Sääʹm-museo Siida kulttuurpirrõskääzzkõõzz lie ǩidd 29.6–31.7.2026 da teʹl museo ij uuʹd ciâlklmid. Šiõǥǥ ǩieʹzz!

Sääʹm-museo Siida Norldõõǥǥ mušttle -haʹŋǩǩõõzzâst leät tuejjääm ođđ sääʹmǩiõllsaž aunstõspaʹǩaatid vuâđđmättʼtõõzz ââʹnnma. Vuõssmõs aunstõspaʹǩat lij ååʹn õlmstõttum, da kueʹhtt jeeʹres paʹǩaat õlmstââʹttet tõn mieʹldd, ko mââimõs jåårǥlõõzz valmštâʹvve.

Ååʹn õlmstõttum kovvčeäppõõzz da ǩiõtt-tuâj mättʼtõʹsse ââʹnteei aunstõspaʹǩat Keäʹpprin čeäppõs – inspirõõv jiijjad kulttuurâst jååʹđat škooulniiʹǩǩid tobdstõõttâd jeeʹresnallšem kollaasid da ooccâd inspiraatio jiijjâz tuõjju vuuʹdeez keäʹpprin.

Aunstõspaʹǩaat, kook lie veâl pueʹttmen, ǩiõttʼtâʹlle šeeʹllemnaaʹlid da sääʹm šeeʹllemkulttuur di sääʹmpäärnai jieʹllem vuäʹmm täʹvvri da snimldõõǥǥi pääiʹǩ. Puk aunstõspaʹǩaatid puuʹtʼtet tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle di lääddas. Tõid õlmstââʹttet digitaalʼlaž ååʹblǩest Finnast, koʹst tõk lie puki ââʹnnemnalla. Sääʹmǩiõllsa aunstõspaʹǩaat lie Finnast pukveeʹzz veâl samai ooccanj, jie-ǥa aanar- leʹbe nuõrttsääʹmǩiõllsa aunstõspaʹǩaat leäkku ääiʹjben leämmaž ni vooʹps. Rämmšep čuuʹt tõʹnt, što vueiʹttep ååʹn õlmstâʹtted aunstõõzz aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle še.

Aunstõspaʹǩaati siiskõõzz vuâđđâʹvve Sääʹm-museo Siida Finnast õlmstâʹttem täʹvvernorldõõǥǥid da čuäjtõs-siiskõõzzid. Lââʹssen tõin äuʹǩǩeet jeeʹres Finna-organisaatioi sääʹmaunstõõzzid, mâʹte snimldõõǥǥid, arkiivaunstõõzzid da ǩeerjlažvuõđ. Täävtõssân lij taʹrjjeed materiaalid, koid uʹčteeʹl vuäiʹtte väʹldded ââʹnnma hiâlpâld da kooivuiʹm vueiʹtet lââʹzzted sääʹmkulttuuʹre da historiaaʹje õhttneei teeʹmid mättʼtõʹsse.

Uʹčteeʹli taarb da tuõivvi lie leämmaž vuâlggsââʹjjen aunstõspaʹǩaati plaanummšest. Haʹŋǩǩõõzz aalǥâst rieʹššeš jeeʹres sääʹmǩiõlivuiʹm mättʼteei uʹčteeʹlid mainstemkaaunõõttmõõžžid di vuäʹnkõs harjjnâttmõõžžid Finna ââʹnnma mättʼtõõzzâst. Håʹt haʹŋǩǩõs lij puuttmen, mieʹrren lij puuʹtʼted lââʹzz aunstõspaʹǩaatid pueʹttiääiʹjest. Juʹn õlmstõttum materiaalid vueiʹtet še peeiʹvted uʹčteeʹlin vuåǯǯum maacctõõzz vuâđald.

“Tuäivam, što vuäǯǯap uʹčteeʹlin še pueʹttiääiʹjest ideaid ođđ aunstõspaʹǩaatid di maacctõõzz juʹn valmštõõvvâm materiaalin. Vieʹǩǩtep še miõlsteen Finna ââʹnnma õhttneei kõõččmõõžžin”, tuâtt haʹŋǩǩõõzz koordinaattor Anna-Leena Pyylampi.

