Tiäđáttâsah

Puoh mii tiäđáttâsah kávnojeh mii suomâkielâlijn siijđoin.
Tavesämikielâliih tiäđáttâsah kávnojeh mii tavesämikielâlijn siijđoin.
Nuorttâlâškielâliih tiäđáttâsah kávnojeh mii nuorttâlâškielâlijn siijđoin.

Mij ávudep säämimuseo já Luándukuávdáš Siidast já Raavâdviäsu Sarritist muádi ive puudâ maŋa säämi aalmugpeeivi vuossaargâ 6.2.2023. Juhlepeeivi mist Siidast láá ávus uuvsah já nuuvtá siisâpeessâm čáitálduvváid tme 9–17. Ađai aalmugpeeivi museo lekkâs tijme tooleeb ko táválávt.

Luuvâ lase
Kaksi henkilö kävelee sisälle suureen rakennukseen. Vasemmassa laidassa on banderolli, jossa teksti Siida.

Vandârdeijeeh já museokuállejeijeeh láá váldám uđâsmittum Säämimuseo já Luándukuávdáš Siida pyereest vuástá. Uđâsmittum Siida lekkui Anarist aalmugân kesimáánust. Čohčâmáánu loopâ räi Siidast láá kollim jo 46 000 kuállejeijed. Uđâsmittum Siida lâi meiddei moonnâm keesi Laapi pivnohumos Museokorttâ-čuosâttâh.

Luuvâ lase

Euroop komissio já kulttuurärbiornijdâh Europa Nostra palhâšáin Säämimuseo Siida já Suomâ Aalmuglâšmuseo ive 2021 tohhum kulttuuräärbi maaccâtmist adai repatriaatiost rááiđust Citizen Engagement & Awareness Rising. Palhâšumelävdikode mield säminurâlduv maaccâtmist lii “mittedmettum uási Euroop kulttuuräärbi turviimist”. Jyehi ive ornimnáál eurooplii kulttuurärbipargo palhâšumeh juáhhojii čohčâmáánust Prahast, já palhâšume valdijn vuástá Suomâ Aalmuglâšmuseo paajeeb jođetteijee Elina Anttila já vs. museohovdâ Eija Ojanlatva. Mij juhlop ohtsâšpargopalhâšume Säämimuseo Siidast vuossaargâ 31.10.

Luuvâ lase
Kuva Siidan näyttelystä

Anarân sajadum Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lii oppeet áávus kuossijd stuorrâ nubástuspargoi maŋa. Siida čáitálduvâst ovtâstuveh oovdeb, uápis vyevi mield Sämimuseo kulttuursiskáldâsah já Luándukuávdáá luándufáádáh oovtâ ohtsii čáitálduv ubâlâšvuođâst. Uđđâ čáitálduv nommâ ”Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme” šadda anarâš Matti Morottaja čäällim tiivtâ mield.

Luuvâ lase
Siidan näyttely

Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida čáitáldâhsali uuvsah láá lamaš kiddâ jo paijeel ive, mut tääl toh láá oppeet lekkum. Siida váldučáitálduv siskáldâsah, toi stelliittâsah já čáitáldâhtekniik lii uđâdum ollásávt. Siida-rakânâs lii čoođâ pyeredum já tot lii meid vijđedum. Uđđâ Siida ávuduvvoo lekkâmoho ääigi lávârduv 4.6. räi.

Luuvâ lase
Vanha hautuumaasaari ranta mäntyjä järven vesi sininen taivas

Majemuuh sämikuávlu hävdienâmijn koivum sämmilâšuámikkâsah čiähhojeh háávdán uđđâsist Anarist já Ucjuuvâst Sämmilij kirkkopeeivij maŋa 7.–8. porgemáánu. Uámikkâsah láá jo ovdil sivnedum háávdán, já puáttee toimâttâsâin kevttih kirholii háávdán čiehâm myenster. Uámikkâsah láá siäiluttum ive 2001 rääjist Säämimuseo Siidast.

Luuvâ lase

Suomâ aalmuglâšmuseost sirdum nurâlduvâst láá suulân 2200 tiŋgâd, mii nurâldâhpargo uáinust uáivild luuvij lavai kuorrim já čuođij tiŋgâkaasâi lekkâm, tiiŋgâi tärhistem já konservistem. Sämmilâšnurâlduv repatriaatio ađai macâttem mield Säämimuseo tiŋgânurâlduvâst láá jo paijeel 10 000 tiŋgâd. Mii nurâldâhpargo tehálumos árvu lii siärvuslâšvuotâ já mij lekkâp nurâldâhpalvâlusâid aalmugân talle ko valmâštum tileh fäälih toos ovdiist pyereeb máhđulâšvuođâ. 

Luuvâ lase
Teksti: Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme, kolmella saamenkielellä, sekä suomeksi ja englanniksi. Tekstin taustalla vanha mustavalkokuva saamelaisalueelta.

Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida vijđedemhaahâ lii nuuhâm já vuáđupyeredem álgá. Siida puáris váldučáitáldâh purgejuvvoo já návt adeluvvoo saje uđđâ čáitáldâhân, mast kulttuur já luándu ovtâstuvá oovtâ olesvuotân. Siida paijeel 20-ihásâš váldučáitáldâh lii lamaš piivnoh. Sämimuseo já Luándukuávdáš Siida kijttá oovdeb Siida váldučáitálduv čáitáldâhpargojuávhu já rähteid fiijnâ čáitálduv oovdâst.

Luuvâ lase