Vitt ǩiõʹl, ođđ kuâsttjõs da liipp neeʹttest – näkam lie Siida ođđ neʹttseeidid

Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõs Siida lij mõõnnmen vuâstta jõnn oođummšid. Ooudâst lie veeidõs, vuâđđteevvmõš, čuäjtõsoođummuš, da norldõõǥǥi serddmõš. Ouddâl tõid čiistim põõʹlid Siida neʹttseeidin. Ååʹn www.siida.fi -seeid tuåimmje še mobiil-aparaattin da lie lookkâmnalla vitt jeeʹres ǩiõlin.

Siida ođđ neʹttseeid lie ååʹn še aanrõš- da nuõrtsääʹmǩiõlâz ǥu ääiʹjben seeidid lie pâi lääddas, tâʹvvsäämas da eŋglõsǩiõllân. Tuåimmjep aarǥâst pukin koumm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin jeäʹrbi mieʹldd muʹzei- da luâttšâddeeʹmest, čuäjtõõzzid da haŋggõõzzid. Haaʹleep što täk ǩiõl kuâsttje še mij neʹttseeidin da älšmâʹtte di lââʹzzte sääʹmǩiõlid äännmõõžž.

Siida neʹttseiddooudummuž mieʹldd še liipp vuästtmõõžž  ooʹnnast neeʹttest. Neʹttkaaupâst vuäitak vuäʹstted ouddǩiõʹtte liippid Siidaaʹje. Vuäitak mäʹhssed liippid dommjânnamla neʹttbaaŋkin da määŋg jeeʹres kredittkoortivuiʹm. Mij tuâjjlaid ääʹššlažkääzzkõõzzâst lie vueʹrddmen tuu ǥu puäđak da vuäʹpste tuu čuäjtõõzzid da Siida kääzzkõõzzid.

Siida Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõõzz di Sarrit restraant  ođđ neʹttseeid ääʹvee sääʹmǩiõllneäʹttel  cisttân nelljdpeiʹvven 24.10.2019 . Neʹttseeidid lij raajjâm Advertising Kioski.

Lââʹzzteâđ:

Kaaupšummuš- da markknâʹsttemvaʹstteei Minna Väisänen
Teʹl. 040 581 6434, minna.vaisanen@samimuseum.fi

Peiʹvvuum 29.10.2020: Siida sizzpiâssâmliippi neʹttkauppsysteeʹm lij vaajtõõvvmen. Neʹttlippkauppam lij ååʹn kättum da ääʹveet eʹpet ǩeäzzas 2021.

Harri Koskinen Siidda čájáhusarkiteaktan

Sääʹm-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida oođeemnallšem takaičuäjtõõzz arkktehtplaaneeʹjen lij vaʹlljuum täävvai Harri Koskinen. Ânnʼjõž čuäjtõs oođeet Siida veeideem da vuâđđteevvam õhttvuõđâst. Ođđ čuäjtõs valmštââvv njuhččmannust 2022.

Harri Koskinen da suu põõrǥâs Teollisuuden Ystävät Oy tuâjjan lij oođeemnalla åårrai takaičuäjtõõzz čuäjtõsarkktehtuur- da graaflaž plaanummuš di čuäjtõõzz raajtummuš da raajjmõõžž vuåppmõš. Koskinen koon kuʹǩesäiggsa õhttsažtuâjjtaaurõõžž liâ jm. Iittala da Genelec. Son lij tuejjääm Tapio Wirkkala da Oiva Toikka mââimõs čuäjtõõzzi arkktehtuurid. Karriääʹres aalǥ rääʹjest Koskisest liâ leämmaž määŋg ålggjânnam ääʹššla ââldmõsân Japanist da Italiast. Tän eeʹjj looppâst Kiotost ävvan suu plaanuum hoteʹllkonseʹpt.

  • Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs Siida čuäjtõsoođummuš lij sämmai mooʹččes da määŋgpeällsaž plaanummušvaʹǯǯtõs lij sääʹmkulttuur tääʹrǩmõs äʹšš. Vuârdam čuuʹt õhttsažtuâj määŋgi taaurõõžživuiʹm, särnn Harri Koskinen.

Siida čuäjtõsoođummuš lij kompaktt da miârkteei kuʹsǩǩ muʹzei- da luâttkõõskõspõõrt vuâđđteevvmõõžž da veeidõõzz pirr. Sääʹm-muʹzei šurr Sari Valkonen lij toođvaž, što pâʹjjel 20- eeʹǩǩed räjja kuâstam čuäjtõs oođeet, da što Koskinen vuäǯǯat tuõjju mieʹldd.

  • Koskinen lij grååtnai vaʹlljummuš tuejjeet pueʹrmõs raamm čuäjtõs-siiʹsǩid, mäʹhtt Kansallismuʹzeist mååusat puõʹtti sääʹmkaauʹnid, koin lij jeäʹrben täʹrǩǩ rool ođđ čuäjtõõzzâst, särnn Valkonen.

Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi luâttmuõrrkaardâs šurr Pirjo Seurujärvi rämmaš, što čuäjtõõzz arkktehtplaaneeʹjen vuäǯǯat peäggtum täävvai, Harri Koskinen.

  • Siida ânnʼjõž väʹlddčuäjtõõzz plaaneeʹjen 1990 lååǥǥast leʹjje ärvvsa arkkteeht Juhani Pallasmaa da Sami Wirkkala. Harri Koskinen šõõddi vaʹlljuum oođeemnalla åårrai Siida čuäjtõsarkktehten da tõt lij fiinâs da ärvvsaž juätkk Siida mainnsa. Koskinen rool puätt leeʹd kõskksaž čuäjtõõzz kulttuur- da luâttsiiskõõzzi õʹhttešiõttummšest.

Arkktehtplaaneei vaʹlljummuš čõõđteš õlmmsa haʹŋǩǩõsmõõntõõllmõõžž mieʹldd. Haʹŋǩǩõsmõõntõõllmõš leäi kueiʹtpooddlaž, da tõõzz siiʹsǩtõõvi nuuʹbb podd-a ouddnam taʹrjjeeʹjin annum tuâjjčuäjtõs.

 

Lââʹzzteâđ:

Muʹzeišurr Sari Valkonen                            040 767 1052 sari.valkonen@samimuseum.fi

Luâttmuõrrkaardâsšurr Pirjo Seurujärvi     040 767 1052 pirjo.seurujärvi@metsa.fi

Täävvai Harri Koskinen                                040 551 8160 harri@harrikoskinen.com

Lââʹzzteâđ Harri Koskisest:

http://www.harrikoskinen.com/

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tuåimmje Sää´m-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit. Sää´m-muʹzei Siida tuåimmjummust vaʹsttad Sää´m-muʹzeifondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säiʹmmõʹsse.

Eeʹjjest 1998 äävuum Siida-põrtt vuâđđteevat da veeideet. Veeidõsvueʹzzid sâjjdâʹtte Sääʹm-muʹzei norldõksââʹj di restrantt. Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõõzz õhttsaž takaičuäjtõs oođeet. Oođeep, leša kääzzkâʹsttep čõõđ vuâđđteevvam- da čuäjtõsoođummuš ääʹjj. Ääʹveep vuâđđtivvum da veeiduum Siida di ođđ čuäjtõõzz njuhččmannust 2022.