Pueʹreemeʹtǩǩõõzzid da ideaid vuäitt vuõltteed vuõiʹǧǧest Finna-kuâsttmõõžžâst leʹbe neʹttpooʹštin addrõʹsse kokoelmat@samimuseum.fi Seämma addrõõzzâst vuäitt še raukkâd vuäʹppõõzzid Finnast.

 

Lââʹssteâđ:

Anna-Leena Pyylampi, haʹŋǩǩõskoordinaattor

Teʹl. +358 40 523 2478

anna-leena.pyylampi@samimuseum.fi

Sääʹm-museo Siida lij vuâsttavälddam miârkteei nuõrttsääʹm täʹvvri sǩiâŋkkmõõžž, koon Eeva Nykänen (j.s. Feodoroff) Čeʹvetjääuʹrest sǩiâŋki. Sǩiâŋkkmõš âânn seʹst nuõrttsäʹmmlai täʹvvrid, kook lie leämmaž arggpeivvsaž ââʹnnmest määŋg puõlvvõõǥǥ ääiʹj.

Täʹvver lie kuullâm Eeva äjja da äkka Meeʹdrai da Mäʹrjj Moshnikoʹffe (j.s. Kiprianoff) di suu puärrsid Siʹrǧǧi da Päälaǥ Feodoroʹffe. Nuuʹbb jõnn vääin da Peäccam Suõʹnnʼjelsiidâst šõddâm evakuâsttmõõžž mâŋŋa piârri aazzteš Čeʹvetjäurra. Sooǥǥ põrtt lij rââst jääuʹr da tõt lij õinn Eeva Nykänen aktiivlaž âsttääiʹj ââʹnnmest.

Sǩiâŋkkum täʹvver sueiʹmkrâʹstte ravvsânji sääʹm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid, mâʹte kueʹllšeellmõõžž, noorummuž, ǩiõtt-tuâj, mieʹcstummuž da puäʒʒhååid. Täʹvvrin kuâsttje ääiʹj riâdd: vueʹss tõin lie leämmaž ââʹnnmest juʹn Suõʹnnʼjelsiidâst ouddâl evakuâsttmõõžž da vueʹss tõin lie tuejjuum Čeʹvetjääuʹrest eeʹjj 1949 mâŋŋa.

”Sǩiâŋkkmõš lij fiin lââʹss Sääʹm-museo Siida norldõõǥǥid. Rämmšep tõʹst, što sääʹm sooǥǥ da piârri haaʹlee ruõkkâd sooǥǥeez täʹvverkulttuur pueʹtti puõlvvõõǥǥid še museo pääiʹǩ”, tuâtt Sääʹm-museo Siida intendeʹntt Anni Guttorm.

Eeva Nykänen mušttal sǩiâŋkkmõõžž tuâǥǥain:
”Täk täʹvver lie leämmaž vueʹssen muu piârri aarǥâst da tõk kueʹdde mieʹldd mooštaid da mainnsid määŋg puõlvvõõǥǥâst. Ǩiõččlââstam täʹrǩǩen, što tõk seilla da što tõi pääiʹǩ še pueʹtti puõlvvõõǥǥ vuäiʹtte mättjed nuõrttsääʹm jieʹllmest da historiast.”

 

Lââʹssteâđ:

Amanueʹnss Marjo-Riitta Rantamäki
teʹl. 040 571 5670
marjo-riitta.rantamaki@samimuseum.fi

Eeva Nykänen
teʹl. 040 157 0200

Sääʹm-museo Siida toiʹmmjummuž tuõʹllʼjeei Sääʹm-museofondd vaʹlljii halltõõzz såbbrest 8.12.2025 ođđ halltõõzz iiʹjjid 2026–2029.

Sääʹm-museo vuâkkõõzzi mieʹldd foond aaʹššid håidd da tõn ooudast neellj kaʹlndareeǥǥas vuârstes vaʹlljuum halltõs, koozz koʹlle kääuʹc vuäzzla. Uuʹccmõsân vitt vuäzzla âʹlǧǧe leeʹd sääʹmšââddaž Lääʹddjânnam meerla. Aanar kåʹdd nõõmat halltõʹsse õõut vuäzzla.

Sääʹm-museofoond halltõõzz norrõs iiʹjjid 2026–2029:

Veikko Feodoroff, saaǥǥjååʹđteei

Puäʒʒooumaž, kuʹǩesäiggsaž saaʹmi ouddooumaž, Nuõrttsääʹmkulttuurfoond halltõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteei da Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.

