Sámi álbmotbeaivi oidno, gullo ja njálggiida Siiddas

Sámemusea ja luondduguovddáš Siiddas ja restoráŋŋa Sarrihis ávvudit moadde jagi bottu maŋŋá sámi álbmotbeaivvi vuossárgga 6.2.2023. Ávvubeaivve Siiddas leat rabas uvssat ja nuvttá sisabeassan čájáhusaide dmu 9–17. Álbmotbeaivve Siida rahpasa diimmu ovdal go dábálaččat.

Mii bovdet buohkaid álggahit ávvubeaivvi árbevirolaš leavgga geassimiin Siidda šiljus dmu 9.15. Go mii leat lokten leavgga ja lávlon Sámi soga lávlaga, de mii joatkit beaivvi prográmma Finna-ávvujagi rahpamiin ja oahpásmuvvat Finna.fi-ohcanbálvalussii. Dilálašvuohta lea Siidda auditorias dmu 10–11.30 ja dat lea rabas álbmogii.

Finna ávvujagi gudnin Sámemusea Siidda čoakkáldagaid sámegávttit almmustahttojuvvojit Finnas. Seammás mii fállat geavatlaš rávvagiid Finna.fi-ohcanbálvalusa geavaheapmái. Buresboahtin digitála gávdnanmátkái ovttas minguin! Siidda ávvubeaivvi kruvnnida dáiddár Outi Pieski Ládjogahpira rematriašuvdna—Máhccat eatni lusa -čájáhusa rahpandoalut dmu 15.

Ávvubeaivve sáhtát oahpásmuvvat nuvttá maiddái Siidda Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme -váldočájáhussii ja Martti Rikkonen Taigametsot -čuovgagovvačájáhussii.

Restoráŋŋa Sarrit bálvala ávvubeaivve. Beaivvi áigge sáhtát návddašit álbmotbeaivve gáhkkogáfiid 8 euro haddái dahje čohkánit válmmaš lunšabeavdái dmu 11–15. Lunšša haddi lea 16 euro.

Siida lea rabas dálverabasáiggiid mielde 31.5.2023 rádjái vu-lá dmu 10-17. Spiehkastagat rabasáiggiide gávdnojit siidduin www.siida.fi. Siidda museagávpi SiidaShop bálvala Siidda rabasáiggiin ja neahttagávpin čujuhusas www.siidashop.fi.

Govva: Martti Rikkonen/Siida

Lassidiehtu:

Álbmotbeaivvi koordináhtor/Álbmotdoaimmavástideaddji Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

 

Ođasmahttojuvvon Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda rahpanjagi 55 000 čájáhusguossi

Jahki 2022 lei Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda rahpanjagi čájáhusguossiid meari ektui árvitmeahttun, máŋggamuttut ja virkui erenoamážit geasi ja čavčča áigge. Statistihkaid mielde Sámemusea ja Luondduguovddáš Siiddas leat fitnan jagi 2022 oktiibuot 55 143 čájáhusguossi, mii lahkona jo buot buoremus jagiis čájáhusguosseloguid.

 

Máilmmi diliid nuppástusat ee. Covid-19 ja Ukraina dilli váikkuhedje Sámemusea ja Luondduguovddáš Siiddas galledan olbmuid mearrái. Lea maid fuomášahtti, ahte Siida-viesu vuođđobuorideami ja ođđa čájáhusa huksema dihte álgojagi galledančuozáhahkan doaimmai Sámemusea olgomusea. Geassemánu vuosttas beaivve rahppui Sámemusea ja Badje-Lappi luondduguovddáža oktasaš ođđa váldočájáhus Enâmeh láá mii párnááh – Eatnamat leat min mánát, sihke molsašuvvi čájáhusat Oainnus – oidnosat sápmelaš govvadáidagii ja Mu áiggis, du báikkis. Ođđa váldočájáhusa rahpama mielde čájáhusguossemearit sturro mealgadit.

Veardádallama ovddit jagiid čájáhusguossemeriiguin ii sáhte dahkat njuolgga. Jagiid 2020 ja 2021 guossemeriide váikkuhedje ee. Covid-19 pandemiijaráddjehusat. Jagi 2019 Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda gallededje olahusmearri čájáhusguossit (64 000). Jagi 2021 Siidda čájáhusguossemearri stuorui 102 % ja olahusjagis 2019 báhce sullii 14 %. Jagi eallasamos áigi lei geasset nu mo dábálaččat, go dušše geasse-čakčamánu áigge Siidda gallededje badjel 37 000 olbmo nappo masa 70 % olles jagi guossiin.

Čájáhusguossiin vehá vuollel bealli ledje suopmelaččat, muhto turismma ealáskeapmi pandemiija maŋŋá lea stuoridan olgoriikkalaččaid oasi Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda guossiin lagabui áiggi ovdal pandemiija. Olgoriikkalaš čájáhusguossit leat boahtán eanemus Frankriikkas (8,5 %) ja Duiskkas (8.4 %). Dát guokte riikka leat leamaš njunušsajiin jo máŋggaid jagiid. Duiskkalaččat bohtet árbevirolaččat eambbo geasset, go fas frankriikalaččat liikojit boahtit dálvesesoŋŋa áigge.

