʹjj jäʹrjstem euroopplaž kulttuuräʹrbbtuâj ciistid jueʹǩǩe čõhččmannust Prahast, de ciist leʹjje vuâsttaväʹlddmen Lääʹdd meersažmuʹzei pâʹjj-jååʹđteei Elina Anttila da vs. Muʹzeijååʹđteei Eija Ojanlatva. Prääzkjâʹsttep õhttsažtuâjjciist Sääʹm-muʹzei Siidâst vuõssarggân 31.10.

Aanrest leʹddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida lij eʹpet äävai kõʹllʼjeeʹjid jõnn muʹttemtuâjai mâŋŋa.  Siida čuäjtõõzzâst õhttâʹvve vuäʹmm, toobdâs nääʹl mieʹldd Sääʹm-museo kulttuursiiskõõzz da Luâttkõõskõõzz luâtt-teeʹm õhttân õhttsaž čuäjtõssân. Ođđ čuäjtõõzz nõmm “Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna” puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem tiivtâst.

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida čuäjtõslõõnji uus lie leämmaž ǩidd pâʹjjel eeʹjj ääiʹj, leâša ååʹn tõk lie mââimõõzzâst eʹpet ääʹvuum. Siida väʹlddčuäjtõõzz siiskõõzz, ouʹddepiijjmõõžž da čuäjtõsteknikk lie obbnes oođuum. Siida-raajâlm lij vuâđđtivvum da tõn leät še veeidääm. Ođđ Siida prääzkjet ääʹveemprääʹzneǩneäʹttlest sueʹvet 4.6. räjja.

Mââimõõzz sääʹmvuuʹd ruõkkâmsõõʹjin kuaivvum sääʹmpokainiiʹǩǩi paaʒʒtõõzz ruõkkât maddu oʹđđest Aanrest da Uccjooǥǥâst Saaʹmi ceerkavpeeiʹvi mâŋŋa 7.–8. påʹrǧǧmannust. Pokainiiʹǩǩid lij papp läullam määdd rääuhu äiʹjstes, da puõʹtti tååimtõõzzin ââʹnet ceerkvallaž maddu ruõkkmõõžž kääʹv. Pokaineeʹǩǩ liâ seeiltum eeʹjjest 2001 ääʹljeeʹl Sääʹm-muʹzei Siidast.

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi Luâttkõõskõs Siida Enâmeh láá mii párnááh” – Jânnam lie mij päärna -čuäjtõõzz ääʹveemšõddmõš serdd ǩieʹssmannu aʹlǧǧe.

Lääʹddjânnam meersažmuseost serddjam norldõõǥǥâst lie nuʹtt 2200 täʹvvred, kååʹtt norldõktuâj ǩiõččâmkuuʹlmest miârkkšââvv looʹjji täʹvvervuâlai salkkmõõžž da čuõʹđi täʹvverčuuʹǩǩi ääʹvummuž, täʹvvri čõõđ mõõnnmõõžž di konservâsttmõõžž. Sääʹmnorldõõǥǥ repatriaatio leʹbe maacctummuž mieʹldd Sääʹm-museo täʹvvernorldõõǥǥâst lie juʹn pâʹjjel 10 000 täʹvvred. Meeʹst norldõktuâjast kõskksumus ärvvan lij õhttsallašvuõtt da ääʹveep norldõk-kääzzkõõzzid oummid teʹl, ko valmštõõvvi sââʹj taʹrjjee tõõzz ääiʹjab pueʹrben vueiʹttemvuõđ.