Outi Länsman, väärrsaaǥǥjååʹđteei

Sääʹmǩiõl da kulttuur lehtor, filosofia maister, Sääʹm škooultemkõõskõõzzâst. Länsman lij tåimmam še sääʹmǩiõl lehtoorân Giellagas-instituuttâst, Oulu universiteeʹttest da Suäʹđjel kååʹddest.

Helmi Hagelin

Oahptii-Hánssa Tuula Mika Helmi / Bihtošoabbá Helme lij Lahti häämeeminstituuttâst valmštõõvvâm häämeei, kååʹtt jäälast tän poodd Heʹlssnest. Son tuejjad ååʹn Ovllá-ooppera pihttsid Oulu teatteera di Säʹmmla Heʹlssnest -čuäjtõõzz da ânnʼjõždokumentaatiohaʹŋǩǩõõzz Heʹlssen gååradmuseost.

Sigga-Marja Magga

Filosofia dåhttar, ǩiõtt-tuâj doseʹntt, Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituutt jååʹđteei. Magga lij aktiivlaž sääʹmǩiõtt-tuâj tuejjeei da peäʹlest mainsteei. Son lij leämmaž mieʹldd Sääʹm-museo Siida vuâđđčuäjtõõzz oođeemtuâjast. Tän poodd Magga lij mieʹldd Oulu teatteeʹr sääʹmǩiõllsaž Ovllá-ooppera õhttân sääʹmkulttuur äʹšštobddjen.

Yrjö Musta

Ǩiõtt-tuâjjneǩ, jeältõõǥǥâst leʹddi rehtor da klassuʹčteeʹl. Musta lij škooultõõzzâs peäʹlnn pedagogikktiõtti maister, aanarsääʹmǩiõl jieʹnnǩiõl uʹčteeʹl da lopptuâj väjja artesaan.

Anna Näkkäläjärvi-Länsman

Jussen Ántte Sálmmo Ánná lij sääʹm-musiikkâr da juõiggi, kååʹtt tuejjad čeäppõõzzlaž dåhttartuʹtǩǩõõzz Čeäppõsuniversiteeʹtt Sibelius-Akatemiast.

Čeäppõsneǩnõõmin Ánnámáret toobdât musiikkstes, mâʹst vuäʹmm juõiggâm-mall da sääʹm maaiʹlmkovv ǩiõzzâʹtte õʹhtte modeʹrnn čeäppõõzzlaž õlmmummšin.

Samuel Valkeapää

Ǩiõtt-tuâj da häämummuž õllškooul-lehtor, väärr-rehtor Sääʹm õllškooulâst. Maddi sääʹmvuuʹdest Lääʹdd, Ruõcc da Taar raajjvuuʹdin. Valkeapää tuʹtǩǩeemintreʹss õhttan sääʹm kreevsõsvuõʹtte sääʹmvuuʹdest. Valkeapää lij digitâsttam materiaalʼlaž kulttuur da lij nuʹbb Sámi AI lab -kollektiiv vuâđđeeʹjin.

Miia Kärnä

Aanar kååʹdd nõõmtem väärrvälddõsneǩ, kååʹtt lij põõrǥâsneǩ da saaǥǥtemkonsultt. Škooultõõzzâs peäʹlnn Kärnä lij medianoom (ÄÕŠ), Lahti ämmatõllškooul Häämeeminstituuttâst.

– Rämmšam čuuʹt, što Sääʹm-museofoond jååʹđat pueʹtti neellj eeʹjj pââʹj samai äʹšštobddi halltõs, mâʹst lie puârast oudstum jeeʹres sääʹmjoouk da mäŋgg čeäppõõzz, kulttuur da tiõtti sueʹrj. Späʹssbõõžžam še naʹddjõõzz ooudâst, koon leäm vuäǯǯam, ko juätkam halltõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen, ceälkk Veikko Feodoroff.

 

Lââʹssteâđ:

Saaǥǥjååʹđteei Veikko Feodoroff, teʹl. 0400 204 861

Museojååʹđteei, tååimtemjååʹđteei Taina Máret Pieski, teʹl. 050 535 1564

Sääʹm-museo Siidast lij ååʹn haʹŋǩǩõs, mâʹst oouʹdeet sääʹmǩiõllsaž digitaalʼlaž aunstõspaʹǩaatid vuâđđmättʼtõõzz ââʹnnma. Paʹǩaati siiskõs vuâđđââvv Sääʹm-museo täʹvvernorldõõǥǥid, kook lie äävnallšeld vuäǯǯamnalla Siida Finna-seiddõõzzâst, di jeeʹres Finna-organisaatioi sääʹmsiiskõõzzid, mâʹte snimldõõǥǥid, arkiivid da ǩeerjlažvuõʹtte.

Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij puuʹtʼted mättʼtõõzz veäʹǩǩen materiaalid, kook tuärjjee sääʹm identiteeʹtt da ravvee sääʹm kulttuurääʹrb tobddmõõžž di hiâlpte sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz aarǥ. Haʹŋǩǩõõzz ääiʹj puuʹtʼtet måtam aunstõspaʹǩaatid, da seämmast oouʹdeet maall, koon veäkka vaʹstteei materiaalid vueiʹtet pueʹttiääiʹj puuʹtʼted hiâlpben museo takai toiʹmmjummuž vueʹssen. Aunstõspaʹǩaatid puuʹtʼtet tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle di lääʹddǩiõʹlle, da tõid õlmstââʹttet Finna-seiddõõzzâst.

Tän poodd Sääʹm-museo Siida nåårr sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz uʹvddi uʹčteeʹlin vuäinlmid da tuõivvjid aunstõspaʹǩaati siiskõõzzin kõõjjõõzz veäkka.

– Uʹčteeʹli jurddi da tuõivvi lie samai vääž Tõk vieʹǩǩte ohjjeed haʹŋǩǩõõzz tuâj da ainsmâʹtted, što uʹčteeʹl vuäitče tuõđi ââʹnned pueʹtti materiaalid. Tuäivam, što säämas mättʼteei uʹčteeʹl ǩiõrggneʹče vaʹstteed kõõjjõʹsse, ceälkk haʹŋǩǩõõzz koordinaattor Anna-Leena Pyylampi

 

Liŋkk kõõjjõʹsse: https://link.webropolsurveys.com/S/C3FE70D8AE106CD3

Vaʹsttummuš väldd nuʹt 10 minuuttâd

Vaʹstteemäiʹǧǧ poott 12.12.2025

 

Lââʹssteâđ:
Anna-Leena Pyylampi
Tel / Puh +358  40 523 2478
anna-leena.pyylampi@samimuseum.fi

Kiasma da Sääʹm-museo Siida õhttsažčuäjtõs Õʹhttešt oʹdinakai nåårr õʹhtte sääʹm da säʹmmlaid ǩiõttʼtõõlli ânnʼjõžčeäppõõzz Sääʹmjânnmest Lääʹdd, Ruõcc da Taar peäʹlnn. Čuäjtõs ävvan Kiasmast pâʹsslašttâm-mannu 27. peeiʹv 2026. Vueʹzz čuäjtõõzzâst vueiʹnet mâʹŋŋlubust kålggmannu 2026 rääʹjest Siidast, Aanrest.

Ânnʼjõžääiʹj neellj riikk voudda vuällai Sääʹmjânnam leäi juʹn ouddâl tâʹvvjânnmallaš riikkfiʹttjõõzz leʹbe meersažjurddsid. Čuäjtõs pohtt ouʹdde ânnʼjõžčeäppõõzz, kååʹtt jååʹđat täʹrǩstõõllâd sääʹmvuõđ, koon säʹmmla jiijj mušttle. Ouʹdde kaggâʹtte määŋgriâddsaž ǩiõččlâsttmõõžž, koin sääʹmvuõtt seill jieʹllʼjen da juätkk leämmʼmõõžžâs åålǥpeäʹlnn pijjum rajjsin huõlǩani.

Čuäjtõõzzâst lie mieʹldd pâʹjjel 20 čeäppõsneeʹǩǩ da tuejjõõzz 1970-lååǥǥast ânnʼjõžpeeiʹv räjja. Čuäjtõõzz lij kuratâsttam spesiaaläʹšštobddi Petra Laiti.