Oahpistuvvon galledeamit šadde bivnnuhabbon maŋimus jagiid, go oahpisteamit lágiduvvojedje 274 guhtta sierra gillii. Ovddit jagi áigge ledje dušše 45 oahpisteami. Oahpistemiid mearri lea sturron Covid-19 ráddjehusaid heaittiheami maŋŋá joavkomátkkošteami stuorruma mielde. Oahpisteamit dahkkojuvvojit Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda oktasaš váldočájáhusas ja Sámemusea olgomuseas.

Sámemusea guovlodoaibmasaji Nuortalaččaid árbevierrodálu Čeavetjávrris gallededje 635 čájáhusguossi jagi 2022. Árbevierrodállu lea rabas dušše geassesesoŋŋa ja dohko lea nuvttá sisabeassan. Nuortalaččaid árbevierrodálus ja dan šiljus leahkki olgomuseas beasat oahpásnuvvat nuortasápmelaččaid historjái sihke ássan- ja huksenárbevirrui guokte sierra áigodagas.

Aune Huhtamella duodječoakkáldat čalmmustahttá sámegávtti historjjá

Sámeduojár, eamit Aune Huhtamella (1931–2013) dávvirčoakkáldat skeŋkejuvvo Sámemusea Siidii lávvardaga 4.2.2023 dmu 14.00. Buohkaide rabas dilálašvuođas leat oaidninláhkái Aune Huhtamella sámegávttit ja eará duojit. Dilálašvuođas Aune oabbá Rita Kumpulainen muittaša Aune mearkkašumi soga bivttasgoarrun ja vieljanieida Sigga-Marja Magga muitala čoakkáldaga riegádeamis ja iešvuođain.

Aune Huhtamella (is. Magga) bajásšattai Guhturis ja fárrii Huuhkajai go náitalii huuhkajalaš boazosápmelaččain Olavi Huhtamellain jagis 1959. Aune, gii lei logi mánás boarráseamos, oahpai duddjot buot sápmelaš eallimii gulli biktasiid, dego nuvttohiid, gálssohiid ja bittuid, beaskkaid ja sámegávttiid. Son gárvvuhii sihke iežas ja isidis bearraša álo gitta 1980-logu lohppii. Son goarui olu nuvttohiid báikkálaš badjealbmáide ja dat lei Aune ja Olavi bearrašii maiddái dehálaš dienasgáldu.

Aune Huhtamella árbegotti luohpadan duodječoakkáldagas leat iešguđetlágán oasit, dego gahpirat, vuoddagat, guolgagistát ja beaska, gálssohat ja bittut ja nuvttohat. Mearkkašahtti oassi čoakkáldaga leat erenomážit 15 Eanodaga gávtti, maid Aune lea gorron alcces ja iežas bearrašii váldoáššis 1960-1980-loguin. Gávttit muitalit Aune Huhtamella mearkkašumis gákteárbevieru bajásdoallin iežas sogas ja giliservošis ja dat muitalit čáppa muitalusa maiddái Aunes duojárin. Čoakkáldat fállá divrras lassidieđu sámegávttiid historjjás ja dat muitala miellagiddevaš muitalusaid guhturlaččaid ja huuhkajalaččaid eallimis.

Govva: Sámemusea Siida

Lassidieđut:

Vs: amanueansa Marjo-Riitta Rantamäki, tel. 040 5715670, marjo-riitta.rantamaki@samimuseum.fi

Dieđáhus

Sámemusea Siiddas leat dáhpáhuvvan nuppástusat, Siida-ráhkadus lea viiddiduvvon ja vuođđodivvojuvvon, váldočájáhus lea ođasmahtton. Sámemusea joatká nuppástus- ja strategalaš doaimmaid. Musea hálddahus ođasmahttojuvvo jagi loahpas čuovvovaččat:

Museahoavda Sari Valkonen sirdašuvvá ekonomiija- ja hálddahushoavdan 1.1.2023. Arkeologa Eija Ojanlatva doaibmá vástideaddji museahoavdan 31.12.2023 rádjái. Mearreáigásaš bargiidhoavdda báiki lea rabas ja son alggaha barggus vuoden alussa.

Lassidiehtu:

Sámemuseavuođđudusa stivrra ságadoalli Liisa Holmberg

Ekonomiija- ja hálddahushoavda Sari Valkonen

Njealji mánus jo badjel 46 000 galledeaddji – guossit rámiidit ođasmahtton Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda

Vánddardeaddjit ja museagalledeaddjit leat váldán ođasmahtton Sámemusea ja Luondduguovddáš siidda bures vuostá. Anáris lean Siida rahppojuvvui ođasmahtton hámis olbmuide geassemánus. Čakčamánu loahpa rádjai Siiddas ledje galledan jo 46 000 guossi. Siida lei maiddá mannan gease Lappi bivnnuheamos Museakoarta-čuozáhat.