Põrtt, äiʹtt, puʹvrr – Sääʹm-muʹzei haʹŋǩǩõs stään nuõrttsaaʹmi raajjâmäʹrbbvuõđ

Leader Pohjoisin Lappi ry lij ouddam Sääʹm-muʹzei Siida teäggtõõzz Põrtt, äiʹtt, puʹvrr –nuõrttsaaʹmi raajjâmäʹrbbvuõtt -haʹŋǩǩõõzz vääras. Haʹŋǩǩõs kooll nuõrttsaaʹmi raajjâmäʹrbbvuõʹtte da haʹŋǩǩõõzz čõõđtemnalla Sääʹm-muʹzei Siida lij mieʹldd nuõrttsäʹmmlai aazztem 70-eeʹjj prääʹznǩest. Põrtt, äiʹtt, puʹvrr -haʹŋǩǩõs taʹrjjad määŋgnallšem vueʹjjid raajjâd da mättjed õõutsââʹjest nuõrttsaaʹmi raajjâmäʹrbbvuõđ pirr. Nuõrttsäʹmmla jälste peâđǥai veiddsõs Aanar kååʹddest. Tõn diõtt leäʹp tuʹmmjam, što mäʹhssep mäʹtǩǩkuulid tõid, kook puäʹtte mieʹldd tän tuåimmjummša.

Haʹŋǩǩõõzz diõtt riâššât koumm vuäʹppstempeeiʹv raajjâmäʹrbbvuõđ hoiʹddjem pirr da tõk lie äävai pukid. Vuäʹppstempeeiʹv ââʹnet Njeʹǯǯjääuʹr Luhttpõõđâst, Njeäʹllmest da Čeʹvetjääuʹrest. Njeʹǯǯjääuʹr vuäʹppstempeiʹvv ââʹnet piâtnâc 23.8.2019 čiâss 12-14. Ouddlâʹsttemvuuʹd ämmat-tuâjjlaž vuäitt jieʹlled tuu pääiʹǩ ǩiõččmen, håʹt mâka täättak da tuu päiʹǩǩ lij siid ââlda. Ko haaʹlääk äʹšštoobdi veäʹǩǩvuõđ tääl čââppvuõđ ärvvtõõllâm diõtt, ton õõlǥak vaʹrrjed ääiʹj ooudǩiõʹtte teʹlfooʹnin 040 1801501 leʹbe neʹttpååʹštin paivi.magga@samimuseum.fi

Haʹŋǩǩõõzz ääiʹj teevat Čeʹvetjääuʹr Äʹrbbvuõttpõõrt ålggmuʹzei põõrtid, mõõk lie Suõʹnnʼjelsiid maalli mieʹldd oʹđđest rajjum põõrt. Teevvmõõžž vuâlla šâʹdde aassâmpõrtt, sauʒʒpuʹvrr, määddvuâlaž ǩeâllar da tän voudda sirddum suõvvsäuʹnn. Jurddjen lij što teevvap Äʹrbbvuõttpõõrt põõrtid õõutsââʹjest nuʹtt, što juõʹǩǩkaž vuäitt vuässõõttâd mättjem diõtt leʹbe jiiʹjjes teâđaid jueʹjjeeʹl. Teevvmõõžž jååʹđteei lij ouddlâʹsttem-määstar Marko Korkeasalo. Raajjmõš Čeʹvetjääuʹrest altteet neäʹttlest 34. Haʹŋǩǩõõzzâst teâđtet sosial mediast da Čeʹvetjääuʹr iʹlmmtemtaauli âʹlnn.

Põrtt, äiʹtt, puʹvrr – nuõrttsaaʹmi raajjâmäʹrbbvuõtt -haʹŋǩǩõs reâugg õõutsââʹjest Čeʹvetjääuʹr škooulin, ǩeäʹst še lij 70-eeʹjjprääʹzniǩ. Riâššâp tuâjjpaaʹjid, koin škooulneeʹǩǩ še peäʹsse raajjâd äʹrbbvuõđlaž sauʒʒpuuʹr Äʹrbbvuõttpõõrt ǩeʹddmärkka.

Lââʹzzteâđ: tuʹtǩǩeei Päivi Magga, paivi.magga@samimuseum.fi, 040-1801501