”Rämmšep čuuʹt, ko Kiasmast miõll ǩeäss õhttsažčuäjtõõzz årra ääiʹj, kuäʹss sääʹm ânnʼjõžčeäppõs ǩeäss veiddsânji oummui miõl meeraikõskksânji še. Čuäjtõs lij vuõssmõs jõnn sääʹm ânnʼjõžčeäppõõzz da ǩiõtt-tuâj čuäjtõs Heʹlssnest. Âânam miârkteeʹjen še tõn, što čuäjtõõzz lie säʹmmla jiijj kuratâsttam. Petra Laiti jurddjest mij meer mõõnnâmäiʹǧǧ da ânnʼjõžpodd kaaunâʹtte kuõskteei naaʹlin”, ceälkk Sääʹm-museo Siida museojååʹđteei Taina Máret Pieski.

Čuäjtõõzz nõmm Õʹhttešt oʹdinakai lij vuäǯǯam inspiraatio Johan Turi teeʹkstest Maainâs säʹmmlain eeʹjjest 1910. Tõt čuäʹjat äigga, kuäʹss Turi mieʹldd ”säʹmmla jie ni teâttam, što lie še jeeʹres oummu ko sij jiijj”.

”Tâʹvvjânnmallaš meeraid leät mättʼtam, što Sääʹmm ij leämmaž, da jõs leäi, tõt ij leämmaž tõt, mâid säʹmmla mušttle, što tõt leäi, da jõs leäi, tõn leämmʼmõš puuđi jeeʹres määinai diõtt ko tõi diõtt, koid säʹmmla tåʹbdde õinn taauʹtineez. Jeäʹl uuʹd tõn čaʹjjâʹtted. Ouddâl ko Tâʹvvjânnam leʹjje, leäi Sääʹmm. Sääʹmm ij leämmaž riikk (state), mâʹte riikk ânnʼjõžääiʹj fiʹttjep, ij-ǥa meersažvuõtt (nationality), mâʹte ǩiõččʼčim paassin, a meerkåʹdd (nation). Tuâl-aa tõt meerkåʹdd leäi jânnmeez oʹdinakai, kååʹtt kååččai jânnmeez šâddpäiʹǩǩneez”, čuäjtõõzz kuraattor Petra Laiti ǩeeʹrjat.

Kiasmaaʹje Õʹhttešt oʹdinakai -čuäjtõs lij vuõssmõs veiddsõs sääʹmčeäppõʹsse čiŋlmõõvvi obbvuõtt.

”Lij cistt tuejjeed õhttsažtuâj jeäʹrben Siidain. Seeʹst lij miârkteei, še meeraikõskksânji lokku valddum spesiaalsilttummuš. Meersažgalleriaaʹje kuulli Kiasma linjj lij tuejjeed õhttsažtuâj veiddsânji da ođđ aaʹššid mättjeeʹl. Nääiʹt vueiʹttep taʹrjjeed oummuid ođđ, veiddsab ǩiõččâmkuuʹlmid – mii lij muu miõlâst ânnʼjõžčeäppõõzz tuâjj”, särnn Kiasma museojååʹđteei Kiira Miesmaa.

Õʹhttešt oʹdinakai
Sääʹm čeäppõõzz äiʹǧǧ
27.3.–6.9.2026, Kiasma

Lââʹssteâđ mediaaʹje:
Siida
Taina Máret Pieski, museojååʹđteei, taina.pieski@samimuseum.fi

Kiasma
Kiira Koskela, teâđteei, 050 478 6861, kiira.koskela@kiasma.fi
Piia Laita, saakkeemjååʹđteei, 029 450 0507, piia.laita@kiasma.fi

Sääʹm-museo Siida lij väʹlddkååddlaž vasttõsmuseo, koon spesiaalsueʹrǧǧen lij sääʹmkulttuur. Sääʹm-museo lij še vooudlaž vasttõsmuseo kulttuurpirrõstuâjain säʹmmlai dommvuuʹdest. Siida kõskksaž täävtõssân lij tuärjjeed sääʹm identiteeʹtt da kulttuurlaž jiõččtååbd. Siida kooll maaiʹlm alggmeerai museosäimmõʹsse.

Meersažgalleria lij kovvčeäppõõzz väʹlddkååddlaž museo. Tõt tuõʹllai kooum Lääʹddjânnam jäänmõsân tobddum museoin, kook lie Ateneuum čeäppõsmuseo, Ânnʼjõžčeäppõõzz museo Kiasma di Sinebrychooff čeäppõsmuseo. Lââʹssen tõt vaaldašm meersaž čeäppõsnorldõõǥǥ di tõõzz õhttneei arkiiv, rääjj kulttuurääʹrb di oouʹdad čeäppõõzzlaž čuõvtõõzz.