”Miehtemielalaš galledeaddjimeari ovdáneapmi lea joatkašuvvan geasi maŋŋá čavčča čađa, ja čakčamánnu lei njulgestaga olahus dási ealaskas. Galledeaddjiin boahtán máhcahat ođasmahtton Siiddas lei dušše beare miehtemielalaš. Leat hui movtta vuostáiváldimis” sámemusea Siidda vuovdin- ja márkanastinvástideaddji Minna Muurahainen muitala. Čakčamánus Siiddas gallededje 7631 guossi, mii lea 1500 eanet go ovddit olahusjagi 2019. Rahpanmánnu čohkkii 9799 galledeaddji ja suoidnemánus badjel 11000 olbmo fitne oahpásmuvvamin Siidii.

Siida lea Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáža jagiid joatkašuvvan ovttasbarggus menestusmáinnas. Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáža bajásdoallan Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid ovttasbargu oidno ođasmahtton Siiddas váikkuheaddji oktilaš čájáhusoppalašvuohtan ja ain buoret áššehasbálvalussan.

 

Siida Lappi bivnnuheamos Museakoarta-čuozáhahkan

 

Čakčamánu loahpabealde Musealihttu dieđihii Suoma bivnnuheamos museakoartačuozáhagain geassit 2022. Lappi bivnnuheamos čuozáhat lei Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida.

Vasemmalla suuri luontokuva peittää koko seinän. Kuvaa katselemassa kolme henkilöä. Taustalla lisää suuria maisemakuvia luonnosta.
Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida govvejuvvon olggobealde. Govvejeaddji: Siida/Juha Kauppinen

”Eanemus rámiid galledeaddjiin leat ožžon ieš sisdoalus. Ovdan bidjan, dáidda, stuorra luonddugovat leamašan eanemus rámiid ožžon oppalašvuođat”, Muurahainen dadjá. Giitosiid leat ožžon sámiid dáládáidda ja videoinstallašuvnnat.

Ođastus lea buktán Siidda čájáhusa otnábeaivái. Sámeservoša lahtut oassálaste Sámemusea Siidda čájáhusoasi čohkkemii sierra fidnuid bokte ee. dovdamiin olbmuid čuovgagovain ja válljemin dávviriid čájáhussii.

Siidda čájáhusain sámekultuvra ja luondu njađđásit oktan oppalašvuohtan: čájáhusoppalašvuohta muitala sámekultuvrra ja luonddu ealli gaskavuođas. Čájáhusat leat oaivvilduvvon ealáhuslažžan, muhto maiddái dakkárin, ahte dat doibmet smávit oppalašvuohtan.

 

Siida lea dehálaš vuolggačuokkis sámiid ruovttuguovllus vánddardeaddjiide

 

Korkeassa salissa kaksi istuvaa henkilöä katselee näyttöjä, joissa on saamenpukuinen lapsi ja lähikuva puvun yksityiskohdasta. Taustalla kuva lumisesta tunturimaisemasta ja proista.
Čájáhusgalledeaddjit oahpásmuvvamin Sámemusea ja Luondduguovddáža ovttas dahkan čájáhussii. Govvejeaddji: Janka Mäkipää

”Geassi leamašan duođaid buorre! Máhcahat maid leat ožžon leamašan dušše beare miehtemielalaš”, gávnnaha áššehasbálvalanoaivámuš Tarja Tuovinen Meahciráđđehusa Luonddubálvalusain.

Áššehasaid lassin ođasmahtton ja viiddiduvvon lanjat leat váldon bures vuostá maiddái diskka nuppe bealde. Áššehasaid dáfus bálvalusat leat čielgasit čohkkejuvvon iežas oppalašvuohtan. Ii šat dárbbaš ieš čuožžut seammá ráiddus vuordimin sisabeassanbileahtaid ja guolástanlobiid dahje vánddardan- ja turismarávvema.

Luondduguovddážat leat dehálaš vánddardeaddjiid vuolggačuoggát. Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid ovttasbargu Sámemuseain dahká vejolažžan sámiid ruovttuguovllus lihkadan vánddardeaddjiid diđolašvuođa lasiheami kultuvrralaččat suvdilis vánddardeami ektui.

“Sámekultuvrra sierrasárgosiid galgá diehtit, vai iežas vánddardanvugiid sáhttá heivehit davimus Sápmái heivvolažžan. Danin Luondduguovddáža ja Sámemusea doaibma dorjot nubbi nuppi, ja Siidda čájáhus lea vuogas vuolggačuokkis luonddutuvrii”, Tuovinen dadjá.

Sámiid ruovttuguovllus lihkadettiin lea dehálaš diehtit ovdamearkan vuođđoáššiid guovllus hárjehuvvon boazodoalus ja sámiid bassi báikkiin. Dat, mii olggobeale olbmui orru leamen dušše meahcceguovlu, lea jáhkkimis sápmelaččaide oassi ealli kulturhistorjjás.

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat lea álggahan maiddái sierra vánddardanetikeahta gárvvisteami sámiid ruovttuguvlui. Etikeahtta gárvvistuvvo ovttas sámedikkiin, nuortalaččaid siidačoahkkimiin ja turisma- ja vánddardanoassebeliiguin.

