Sámemusea ja luondduguovddáš Siiddas ja restoráŋŋa Sarrihis ávvudit moadde jagi bottu maŋŋá sámi álbmotbeaivvi vuossárgga 6.2.2023. Ávvubeaivve Siiddas leat rabas uvssat ja nuvttá sisabeassan čájáhusaide dmu 9–17. Álbmotbeaivve Siida rahpasa diimmu ovdal go dábálaččat.
Mii bovdet buohkaid álggahit ávvubeaivvi árbevirolaš leavgga geassimiin Siidda šiljus dmu 9.15. Go mii leat lokten leavgga ja lávlon Sámi soga lávlaga, de mii joatkit beaivvi prográmma Finna-ávvujagi rahpamiin ja oahpásmuvvat Finna.fi-ohcanbálvalussii. Dilálašvuohta lea Siidda auditorias dmu 10–11.30 ja dat lea rabas álbmogii.
Ávvubeaivve sáhtát oahpásmuvvat nuvttá maiddái Siidda Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme -váldočájáhussii ja Martti Rikkonen Taigametsot -čuovgagovvačájáhussii.
Aune Huhtamella (is. Magga) bajásšattai Guhturis ja fárrii Huuhkajai go náitalii huuhkajalaš boazosápmelaččain Olavi Huhtamellain jagis 1959. Aune, gii lei logi mánás boarráseamos, oahpai duddjot buot sápmelaš eallimii gulli biktasiid, dego nuvttohiid, gálssohiid ja bittuid, beaskkaid ja sámegávttiid. Son gárvvuhii sihke iežas ja isidis bearraša álo gitta 1980-logu lohppii. Son goarui olu nuvttohiid báikkálaš badjealbmáide ja dat lei Aune ja Olavi bearrašii maiddái dehálaš dienasgáldu.
Aune Huhtamella árbegotti luohpadan duodječoakkáldagas leat iešguđetlágán oasit, dego gahpirat, vuoddagat, guolgagistát ja beaska, gálssohat ja bittut ja nuvttohat. Mearkkašahtti oassi čoakkáldaga leat erenomážit 15 Eanodaga gávtti, maid Aune lea gorron alcces ja iežas bearrašii váldoáššis 1960-1980-loguin. Gávttit muitalit Aune Huhtamella mearkkašumis gákteárbevieru bajásdoallin iežas sogas ja giliservošis ja dat muitalit čáppa muitalusa maiddái Aunes duojárin. Čoakkáldat fállá divrras lassidieđu sámegávttiid historjjás ja dat muitala miellagiddevaš muitalusaid guhturlaččaid ja huuhkajalaččaid eallimis.
Museahoavda Sari Valkonen sirdašuvvá ekonomiija- ja hálddahushoavdan 1.1.2023. Arkeologa Eija Ojanlatva doaibmá vástideaddji museahoavdan 31.12.2023 rádjái. Mearreáigásaš bargiidhoavdda báiki lea rabas ja son alggaha barggus vuoden alussa.
Lassidiehtu:
Sámemuseavuođđudusa stivrra ságadoalli Liisa Holmberg
Siidda čájáhusat šaddet Sámemusea ja Luondduguovddáža oktasaš čájáhusas, Sámemusea olgomuseas ja kultur- ja luonddufáttát molsašuddi čájáhusain. Siida lea Anáris.
Sámemusea doaimma stivre ja doarju Sámemuseafoanda. Sámemuseafoandda doaibman lea doarjut ja ovddidit sámiid álbmotlaš kultuvrra. Sámemuseafoanda oamasta Sámemusea dávvir-, čuovgagovva- ja dáiddačoakkáldagaid, guokte olgomusea ja arkiivva. Dat bajásdoallá ja stivre Sámemusea ja dan doaimma ja hárjeha museasuorggi ovttasbarggu sámiid ruovttuguovllus, Suomas ja riikkaidgaskasaččat.
Siidda lagašguovllus Davvi-Sámis leat Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid dikšon Leammi ja Urho Kekkonen álbmotmeahcit, vihtta meahcceguovllu (Muotkkeduottar, Báišduottar, Gálddoaivvi, Váhčir ja Bátneduottar), Geavu luonddumeahcci ja buolžalágan Anárjávrri guovlu. Urho Kekkonen álbmotmeahcci lea álgojagi galledeaddjimeriid vuođul Suoma nubbin bivnnuheamos álbmotmeahcci.
Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidii gullá maiddái olgomusea, mas čájehuvvo Suoma sápmelaččaid kultur- ja huksenárbevieru ja ealáhusaid. Govvejeaddji: Sámemusea ja Luondduguovddáš SiidaSiidda čájáhusmateriála čoaggimii ja nammadeapmái leat oassálastán sámeservoša lahtut sierra fidnuid bokte. Govvejeaddji: Siida/Juha Kauppinen
Lassedieđut:
Lassedieđuid addet Meahciráđđehusa Davvi-Sámi áššehasbálvalanoaivámuš Tarja Tuovinen, tarja.tuovinen(at)metsa.fi, 040 756 9337 ja Sámemusea Siidda vuovdin- ja márkanastinvástideaddji Minna Muurahainen, minna.muurahainen(at)samimuseum.fi, 040 581 6434).