Min čoakkáldat – Mij norldõk -haʹŋǩǩõõzzâst Sääʹm-museo Siida täävtõssân lie pueʹreed museo täʹvvernorldõõǥǥid vuällamvuõđ, oouʹdeed õutstõõzzlaž museotoiʹmmjummuž da ruõkkâd aunnsâʹttem kulttuurääʹrb. Haʹŋǩǩõõzzâst ooudâs viiǥǥât siida.finna.fi-ooccâmkääzzkõõzz tååimlažvuõđ sääʹmǩiõʹlle. Tääʹrǩmõs täävtõssân lij obbnes tâʹvvsääʹmǩiõllsaž versio seiddõõzzâst. Tät šõddad raʹvves vuâđ, koon mieʹldd jeeʹres sääʹmǩiõli lââʹzztummuš seiddõʹsse šâdd še vueiʹtlviʹžžen pueʹttiääiʹj.

Haʹŋǩǩõs oouʹdad sääʹmkulttuur ǩiõlʼlaž õõutverddsažvuõđ da vuâđđvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž Lääʹddjânnmest. Lââʹssen tâʹvvsääʹmǩiõllsaž seiddõs kääzzkâstt sääʹmõutstõõzzid veiddsubun še jeeʹres Tâʹvvjânnmin uuʹdeeʹl haʹŋǩǩõʹsse meeraikõskksaž vuälladvuõđ.

Finna lij teâttooccâmkääzzkõs, kååʹtt taʹrjjad piâssmõõžž nuʹtt čueʹđ lääʹdd arkiiv, ǩeʹrjjpõõrt da museo digitaalʼlaž aunstõõzzid da norldõkloǥstõõǥǥid. Finnast lie še vueiʹnnemnalla tääʹrǩmõs vueʹzz Sääʹm-museo Siida norldõõǥǥâst. Tän poodd siida.finna.fi-seiddõõzz täʹvvri kovvõõllâmteeʹkst lie kuuitâǥ vuäǯǯamnalla tåʹlǩ lääddas. Haʹŋǩǩõõzz ääiʹj täʹvvri kovvõõllmõõžžid jåårǥlââʹttet tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, da Collectea-norldõkvaaldšemriâžldõõǥǥ ooudâs viiǥǥât tuärjjeed sääʹmǩiõllsaž aunstõõzzi lââʹzztummuž seiddõʹsse. Pueʹttiääiʹj täävtõssân lij tâʹvvsääʹmǩiõllsaž ooccâmkääzzkõs, kååʹtt vueiʹtlvâstt vuârrvaaiktõõzzlaž ruõkkmõõžž õõutâst sääʹmõutstõõzzin da teâđ vääʹltummuž digitaalʼlaž pirrõõzzâst pueʹtti puõlvvõõǥǥid.

Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž siida.finna.fi-seiddõs valmštââvv teʹsttjemnalla loppeeʹjjest 2024, da haʹŋǩǩõs poott alggeeʹjjest 2025 tuâjjpaaʹjid, koin sääʹmõutstõs peäss ǩiččlõddâd seiddõõzz da uʹvdded tõʹst maacctõõzz.

Haʹŋǩǩõõzz čõõđ viikkmest lie tääʹrǩmõs õhttsažtuâjjkueiʹmmen Meersažǩeʹrjjpõõrt “Sääʹmǩiõli tuärjj digitaalʼlaž kääzzkõõzzin” -haʹŋǩǩõs, mâʹst lij ooudâs vikkum tâʹvvsääʹmǩiõllsaž Finna-ââʹnnemõhttâm, di Userix-õhttõs, kååʹtt õhttsažtuâjast Sääʹm-museo Siidain ooudâs veekk Collecte sääʹmǩiõllsaž ǩiõllvaʹljstõõǥǥid. Haʹŋǩǩõõzz teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria.

Haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ: 1.1.2024–31.3.2025

Lââʹssteâđ:

Anna-Leena Pyylampi, 040 523 2478, anna-leena.pyylampi(at)samimuseum.fi

Sääʹm-museo Siida lij vuäǯǯam mättʼtõs- da kulttuurministeria jueʹǩǩem kulttuur- da kreevsõs suõʹrji ođsmummuž raajâstuärjjõõzz 3D äuʹǩǩummuž museotuâjast tuʹtǩǩeei pilotthaʹŋǩǩõõzz čõõđ viikkmõʹšše. Virtuaalʼlaž Sääʹmm leʹbe VISA-haʹŋǩǩõs aaʹlji 1.6.2024 da juätkkai 30.9.2025 räjja.