 

Siida – 24 jagi sámekultuvrra ja vánddardanrávvema

  • Ođasmahtton ja viiddiduvvon Siida rahppojuvvui 1.6.2022. Sámemusea Siida álggahii doaimmas olgomusean 1960-logus. Sámemusea ja Luondduguovddáža dálá lágan doaibma lea álgán jagi 1998.
  • Čájáhusgalledeaddjit leamašan ođasmahtton Siiddas čakčamánu rádjai badjel 46 000. Lappi jagi 2022 bivnnuheamos Museakoarta-čuozáhat dán rádjai.
  • Siidda čájáhusat šaddet Sámemusea ja Luondduguovddáža oktasaš čájáhusas, Sámemusea olgomuseas ja kultur- ja luonddufáttát molsašuddi čájáhusain. Siida lea Anáris.
  • Sámemusea doaimma stivre ja doarju Sámemuseafoanda. Sámemuseafoandda doaibman lea doarjut ja ovddidit sámiid álbmotlaš kultuvrra. Sámemuseafoanda oamasta Sámemusea dávvir-, čuovgagovva- ja dáiddačoakkáldagaid, guokte olgomusea ja arkiivva. Dat bajásdoallá ja stivre Sámemusea ja dan doaimma ja hárjeha museasuorggi ovttasbarggu sámiid ruovttuguovllus, Suomas ja riikkaidgaskasaččat.
  • Siidda lagašguovllus Davvi-Sámis leat Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid dikšon Leammi ja Urho Kekkonen álbmotmeahcit, vihtta meahcceguovllu (Muotkkeduottar, Báišduottar, Gálddoaivvi, Váhčir ja Bátneduottar), Geavu luonddumeahcci ja buolžalágan Anárjávrri guovlu. Urho Kekkonen álbmotmeahcci lea álgojagi galledeaddjimeriid vuođul Suoma nubbin bivnnuheamos álbmotmeahcci.
Kolme henkilöä kävelee kohti etualaa. Yksi on pukeutuneena saamepukuun. Taustalla on vanhannäköinen puurakennus.
Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidii gullá maiddái olgomusea, mas čájehuvvo Suoma sápmelaččaid kultur- ja huksenárbevieru ja ealáhusaid.
Govvejeaddji: Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida
Etualalla vitriinissä arkeologisia esineitä ja kankaalle heijastettu kuva. Taustalla olevassa käytävässä on ihmisiä.
Siidda čájáhusmateriála čoaggimii ja nammadeapmái leat oassálastán sámeservoša lahtut sierra fidnuid bokte. Govvejeaddji: Siida/Juha Kauppinen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lassedieđut:

Lassedieđuid addet Meahciráđđehusa Davvi-Sámi áššehasbálvalanoaivámuš Tarja Tuovinen, tarja.tuovinen(at)metsa.fi, 040 756 9337 ja Sámemusea Siidda vuovdin- ja márkanastinvástideaddji Minna Muurahainen, minna.muurahainen(at)samimuseum.fi, 040 581 6434).

 

 

 

 

 

Sámemusea Siidda ja Suoma Álbmotmusea Eurohpá kulturárbebarggu ovttasbargobálkkašumi ávvudit Sámemusea Siiddas

Eurohpá komišuvdna ja kulturárbeorganisašuvdna Europa Nostra bálkkašedje Sámemusea Siidda ja Suoma Álbmotmusea jagis 2021 ollašuhtton máhcaheamis dahjege repatriašuvnnas luohkás Citizen Engagement & Awareness Rising. Bálkkašanlávdegotti cealkámuša mielde sámečoakkáldaga máhcaheamis lea “buhttekeahtes bijus Eurohpá kulturárbbi dorvvasteapmái”. Eurohpálaš kulturárbebarggu bálkkašumit juogaduvvojedje čakčamánus Prahas, ja bálkkašumi ledje vuostáiváldimin Suoma Álbmotmusea hoavda Elina Anttila ja vástideaddji museahoavda Eija Ojanlatva. Mii ávvudit ovttasbargobálkkašumi Sámemusea Siiddas vuossárgga 31.10.

Measta 300 sápmelačča leat oassálastán repatriašuvdnaprosessii dan sierra muttuin. Sii leat dutkan sogaset diŋggaid, oahpásmuvvan daid duddjomii ja oassálastán maiddái Suoma Álbmotmuseas máhcahuvvon, dál Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda váldočájáhussii gulli badjel 200 sámedávvira válljemii. Sámemusea Siidda bálkkašanávvudeami guovddážis leat sámiid ovttasbargu, repatriašuvdnaproseassa ja sámedávvirat.

Vuossárgga 31.10 Siiddas ávvudit ovddalgihtii bovdejuvvon joavkkut, maidda lágiduvvo temálaš prográmma. Siida lea rabas álbmogii bovdejuvvon čuozáhatjoavkkuin fuolakeahttá, nuba buot galledeaddjit leat buresboahtán. Ávvubeaivvi gudnin Sámemusea Siida fállá gallededdjiide dmu 11 ja dmu 14 suomagielat oahpistemiid čájáhussii. Oahpisteamit gullet sisabeassanbileahta haddái.