Haʹŋǩǩõõzzâst oouʹdeet museooʹje 3D-skaʹnnʼjummuž toiʹmmjem-maall, koon äuʹǩǩeet tõn mâŋŋa museo kulttuurpirrõs- da norldõkjuâkksi ruõkkâm-, õutstõs- da čuäjtõstuâjast. VISA-haʹŋǩǩõõzz koordinaattoorân reâugg Konsta Verta da õutstõstuâjjvaʹstteeʹjen Pia Nikula.

Haʹŋǩǩõõzz ääiʹj kaartʼtet õutstõõzz jurddjid da eʹtǩǩõõzzid sääʹm kulttuurääʹrb digitaalʼlaž vuäǯǯamvuõđ kuõskeeʹl, jeäʹrben 3D äuʹǩǩummuž ǩiõččâmkuuʹlmest. Pilotthaʹŋǩǩõõzzâst tuʹtǩǩeet da teʹsttjet teknologia âânnmõõžž tuejjeem tääʹzzest ouddmiârkkân täʹvvri da joba ceâl kulttuurpirrõspaaiʹǩi vueʹzzeld ǩeâllʼjeeinalla õutstõõzz tuõivvjid da jurddjid kuvddleeʹl.

Haʹŋǩǩõõzzâst kaartʼtet sääʹmkulttuur 3D-museonorldõõǥǥi ruõkkmõʹšše da õlmstâttmõʹšše õhttneei eettmõõžžid Lääʹddjânnmest, ouddmiârkkân vuällamvuõđ, maatkčummuž da raajjivuõiggâdvuõđ ǩiõččâmkuuʹlmest. Jurddjen lij, što skaʹnnʼjum täʹvvri da paaiʹǩi 3D-maallid äuʹǩǩeet ouddâl puki kulttuuräʹrbbpeâmmʼmest da vuällamvuõđ lââʹzztummšest. Tuäivat, što haʹŋǩǩõõzz puäđõõzzin lij pueʹttiääiʹj äuʹǩǩ še jeeʹres toiʹmmjummšest mâʹte tuʹtǩǩeemââʹnnmest da Sääʹm-museo čuäjtõõzzi vueʹssen.

Vuõss vuâra haʹŋǩǩõõzz pirr mušttleš Vuotson Lapin markkinat -šõddmõõžžâst. Pueʹtti vuâra haʹŋǩǩõõzz puuʹtet ouʹdde Njeäʹllmest 25.8. Saaʹmi aazztummuž 75-eeʹjjprääʹznǩest di Oulu čeäppõsmuseost 10.9. õutstõs-šõddmõõžžâst.

Lââʹssteâđ:

Konsta Verta, 040 149 5866, konsta.verta(at)samimuseum.fi
Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

 

Kõʹllʼjummuž eeʹžždõʹšše Sääʹm-museofoond halltõõzz saaǥǥjååʹđteei Veikko Feodoroff, museojååʹđteei Taina Máret Pieski da Aanar kåʹddjååʹđteei Tommi Kasurinen. Kõʹllʼjummša vuässõʹtte še Sääʹm-museo amanueeʹns Marjo-Riitta Rantamäki da Konsta Verta.

Späʹssbõõššâp tääʹssvääʹld presideeʹnt kõʹllʼjummšest Aanra da miõl ǩiõččmõõžžâst sääʹmkulttuur årra!

Snimldõk: Konsta Verta / Saamelaismuseo Siida

Eeʹjj museo 2024 -ciist juõʹǩǩeš täʹbbe vueʹssmannu 23. peeiʹv Lääʹddjânnam museoleett da Meeraikõskksaž museosuåvtõs ICOM riâššâm Museocisttgaalâst Jyväskyläst. 

Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siidast lij šõddâm Pâʹjj-Lappi jäänmõsân miârkteei kõʹllʼjempäiʹǩǩ da maatkčemvueiʹnelm. Eeʹjj 2022 ävvnam Jânnam lie mij päärna -čuäjtõssam veeiduum da vuâđđtivvum Siida-rajlmest lij leämmaž samai oʹnnstam. Ođđ õhttsaž čuäjtõs, Sääʹm-museo tuejjeem repatriaatiotuâjj da õutstõõzzlaž norldõktuâjj lie miârkteeinalla ooudâs viikkâm museosueʹrj meersaž da meeraikõskksaž õhttsažkååddlaž kuâsttjemvuõđ da vaaiktemvuõđ.  