Europa Nostra lea jagis 1963 vuođđuduvvon searvi, mii lea jagi 2002 rájes juohkán Eurohpá komišuvnna jahkásaš Eurohpa kulturárbebálkkašumiid mearkkašahtti fidnuide, álgagiidda ja olbmuide kulturárbesuorggis. EU bálkkaša eurohpálaš kulturárbesuorggi olahusaid njealji váldokategoriijas: konserveren, dutkamuš, kulturárbbi seailluheapmái spesialiseren bálvalus ja skuvlen ja diđolašvuođa lasiheapmi Eurohpá kulturárbesuorggis.

Siida lea rabas dálverabasáiggiid mielde 1.10. rájes vu-lá dmu 10–17. Spiehkastagat rabasáiggiide gávdnojit neahttasiidduin www.siida.fi. Siida museagávpi SiidaShop bálvala Siida rabasáiggiin ja neahttagávpi čujuhusas www.siidashop.fi. Restoráŋŋa Sarrit bálvala maiddái ávvubeaivve.

Lassidiehtu:

Álbmotdoaimmavástideaddji Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

Máŋggabealagiid dáidda ođđa Siidda molsašuvvi čájáhusain

Ođasmahtton Siidda vuosttas molsašuvvi čájáhusat leat ávvudeami láhkai dáiddačájáhusat. Ovdan leat sámiid dáiddačoakkáldagaid válljejuvvon ártnat ja ođđa málagovat ja hirstorjjálaš geađgedeaddinteknihkain dahkkon litografiijaduojit. Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda molsašuvvi čájáhusat rahpasit bearjadaga 3.6.2022. Bures boahtin jorbbodit ja veaddjiluvvat dáidagis.

 

Oainnus

Oainnus ‒ oidnosat sámi govvadáidagii –čájáhus lea miellagiddevaš čađačuohppan sámedáidagis 1920-logus 2000-logu álgui. Duojit leat grafihkka, málagovat, veaikesárgosat ja broderemat ja guokte seahkalašteknihkain dahkkojuvvon duoji. Sámi visuála olggosbuktima árbevierut ollet duháhiid jagiid duohkái davvi bivdoálbmoga báktesárgumiidda ja jahkečuđiid duohkásaš goavdásiid symbolihkkii. Sámi duodji addá govvadáidagii iežas ivnniid ja hámiid, dego dahká maid sámekultuvrra bistevaš hápmašuvvan iežas servoša árbevieruid ja máŋggakultuvrralaš váikkuhusaid gaskkas. Dáládáiddáriid bargui váikkuha oarjemáilmmi dáiddaskuvlen, maid sii leat ožžon.

 

Oainnus – čájáhus vuođđuduvvá Johtti Sápmelaččat -searvvi dáiddačoakkáldahkii, mii lea dievasmahtton Sámemusea Siidda iežas čoakkáldagain. Oainnus – čájáhusa lea kurateren sámekultuvrra professor Veli-Pekka Lehtola.  ”Dán čájáhusa bokte bovdet čuohte jagi sámedáidaga mielde Siidda ávvudemiide”, Veli-Pekka Lehtola láhttesta.

 

Mu áiggis, du báikkis

Mu áiggis, du báikkis –čájáhus buktá ovdan njuorggánlaš govvadáiddár Elina Länsman dujiid. Dáiddár guorahallá dujiidisguin gaskavuođa báikái ja birrasii, gos davvi luondu ja boazodoallokultuvra lea lávga mielde. Čájáhusduojit leat muitalusat, dain ovttastuvvet oidnojuvvon ja gullojuvvon, vásihuvvon ja govahallon. Duojit ožžot fáttás birrasa eallimis, masa gullet eksistentiála dahjege leahkimii laktásan báikki vásáhus ja duođalašvuođaid deaivideapmi. Duojit leat abstrákta ja čájeheaddji dáidaga gaskkamuttus. Dat adde geahččái friddjavuođa vánddardit dujiid máilmmiin iežas vásáhusaid bokte.

 

Elina Länsman čájáhusduojit leat stuorra málagovat ja geađgerávttuin dahkkojuvvon litografiijaduojit. Oljomálemiid máŋggalágan ivnnit roahkkadis njuođana luottat addet jurddašan veara guhkkelis ja lagabus geahčadettiin. ”Litografiijaduojit šaddet gulul deaddogeađggi duddjodettiin, okta ivdnegeardi hávil – dát lea vuostegeahči johtilis eallinjohtui”, Elina Länsman govvida.

 

Sámemusea buvttadan Oainnus –čájáhus lea ovdan Siiddas 4.12.2022 rádjai. Davvi-Sámi luondduguovddáža ordnen Mu áiggis, du báikkis –čájáhusa ovdan leahkin joatkašuvvá jagi molsašumi badjel 7.1.2023 rádjai. Siida lea rabas geasseáigodagas 1.6. – 30.9.2022 juohke beaivve dmu 9 – 18. Dálveáigodagas 1.10.2022 rájes Siida lea rabas vu – lá dmu 10 – 17. Válddáthan vuhtii basiid spiehkastatlaš rabasáiggit, maid sáhtát dárkkistit Siidda siidduin www.siida.fi.