 

Rämmšep da leäʹp tååđva, što Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida määŋgpeällsaž tuâjj sääʹm kulttuurääʹrb da tââʹv luâđ pueʹrren vuäǯǯai Lääʹddjânnam museosueʹrj jäänmõsân miârkteei tobdstõõzz. 

 

“Cistt fiin tuâjast kooll puk Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida tuâjjlažkådda da pukid siʹjjid, kook lie vuässõõttâm čuäjtõs- da oođeemhaʹŋǩǩõõzzid mõõnnâm iiʹjji ääiʹj. Sij lie tän tuâj väimsteez tuejjääm. Sääʹm-museo haaʹlad späʹssbõõššâd jeäʹrben veâl sääʹmõutstõõzz, kååʹtt lij vuässõõttâm čuäjtõõzz oođummša, repatriaatiotuõjju da õutstõõzzlaž tuõjju di tuärjjääm museo tuâj”, tuõđi intendeʹntt Eija Ojanlatva, ko vuâsttavaaʹldi ciist Sääʹm-museo peäʹlest. 

 

“Mij Meäʹcchalltõõzzâst ââʹnnep jõnn äärvast pâʹjjel 25 eeʹjj juätkkjam Luâttkõõskõõzz da Sääʹm-museo õhttsažtuâj Siidast. Tõt lij viikkâm miʹjjid kookkas, da leäʹp õõutâst leämmaž ooudâstjooʹđi. Ko vuõssmõs čuäjtõs ävvni, kueiʹt organisaatio õhttsaž čuäjtõs leäi vuõssmõs šlaajstes. Ođđ čuäjtõõzzsteen šõddiim ođđ mušttlemnääʹl, ko õõʹnim čeäppõõzz ouʹddepohttmõõžžineen. Konseʹptt kueiʹt čuäjtõsǩiõttǩeerjtõõzz õhttummšest õhttân čuäjtõssân toiʹmmai õinn”, rämmaš Meäʹcchalltõõzz virkkõõvvâmâânnmõõžž spesiaaläʹšštobddi Kirsi Ukkonen. 

 

“Tät lij miârkteei vuâmmšõsčuäʹjtummuš Eeʹjj euroopplaž museo -ciist paaldâst. Tuäivvap, što täk ciist kuâsttje še Sääʹm-museo Siida meersaž tuâj äärvast âânnmõõžžâst da teäggtõõzzâst”, ceälkk museojååʹđteei Taina Pieski. 

 

Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida ođđ čuäjtõs lij leämmaž oʹnnstam tõn diõtt, ko mij åʹrnn lie kõʹllʼjam jäänab ko ni kuäʹss ouddâl. Meeʹst Siidast lie oʹđđest ääʹvummuž mâŋŋa pieʹllneʹb eeʹjjest kõʹllʼjam 226 000 kõʹllʼjeeʹjed, da seeʹst čuäjtõõzzsteen âlddsin 120 000 kõʹllʼjeeʹjed. Mij čuäjtõõzzâst kõʹllʼjeeʹjin pâʹjjel peäʹl lie ålggjânnmin pueʹtti kueʹss.  

 

Ciistâst ǩeâštʼte Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida lââʹssen nellj museo: Ânnʼjõžčeäppõõzz museo Chappe Raaseporist, Luostarinmäen museokortteli Turkust, Suomen Metsämuseo Lusto Punkaharjust di Varkauden museokeskus Konsti Varkaus-gåårdest. Ciist juõʹǩǩeš lååǥǥad vuâra. 

   

Giitu! Takkâ! Späʹsseb! Kiitos!  

  

Lââʹssteâđ: 

Museojååʹđteei Taina Pieski, taina.pieski(at)samimuseum.fi, +358 50 535 1574

Virkkõõvvâmâânnmõõžž spesiaaläʹšštobddi Kirsi Ukkonen, kirsi.ukkonen(at)metsa.fi, +358 40 047 9986 

Snimldõõǥǥ:  https://www.flickr.com/photos/siidainari/albums/72177720317204179