 

Lassidieđut:

– Prošeaktačálli Minna Lehtola, Sámemusea, 040 570 8137 minna.lehtola(at)samimuseum.fi

– Govvadáiddár Elina Länsman, 044 526 1979, elinalansman(at)gmail.com

– Sámemusea Siidda áššehasbálvaleapmi, 0400 898 212, siida(at)samimuseum.fi

Duodji ja dáidagat oassin Siidda čájáhusas

Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida lea fas rabas galledeaddjiide stuorra nuppástusbargguid maŋŋá. Siidda čájáhusas ovttastuvvet boares oahpes vuogi mielde Sámemusea kultursisdoalut ja Luondduguovddáža luonddufáttát oktan oktasaš čájáhussan. Ođđa čájáhusa namma ”Enâmeh láá mii párnááh – Dát eatnamat leat min bártnit” boahtá anáraš Matti Morottajan čállán divttas.

Áibbas ođđa muitalanvuogi čájáhusas ovddasta dáiddáriid oassálastin sisdoalu buvttadeapmái. Sámekultuvrra ovdan buktimis vuolggasadjin lea vássán áiggi mielde orrun otná beaivvis. nuba kulturhistorjjá ja árbedieđu sáhkii lea laktojuvvon nannosit dálásápmelaš dáiddáriid ja duojáriid dahje sámeduojáriid čehppodat, Maiddái luondduoasis leat ávkkástallan luonddudáidaga ovdanbuktinfámu.

Čájáhusa dáiddalaš jođiheaddjin lea doaibman Outi Pieski, geas leat maiddái sierra duojit doarjumin čájáhusa muitalusa. Duodji Eana njuorgu ivnniid gávvasa čájáhussále ala. Dat lea duottarsilueahtaid ráidu, mii lea ivdnejuvvon gávtti silkki riessamiiguin. Duojis máttaretniid ivnnit dahket suddjejeaddji gáva čájáhussále deaivvadanbáikki ala.

Marja Helanderin ja Mauri Lähdesmäki váldosáles lean liekkus Áiggit videoinstallašuvdna bajida ovdan sámekultuvrra eallinfámu ja máŋggalágašvuođa. Duoji guoddi temán doaibman gákti bukto ovdan ealli kulturoassin eaiggádiiddis bokte.

Jouni S. Laiti duojit Sámi hárábaston vuovdi ja Rástegáisá: áldduid várjaleaddji váldet beali servodatlaš ságastallamii eanageavaheami jearaldagaide Sámis. Čájáhusas leat earáge dáiddalaš ovdan buktimat, dego Elle Valkeapää vuoddagiin hábmejuvvon vitriinna dahje Lada Suomenrinne ja Essi Ranttila gráfalaš gárvi. Sánálaš ja jienalaš máilmmi leamašan dahkamin Pekka Aikio lassin Wimme, Ingá-Maret Gaup-Juuso ja Niillas Holmberg.

Lávu musihkkaloaiddasteapmi speadjalastá vássán sohkabuolvvaid dovdduid. Videos oidnon Heidi Gauriloff, Hildá Länsman, Mikkâl Morottaja (Amoc) ja Ailu Valle. Video lea govven ja musihkkáriiguin bagadallan Ville-Riiko Fofonoff.

Pauliina Feodoroff jođihan Mäʹhtt suåvâd leʹčči (Mo soabat livččii) -fidnu muitala das, mo váldokultuvrra dahkan birasvahágiid sáhttá divvut árbedieđuin ja mo sápmelaš vieruiduvvan vuoigatvuođa sáhttá ávkkástallat eanageavaheami plánemii. Ná dahkat ođđalágan, oassálasti ovttasdoaimma virgeoapmahaččaiguin, dutkiiguin ja sámiiguin.

Luondduoasis Anni Rapinoja Ruijapää’ljes (Finnmárkkubálggis)-duodji lea luonddumateriálain dahkkon dáiddaduodji. Dat lea vuojuhuvvon fielloráhkadusaide nu, ahte guossit sáhttet vázzit lása alde ja guorahallat duoji ovdan buktán eanagearddi šattuid.

Kaija Kiuru Čihkosiin-duodji lea čájáhusas oassin boares vuovddi ja dan doaibma lea muitalit boares vuovddi luonddu. Duoji materiálat leat ruobbebeahci, soagi ja beazi báhkit ja devdojuvvon lottit. Buot duoji materiálat leat ođđasit ávkkástallon luonddumateriálat. Lottit leat Siidda ovddit čájáhusas.

Kiuru Čihkosiin-duoji oabbáduodji, Biekkaid beassemuorra, lea oidnosis Meahciráđđehusa áššehasbálvalusas Siidda vuollefeaskáris. Dan materiálan leat ávkkástallan beazi ruohttasiid ja ovssiid. Ruŋgun lea ovddit čájáhusa bonjis soarvi.

Dálkkádathistorjjá rahpan vitriinna duogášgovvan lea Tom Björklund digitála málen mammuhttasidnoábis. Váldočájáhussále birra lean stuorragovaid govvejeaddjit leat Pasi Nivasalo, Martti Rikkonen ja Pertti Turunen.

Kulturfáttá videobuvttademiid Siidda čájáhussii leat dahkan Ville-Riiko Fofonoff, Kevin Francett ja Aslak Paltto. Luonddufáttá videobuvttademiid Siidda čájáhussii leat dahkan Riku Karjalainen, Rayann Elzein ja Jorma Hevonkoski.

Siidda váldočájáhusa kulturoasi ođasteami ruhtadit Kone Foanda (Koneen säätiö), Suoma kulturruhtarádju/Museovisio, Wihuri ruhtarádju, Interreg Nord, Giellagas-instituhtta, Lappi universiteahtta, Lappi Lihttu ja oahpahus- ja kulturministeriija. Siidda váldočájáhusa luondduoasi ođasmahttimii Meahciráđđehus oaččui ruhtadeami stáhta lassebušeahtas.

Lassedieđut:

 

Prošeaktaoaivámuš: Eeva Kyllönen, t. 040 576 5292 dahje eeva.kyllonen(a)samimuseum.fi

Prošeaktaoaivámuš: Kirsi Ukkonen, t. 0400 479 986 dahje kirsi.ukkonen(a)metsa.fi

 

Siida lea Anáris ja doppe doibmet Sámemusea ja Davvi-Sámi Luondduguovddáš Siida ja Restoráŋŋa Sarrit. Sámemusea Siidda doaimmas vástida Sámemuseafoanda. Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida gullá Meahciráđđehusa riikkaviidosaš luondduguovddášfierpmádahkii.

 

Jagi 1988 rahppojuvvon Siida-ráhkadus viiddiduvvo ja vuođđodivoduvvo. Viiddidanosiide bohtet Sámemusea čoakkáldatlanjat ja restoráŋŋa. Sámemusea ja luondduguovddáža oktasaš vuođđočájáhus ođasmahtto. Bálvalat oppa ođasteami áigge. Viiddiduvvon ja vuođđodivvojuvvon Siida ja ođđa čájáhus rahppojuvvo geassemánus 2022.

Siidda čájáhussále uvssat leahkkasit Anáris

Sámemusea Siida ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda čájáhussále uvssat leamašan gitta badjelaš jagi, muhto dál dat leat fas leahkkasan. Siidda váldočájáhusa sisdoalut, ovdanbuktimat ja čájáhusteknihkka leat oalát ođasmahtton. Siida-ráhkadus lea vuođđodivvojuvvon ja maiddái viiddiduvvon. Ođđa Siidda ávvudit rahpanvahku áigge lávvardahkii 4.6. rádjai.

Siidda ođđa čájáhusa namma, Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme (dát eatnamat leat min mánát), boahtá anáraš Matti Morottaja čállán anárašgielat divttas  Enâmeh láá mii párnááh (Eatnamat leat min bártnit).

Sámekultuvrra ja luonddu nana oktavuohta boahtá ovdan čájáhusa vaddji jurdagis sámi kulturbirrasis. Dan mielde luondu ii leat kultuvrras sierra ášši ja vaikke luondu orru guoskkakeahtes, de dat lea kulturbiras.

Ođđa čájáhusas láidestat galledeaddji áicat earálágan eanadahkii gullevaš gerddiid. Eanadat min birra sisttisdoallá oppalašvuođa man luondu lea hábmen miljovnnaid jagiid áigge. Maiddái earálágan kultuvrralaš gearddit, dego arkeologalaš gávdnosat ja vaikkeba sámegielat báikenamat gullet eanadahkii.

”Čájáhusa namma kristallisere fiidnát kultur- ja luonddusisdoaluid deháleamos ságaid. Namma guoskkaha ja addá máŋggalágan jurddašeami fáttáid”, čájáhusođasteami prošeaktaoaivámuš Eeva Kyllönen Sámemusea Siiddas muitala.

”Sámemuseas ja Luondduguovddážisge leat lassin iežaset dehálaš temát, mat čájáhusas buktojuvvojit ovdan”, válddahallá čájáhusa jurdaga fas Luondduguovddáš Siidda prošeaktaoaivámuš Kirsi Ukkonen.

Čájáhusa kultursisdoaluid láidesteaddji jurdda lea ”Vássán sohkabuolvvat ellet mis”. Čájáhusas vássán áigi ja olles máddariid vásáhusmáilbmi rasttildit otnábeaivve fáttáiguin ja šaddet geardin ovdanbuktimis. Sámemusea čájáhus lea kulturhistorjjálaš, muhto dat ii buvtte ovdan áššiid čavga kronologalaččat muhto álbmu sámiid vuogis oaidnit báikkiid ja daid ávkkástallamii laktásan muitodieđu deháleabbon go jahkeloguid ja fáktáid logahallamiid.

Čájáhusa luondduoasis boktalit guorahallat min dálkkádagas dáhpáhuvvan nuppástusaid ja dan, mii dálkkádahkii dáhpáhuvvá boahttevuođas. Luonddufáttáid gieđahallat Davvi-Sámi suodjalanguovlluid ja doppe lean sierralágan luonddutiippaid ja eallišlájaid bokte.

Dáidda lea váldon nannosit oktan čájáhusa muitalanvuohkin kultur- ja luonddutemáin. Dáppe dáidda lea oassi čájáhusoppalašvuođas ja iešguhtege duodji buktá ovdan čájáhusa dehálaš fáttáid.

Čájáhusa kulturoasi giehtačállin lea professor Veli-Pekka Lehtola. Luonddugiehtačállin lea biologa Matti Mela. Čájáhusoppalašvuođa lea ollašuhttán Teollisuuden Ystävät Oy, ja váldoplánejeaddjin leamašan hábmejeaddji Harri Koskinen. Outi Pieski lea doaibman Sámemusea dáiddalaš jođiheaddjin.

Ođđa čájáhus ollašuhttui Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáža ovttasbargun, dego ovdditge čájáhus.

Kulturoasi čájáhusa ođasteami ruhtadit Kone Foanda (Koneen säätiö), Suoma kulturruhtarádju/Museovisio ja Jenny ja Antti Wihuri ruhtarádju. Sámemuseas lea jođus maiddái čájáhusa ođasmahttimii laktásan Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi-interreg-fidnu. Siidda váldočájáhusa luondduoasi ođasmahttimii Meahciráđđehus oaččui ruhtadeami stáhta lassebušeahtas.

 

Lassedieđut:

 

Eeva Kyllönen, prošeaktaoaivámuš, Sámemusea Siida

Eeva.kyllonen(a)samimuseum.fi dahje 040 576 5292

 

Kirsi Ukkonen, prošeaktaoaivámuš, Luondduguovddáš Siida/Meahciráđđehus

kirsi.ukkonen(a)metsa.fi dahje 0400 479 986

Siida on Inarissa, ja siellä toimivat Saamelaismuseo ja Ylä-Lapin luontokeskus Siida sekä Ravintola Sarrit. Saamelaismuseo Siidan toiminnasta vastaa Saamelaismuseosäätiö. Ylä-Lapin luontokeskus Siida kuuluu Metsähallituksen valtakunnalliseen luontokeskusverkostoon.

Vuonna 1998 avattu Siida-rakennus laajennetaan ja peruskorjataan. Laajennusosiin sijoittuvat Saamelaismuseon kokoelmatilat sekä ravintola. Saamelaismuseon ja luontokeskuksen yhteinen perusnäyttely uusitaan. Palvelemme koko uudistuksen ajan. Laajennettu ja peruskorjattu Siida sekä uusi näyttely avataan kesäkuussa 2022.

Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida bovde buohkaid ávvudit rahpanvahkkui

Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida Enâmeh láá mii párnááh – Eatnamat leat min mánát -čájáhusa rahpaseami ja vuođđodivoduvvon Siidda ávvudit gaskavahku 1.6.2022. Rahpanbeaivve Siida lea buohkaide rabas. Siiddas lágiduvvo ođđa čájáhussii laktáseaddji prográmma gitta lávvardahkii 4.6.

Siidda viiddis viiddidan- ja vuođđodivodanbargu lea gárvvis ja ođđa čájáhus huksejuvvo áŋgirit. Ođđa, fiinna Enâmeh láá mii párnááh – Eatnamat leat min mánát -čájáhus rahpasa álbmogii gaskavahku 1.6.2022. Rahpanbeaivve Siiddas lágiduvvojit buohkaide rabas rahpandoalut dmu 10–16. Beaivvi áigge čájáhusa áššedovdit ja dáiddárat láidejit gussiid čájáhusa máŋggaide temáide ja báikkálaš artisttat loaiddastit.

Duorastaga 2.6. ja bearjadaga 3.6. Siiddas ávvudit ovddalgihtii bovdejuvvon joavkkut. Joavkkuide lágiduvvo temái laktáseaddji prográmma. Duorastat leat erenomáš ealaskas beaivi, go mánát ja nuorat miehtá Sámi bohtet ávvudit. Bearjadat fas lea ahkeolbmuid beaivi.

Bearjadaga 3.6. almmustahttojuvvo Veli-Pekka Lehtola ”Entiset elävät meissä: Saamelaisten historiat ja Suomi” -girji Siidda auditorias dmu 17.30–19.00. Lehtola lea Oulu universitehta Giellagas-instituhta sámekultuvrra professor ja ođđa vuođđočájáhusa Enâmeh láá mii párnááh kulturossodaga giehtačálli. Dilálašvuohta lea buohkaide rabas.

Lávvardaga 4.6.čájáhusa áššedovdit leat báikki alde muitaleamen čájáhusa birra ja singuin sáhttá ságastallat. Prográmma maŋimuš ossodat álgá dmu 15.

Siida lea loahppavahku rabas álbmogii temábeivviin ja bovdejuvvon čuozáhatjoavkkuin fuolatkeahttá. Buot guossit leat buresboahtán.

Siida lea rabas geasserabasáiggiid mielde 2.6. rájes dmu 9–18 juohke beaivve. Rahpanvahku dárkilut prográmma gávdno neahttasiidduin www.siida.fi ja sosiála medias. Siidda museagávpi SiidaShop bálvala ođasmahtton gávpesajis Siidda rabasáiggiin ja neahttagávpi čujuhusas www.siidashop.fi. Gávppis leat rahpanfálaldagat ja ođđa buktagat 1.6. rájes. Restoráŋŋa Sarrit bálvala maiddái rahpanvahkus.

Lassidieđut:

Rahpandoaluid koordináhtor Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi