Sääʹmtuʹtǩǩeei Áile Aikio Lappi universitetta tuejjeem näggtõsǩeʹrjj ǩiõttʼtââll Sääʹm-museo da museo säʹmmlâsttmõõžž. Aikio näggtõsǩeeʹrj Saamelainen museo? Tutkimus saamelaisen kulttuuriperinnön ontologisesta politiikasta täʹrǩstet piâtnâc rosttovmannu 8. peeiʹv 2023 Aanrest Sääʹm-museo da luâttkõõskõs Siidast.

Aikio tuâtt näggtõsǩeeʹrjstes, što Siida väʹlddčuäjtõõzz sääʹmkulttuurvueʹss da tõn tuejjeemproseʹss lie oʹdinaknallšem museo dekolonisaatio tuâjj da põrggmõš raajjâd sääʹm nääʹl tuejjeed museotuâj.

– Rämmšep čuuʹt, što museo vaʹlljeem õutstõõzzlaž reâuggamnääʹll sääʹmkulttuur ouʹdde pohttmõʹšše kuâsttai čuäjtõõzz lopp-puäđõõzzâst da tuʹlǩǩummšest. Sääʹm-museo Siida tääʹrǩmõs täävtõs lij oouʹdeed dekolonisaatio. Tõt rämmšâtt, što Áile Aikio näggtõstuʹtǩǩummuš oudd tuärjas Sääʹm-museo vaʹlljeem liʹnjje, ceälkk Sääʹm-museo Siida museojååʹđteei Taina Pieski.

Pieski mieʹldd Aikio näggtõs oudd ärvvsaž, ođđ teâđ museo säʹmmlâsttmõõžžâst da alggmeer ǩiõččâmkuuʹlmi lokku välddmõõžžâst museotoiʹmmjummšest še veiddsubun.

– Sääʹm-museo Siida tuäivat leekk da späʹssbââšš Aikio näggtõsǩeeʹrjest, kååʹtt kääzzkâstt konkreettlânji sääʹmõutstõõzz da sääʹmkulttuur, Pieski särnn.

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi Luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz oođeeš Siida-raajâlm veeidummuž da vuâđđpueʹrummuž õhttvuõđâst iiʹjji 2020–2022.

Siida ođđ väʹlddčuäjtõs ”Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna” nõõmteš aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem aanarsääʹmǩiõllsaž tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm õhttad luâtt- da kulttuurteeʹmi tääʹrǩmõs saaǥǥid. Čuäjtõõzz ääʹveeš 1.6.2022 da juʹn 110 000 ooumžed lie tobdstõõttâm tõõzz tän mõõneeʹst.

Siida ođđ čuäjtõõzz sääʹmkulttuur ouʹdde puʹhtti vueʹzz valmštõʹlleš veiddsânji sääʹmõutstõõzz vuässââʹtteeʹl. Čuäjtõõzz tuejjeeš Sääʹm-museo, sääʹmtuʹtǩǩummuž da sääʹm čeäppõõzz õhttsažtuâjjan. Kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij ǩeeʹrjtam sääʹmkulttuur professor Veli-Pekka Lehtola da čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen tååimai kovvčeäppõsneǩ Outi Pieski. Čuäjtõõzz oođummuž tuejjeem tääʹzz čõõđ viikkmest vaʹsttii veiddsõs Sääʹm-museo nõõmeem tuâjj-joukk.

Čuäjtõõzz sääʹmkulttuursiiskõõzzin smiõttât, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll meeʹst.

– Aaʹljim Sääʹm-museost valmštõõllâd ođđ čuäjtõõzz säʹmmlai jiijjâz ǩiõččâmkuuʹlmin ǩiõččeeʹl. Haaʹliim ohjjeed čuäjtõõzz teâđsteeʹl säʹmmlaid – mäʹhtt mij mušttlep jiijjân mainnâz. Leeiʹm snäätnai, što jõs mušttlep mainnâz nokk puârast, kõʹllʼjeei še fiʹttje tõn kulttuurtuâkksest huõlǩani. Kõʹllʼjeeʹjin vuåǯǯum maacctõõzz da Áile Aikio näggtõõzz vuâđald leäʹp oʹnnstam puârast čuäjtõõzz säʹmmlâsttmõõžžâst, tuâtt professor Veli-Pekka Lehtola.

Čuäjtõõzz oođummšest sääʹm čuäjtõsǩiõl oouʹdeeš oʹdinaknallšem naaʹlin reâuǥeeʹl määŋgain tuâjj-jooukin da tuâjjpaaʹjin jeeʹres museoi-, čeäppõsniiʹǩǩi-, ǩiõtt-tuâjjlai-, tuʹtǩǩeeʹji- da kuraattoorivuiʹm.

Siida väʹlddčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd, mättʼtõs- da kulttuurministeria di Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museo viiǥǥi še čõõđ čuäjtõõzz oođummša õhttneei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -Interreg-haʹŋǩǩõõzz, koon meersaž teäggtõõzzâst vaʹsttii Lappi lett da koon koordinõõʹsti tuʹtǩǩeei Eeva-Kristiina Nylander. Meäʹcchalltõs viiǥǥi čõõđ Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz riikk teäggtõõzzin. Luâttvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei leäi bioloog Matti Mela. Ođđ čuäjtõõzz väʹlddplaaneeʹjen tååimai Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Oy:st.

Euroopp komissio da kulttuuräʹrbborganisaatio Europa Nostra uʹvdde Sääʹm-museo Siidaaʹje da Lääʹddjânnam meersažmuseooʹje ciist eeʹjj 2021 tuejjuum kulttuurääʹrb maacctummšest leʹbe repatriaatiost Citizen Engagement & Awareness Rising -klaassâst. Cisttluʹvddkååʹdd mieʹldd sääʹmnorldõõǥǥ maacctummšest lij ”koʹrvveeteʹmes ärvv Euroopp kulttuurääʹrb staaneem diõtt”.

Âlddsin 300 säʹmmliʹžžed lie vuässõõttâm repatriaatioprosessa tõn jeeʹres maaʹttin. Sij lie tuʹtǩǩääm sooǥǥeez kuullâm täʹvvrid, tobdstõõttâm tõi tuejjeemtekniikkid da vuässõõttâm še Lääʹddjânnam meersažmuseost mäccam, ååʹn Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida väʹlddčuäjtõõzzâst leʹddi sääʹmtäʹvvri vaʹlljummša.

Áile Aikio: Saamelainen museo? Tutkimus saamelaisen kulttuuriperinnön ontologisesta politiikasta. Lappi universiteʹtt.

https://www.ulapland.fi/news/Vaitos-Saamelainen-museo-on-olemassa-samanaikaisesti-monessa-maailmassa/45091/77e7cbf7-b279-4905-84bc-b8648ec4579f

https://www.ulapland.fi/news/Nákkáhallan-Sápmelaš-musea-lea-leahkimin-seammaáigásaččat-máŋgga-máilmmis/30362/77e7cbf7-b279-4905-84bc-b8648ec4579f

Lââʹssteâđ:
Museojååʹđteei Taina Pieski, teʹl. 050 5351574
Professor Veli-Pekka Lehtola, teʹl. 040 578 0492

Sámi Museum ̶ Sääʹm-museofoond halltõs vaʹlljii såbbreʹstes ođđ saaǥǥjååʹđteeʹjen 1.1.2024 ääʹljeeʹl Veikko Feodorooff. Ânnʼjõž saaǥǥjååʹđteei Liisa Holmberg juätkk eeʹjj loopp räjja.

Sääʹm-museofoond halltõs vaʹlljii halltõõzz ođđ vuäzzliʹžžen 1.1.2024 ääʹljeeʹl filosofia maister, lehtor Outi Länsmaan. Son tåimm sääʹmǩiõl da kulttuur lehtoorân Sääʹm škooultemkõõskõõzzâst.

Liisa Holmberg lij jååʹđtam Sääʹm-museofoond halltõõzz eeʹjj 2018 rääʹjest.

Liisa Holmbeerg pââʹjest lij šõddâm jiânnai. Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs vuåǯǯu oođuum tåimmsõõʹjid, ko Senaatti-kiinteistöt veeidii da vuâđđteevai Siida-ǩiiddâlm iiʹjji 2020-21. Oođuum Siida ääʹvii uusees oummuid ǩieʹssmannust 2022.

Siida kõʹllʼjempäiʹǩǩen da tõn ođđ väʹlddčuäjtõs lie ǩeässam kõʹllʼjeeʹjid jäänab ko ni kuäʹss ouddâl. Siidast lie kõʹllʼjam pâʹjjel eeʹjj ääiʹj nuʹtt 200 000 kõʹllʼjeeʹjed da pâʹjjel 100 000 čuäjtõskueʹssed.

Holmbeerg ääiʹj teâuddji mââimõõzzâst še Lääʹddjânnam meersažmuseo veiddsõs pâʹjjel 2200 täʹvver sääʹmnorldõõǥǥ maacctõs, repatriaatio Sääʹm-museooʹje eeʹjj 2021. Repatriaatio leäi kõskksaž mäinn Siida veeideem- da vuâđđteevvamhaʹŋǩǩõʹsse.

– Haaʹleep späʹssbõõššâd Liisa Holmbeerg suu aktiivlažvuõđâst da mieʹđteǩanivuõđâst jõnn, miârkteei oođummši čõõđ viikkmest. Siida veeidummuš da repatriaatio päʹcce sääʹmkulttuur historiaaʹje Liisa tuâj puäđõssân. Juäʹtǩǩep halltõõzzâst sääʹm kulttuuräʹrbbtuâj meäʹrmeâldlaž oouʹdummuž, ceälkk Sääʹm-museofoond ođđ saaǥǥjååʹđteei Veikko Feodoroff.

– Rämmšam, ko leäm vuäǯǯam leeʹd mieʹldd museo da Siida oouʹdeemtuâjast fiin oummuivuiʹm. Siida lij oʹdinaknallšem puk maaiʹlmest, särnn Liisa Holmberg.

Veikko Feodoroff lij Saaʹmi siidsåbbar kuʹǩesäiggsaž ouddooumaž da Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž.

Sääʹm-museofoond halltõʹsse koʹlle Feodorooff da Länsmaan lââʹssen sääʹmvuäzzliʹžžen Janne Näkkäläjärvi da Saammal Morottaja. Anu Avaskari da Hanna-Maaria Kiprianoff lie Aanar kååʹdd nõõmtem vuäzzla. Carina Jaatinen lij Arkkitehtuurmuseo jååʹđteei da Teemu Ahola Museokõõskõs Vapriikk norldõk-kõõskõõzz jååʹđteei.

Sääʹm-museofondd tuõʹllai sääʹm-museo da ohjjad tõn toiʹmmjummuž. Foond tuâjjan lij oouʹdeed säʹmmlai meersaž kulttuur.

Lââʹssteâđ:
Saaǥǥjååʹđteei Liisa Holmberg, teʹl. +47 930 36 145
Ođđ saaǥǥjååʹđteei 1.1.2024 ääʹljeeʹl Veikko Feodoroff, teʹl. 0400 204 861
Museojååʹđteei Taina Pieski, teʹl. 050 5351574

Ninka Reittu ǩeeʹrjtem vasttõõzzlaž luâđast jååttmõõžž maainâsǩeʹrjj iʹlmstââvv säämas da Siidast ävvan čuäjtõs ǩeeʹrj kaartin

Ǩeʹrjjneǩ Ninka Reittu lij ǩeeʹrjtam da kaartʼtam Meäʹcchalltõʹsse vasttõõzzlaž luâđast jååttmõʹšše älšsmõʹtti päärnaiǩeeʹrj ”Myrsky ja Saana metsässä: Retkietiketti-satuja”. Ǩeʹrjj iʹlmstââvv tâʹvvsääʹm-, aanarsääʹm- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle 2.10.2023 nõõmin ”Mainnâz luâđast jååʹttemetikeeʹtt pirr”. Õlmstâʹttempoodd õhttvuõđâst Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siidast ävvan še ǩerjja õhttneei čeäppõsčuäjtõs.  

Ninka Reittu hääʹsǩes mainnâz da pirstõõzz veʹǩǩe lookki luõttu Oʹnssem, Uʹstten, Piânnai Päʹrccnjuuʹn da Eeʹhrem-ääʹjj mieʹldd. Luâđast jååʹttemetikeeʹtt pirr mušttleei mainnsi mieʹrren lij älšsmâʹtted päärnaid luõttu da seämmast mättʼted, mäʹhtt jååʹđet luâđ da jeeʹres luâđast jooʹttjid ciistâst ââʹneeʹl.

Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz haaʹlee maainâsǩiiʹrjin ââʹnned huõl pueʹtti puõlvvõõǥǥi peâmmʼmest luâđ ciistâst õõʹnni jååttmõʹšše. ”Mainnâz luâđast jååʹttemetikeeʹtt pirr” -ǩeʹrjj lij jurddum 3–6-ekksaž, pueʹtti luâđast jooʹttjid. Sääʹmǩiõllsaž ǩiiʹrjin leät välddam juõʹǩǩ ǩiõʹlle 1000 käpplõõǥǥ teädldõõǥǥid da ǩiiʹrjid jueʹjjet Siidast peiʹvvpõõrti, škoouli da ǩeʹrjjpõõrti ââʹnnma. Ǩeeʹrj iʹlmstâʹvve 2.10. še Meäʹcchalltõõzz Luontoon.fi-seeidain nuʹtt, što puk peäʹsse tõid lookkâd. Maainâsǩeʹrjj iʹlmstââvv mâʹŋŋlest čâhčča še eŋgglõsǩiõʹlle. Ǩeeʹrj leät õlmstâttam juʹn ääiʹjben lääddas da ruõccâs.

”Äuʹǩǩeep maainâsǩeeʹrj sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmest. Da äjšmâʹttep še päärnai puärrsid, luâttreeisai jäʹrjsteeʹjid, õhttsažtuâjjpõrggseen, peiʹvvpõõrtid, kruuggi ohjjeeʹjid, piârpeiʹvvhoiʹddjeeʹjid, vuäpstõõǥǥid, partioniiʹǩǩid da nuʹtt ooudâs väʹldded ǩeeʹrj aktiivlaž ââʹnnma päärnai maainâspooddin da reeisaid valmštõõttmõõžžâst. Mainnsi veäkka vuäitt ääʹveed saǥstõõllmõõžž tõʹst, mäʹhtt luâttreeisast kaʹnnat tåimmad. Pueʹrmõs vueʹjjest mainnâz cåuʹnne vuõrsmummuž räjja kuõʹddi rääʹǩǩesvuõđ da miõl ǩeässmõõžž luâđ årra,” virkkõõvvâmâânnmõõžž spesiaaläʹšštobddi Kirsi Ukkonen Meäʹcchalltõõzzâst tuäivv.

Luâđast jååʹttemetikeeʹtt puuʹtet ouʹdde Meäʹcchalltõõzz jeeʹres saaǥǥtemkanaalin. Jeeʹresâkksaž luâđast jooʹttjid saaǥǥ muuʹttet siʹjjid suåppi hämma. Tääʹrǩes vuâđđääʹšš lie luâđ ciistâst âânnmõš, liikkummuš, kuõrjtõõvvmõš, tool piijjâm da rooskteʹmes luâđast jååttmõš – ko täid kuõskki vuâkkõõzz lie huâđast, leäk vaalmâš jååʹtted luâđast.

Siidast lij päärnaid jurddum čeäppõsčuäjtõõzz õhttvuõđâst vueiʹnnemnalla še Luâđast jååʹttemetikeʹtt -plakatträidd, kååʹtt pohtt ouʹdde vasttõõzzlaž luâđast jååttmõõžž. Graafiikkâr Anna Pakkanen lij pirstam plakaatti kaartʼtõõzzid, da plakaattin lie mieʹldd sääʹmǩiõl.

Lââʹssteâđ: 

Virkkõõvvâmâânnmõõžž spesiaaläʹšštobddi/Meäʹcchalltõs, Kirsi Ukkonen, teʹl. 040 0479 986

kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

Luâđast jååʹttemetikeʹtt

Nuõrttsäʹmmlai Njauddâm sijdd vuäll Taarâst Jiõŋŋmiâr reeddast Aanar Iijääuʹr räjja. Vuʹvdd lij leämmaž nuõrttsäʹmmlai ââʹnnmest tuâlʼjõžääiʹjest tän peivva. Vuuʹd kulttuuräʹrbbpaaiʹǩid leät kuuitâǥ kaartʼtam samai ooccanj. Nuõrttsäʹmmlai historia tiuddõõvi ođđ sääʹm arkeolooglaž kulttuuräʹrbbpaaiʹǩivuiʹm, ko äʹrbbvuõđlaž teâđ da pääiklaž oummui vuâmmšõõzzid õhtteeš arkeolooglaž jânnamtuʹtǩǩummša.

Mõõnni neäʹttel Kirakkajääuʹrest šââddaž puäʒʒooumaž Risto Semenoff da Tiina Sanila-Aikio, Njauddmest šââddaž Mikko Orassalo di arkeoloog Eija Ojanlatva da sääʹmtuâj piisar Erva Niittyvuopio kaartʼte Päʹǩǩjooǥǥ (Pakanajooǥǥ) pirrõõzz Väʹččrest.

– Leäm jååttam Väʹččrest päʹrnnpoodd rääʹjest, da leäm vuäinnam jeeʹresnallšem aazztõõzz da ooumažtoiʹmmjummuž ǩiõjid. Rämmšam tõn diõtt, što mij meer historia kaartʼtet da što leäm vuäittam leeʹd tõʹst veäʹǩǩen, maainast Semenoff.

Ojanlatva teäddad, što pääiklaž oummu lie pirrõõzzâz pueʹrmõs äʹšštobddi. Pääiklažtobddmõõžž da äʹrbbvuõđlaž teâđ miârktõs pâjjan jeäʹrben teʹl, ko inventââʹstet veiddsõs jânnamtiõđlaž vuuʹdid.

Päʹǩǩjooǥǥ täʹlvvsiid vuuʹd kaartʼtummuš

Jânnamtuʹtǩǩummuž päiʹǩǩen vaʹlljeeš Päʹǩǩjooǥǥ (Pakanajooǥǥ) nuõrttsäʹmmlai täʹlvvsiid vuuʹd. Niittyvuopio kaauni Meersažarkiivâst Oulu aaʹrhelkååʹdd duõmmkapituul kollegio påʹrddǩeeʹrj, koon mieʹldd Heʹlssen universiteeʹtt tuʹtǩǩeeijoouk auʹǯǯješ mõõnnâd Päʹǩǩjooǥǥ ruõkkâmsâjja.

– Eeʹjj 2022 tååimteš Aanrest, Njeäʹllmest da Uccjooǥǥâst sääʹmpokoiniiʹǩǩi maddu ruõkkmõõžž. Leäi vääžnai seʹlvvted, leʹjje-a jeällam Päʹǩǩjooǥǥ ruõkkâmsââʹjest Lääʹddjânnam evaŋkeel-luteerlaž ceerkav uʹvddem vuäʹpstõõzz mieʹldd, ceälkk Niittyvuopio.

– Ruõkkâmsââʹjj käunnʼji da tõt kuâsttji kuõskteǩani. Teâđast lij, što kõõččmõõžžâst åårrai ruõkkâmsââʹjj lij ǩeässam še tuʹtǩǩeeʹji miõl Taar peäʹlnn, tuâtt Ojanlatva.

 

Lââʹssteâđ: arkeologi Eija Ojanlatva, puh. 040 1676145, eija.ojanlatva@samimuseum.fi

 

Snimldõk: Täʹlvvsiid põrttsõõʹjid kaartʼteš tääʹrǩes GPS-vuâsttavaʹlddjin. Snimldõõǥǥâst Tiina Sanila-Aikio, Mikko Orassalo, Risto Semenoff da Erva Niittyvuopio. Snimldõk Eija Ojanlatva.
https://www.flickr.com/photos/siidainari/albums/72177720310949586

Filosofia maister Taina Pieski lij vaʹlljuum Sääʹm-museo Siida museojååʹđteeʹjen. Sääʹm-museofoond halltõs vaʹlljii suu 15.5. riâššum såbbrest.

Sääʹm-museofoond halltõõzz saaǥǥtuõʹlʼljeei Liisa Holmberg rämmaš, što mij vuäǯǯap viõusâs, harjjnam jååʹđteei, ǩeäʹst lie šiõǥǥ õhttsažtuâjjsääiʹm.

Oođuum da veeiduum Sääʹm-museo Siida lij väʹlddkååddlaž västtõsmuseo da tõt lij sääʹmvuuʹdest vooudlaž västtõsmuseo, kååʹtt västtad kulttuurpirrõstuâjain. Sääʹm-museost lie museojååʹđteei lââʹssen 16 põõšši tuâjjlõʹžžed da sesoŋkkääiʹj nuʹtt 30 tuâjjlõʹžžed. Sääʹm-museo tåimmpäiʹǩǩ lij Aanrest Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida, kååʹtt lij õhtt Pâʹjj-Lappi vääžnmõs turisttpaaiʹǩin. Siidast kõʹllʼje eeʹjjest nuʹtt 100 000 museokueʹssed. Sääʹm-museost lij lââʹssen Enontekiöst Tuõddâr-Lappi luâttkõõskõõzzâst õhttsaž čuäjtõs Johti Sápmelaččat-õhttõõzzin. Sääʹm-museo juätkk ooudâs Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõõrt še Čeʹvetjääuʹrest.

– Rämmšam čuuʹt vaʹlljummuž diõtt. Oođuum Sääʹm-museo Siida lij meersaž kuärgg. Lij cistt piâssâd jååʹđted da viikkâd ooudâs õõut mij sääʹm tääʹrǩmõs organisaatio õõutsââʹjest čieʹppes personkååʹddin. Muu miõlâst sääʹm kulttuuräʹrbbvuõđ seeiltummuš lij vääžnai äʹšš, leša museo rääjj puõʹttivuõđ äʹrbbvuõđ še, särnn Taina Pieski.

Lââʹssteâđ: Sääʹm-museofoond halltõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei Liisa Holmberg, tel. +47 9 303 6145, liisa@isfi.no

Sääʹm-museo da luâttkõõskõs Siidast da Sarrit restraantâst prääzkjet måtam eeʹjj kõõut mâŋŋa saaʹmi meersažpeeiʹv vuõssaarǥ 6.3.2023. Prääʹzniǩpeeiʹv meeʹst Siidast lie äävai uus da čuäjtõõzz lie määustem čiâss 9–17. Meersažpeeiʹv âʹte ääʹveep õõut čiâss ääiʹjab go takainalla.

Kåččap pukid altteed prääʹzniǩpeeiʹv äʹrbbvuõđlâž lippkaggmõõžžin Siida šeelljast čiâss 9.15. Go leäʹp kaggâm liipp da läullam Saaʹmi sooǥǥ laulli, juäʹtǩǩep peeiʹv prograamm Finna-prääʹzniǩeeʹjj äävummšin da teâttkââskain Finna.fi-ooccâmkääzzkõõzz âânnmõõžžâst. Pukid äävai šõddmõõžž jäʹrjstep Siida auditoriost čiâss 10–11.30.

Finna prääʹzniǩeeʹjj altteet õlmmeeʹl Finnast Sääʹm-museo Siida norldõõǥǥ sääʹmmpihttsid. Seämmast uʹvdded vuäʹppõõzzid Finna.fi-ooccâmkääzzkõõzz âânnmõʹšše. Puäʹđ tiõrvân mij õhttsaž digitaalʼlaž mätkka tobdstõõttâd sääʹmmpihttsid Siida prääʹzniǩpeeiʹv looppâst lij čeäppõsneeʹǩǩ Outi Pieski Ládjogahpira rematriašuvdna—Máhccat eatni lusa čuäjtõõzz ääʹveemšõddmõš čiâss 15.

Prääʹzniǩpeeiʹv vuäitak tobdstõõttâd še määustää Siida Enâmeh láá mii párnááh – Täk jânnam lie mij päärna -vueiʹvvčuäjtõʹsse da Martti Rikkonen Taigametsot –Taigačuhččlååʹdd -snimldõkčuäjtõʹsse.

Restrantt Sarrit kääzzkâstt prääʹzniǩpeeiʹv. Vuäitak jieʹlled virksmõõttmen meersažpeeiʹv käkk-kååʹfin 8 euroin leʹbe poorrâd kõskkpeiʹvvporrmõõžž čiâss 11–15. Kõskkpeiʹvvporrmõõžž hâʹdd lij 16 euʹrred.

Siida lij äävai täʹlvväävaiåårramääiʹj mieʹldd 31.5.2023 räjja vuõssaarǥâst sueʹvet räjja čiâss 10–17. Čårstõkäävaiåårramääiʹj käunnʼje nettseeidain www.siida.fi. Siida museokaupp SiidaShop kääzzkâstt Siida äävaiåårramääiʹji mieʹldd da nett kauppân addrõõzzâst www.siidashop.fi.

Snimldõk: Martti Rikkonen/Siida

Lââʹssteâđ:

Meersažpeeiʹv koordinaattor / ǩiiččeituâjjvaʹstteei Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

 

Luâđast jooʹtti da museokõʹllʼjeei lie mättjam kõʹllʼjed ođsmõttum Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siidast. Oođuum Siida ääʹveeš almmja ǩieʹssmannust Aanrest. Čõhččmannu loʹppe mõõneeʹst Siidast lie kõʹllʼjam juʹn 46 000 ooumžed. Ođsmõttum Siida leäi še mõõnni ǩieʹzz jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩ Lappist.

“Miõttlõs kõʹllʼjeeimeäʹr ouddnummuš lij juätkkjam ǩieʹzz mâŋŋa čõõđ čõõuč, da čõhččmannust lie leämmaž kõʹllʼjeei joba rekoordi mieʹldd. Kõʹllʼjeeʹjin vuåǯǯum maacctõs oođuum Siidast lij leämmaž tåʹlǩ miõttâl. Rämmšep čuuʹt vuâsttaväʹlddmest”, Sääʹm-museo Siida kaaupšummšest da markknâʹsttmest vaʹstteei Minna Muurahainen mušttal. Čõhččmannust Siidast kõʹllʼje pukveeʹzz 7631 kõʹllʼjeeʹjed, mii lij pâʹjjel 1500 kõʹllʼjeeʹjed jäänab ko oouʹdab rekorddeeʹjj 2019. Ääʹveem-määnpââʹjj noori 9799 kõʹllʼjeeʹjed da sueiʹnnmannust joba pâʹjjel 11000 ooumžed jieʹlle tobdstõõttmen Siidaaʹje.

Siida lij leämmaž Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz čõõđ iiʹjji juätkkjam õhttsažtuâj oʹnnstam puäđõs. Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz tuõʹllʼjeei Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi õhttsažtuâjj kuâsttai oođuum Siidast vaaikteei õhttnaž čuäjtõsobbvuõttân da pueʹrab äʹššneǩ-kääzzkõssân ko ouddâl.

 

Siida Lappi jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩen

 

Čõhččmannu loopp-peäʹlnn Museolett teâđti Lääʹddjânnam jäänmõsân siõssum museokorttpaaiʹǩin ǩeässa 2022.

Lappi jäänmõsân siõssum päiʹǩǩ leäi Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida.
”Kõʹllʼjeei lie ǩeittam jäänmõsân siiskõõzz. Ouʹddepohttmõš, čeäppõs da jõnn luâttsnimldõõǥǥ lie leämmaž jäänmõsân ǩeittum obbvuõđ”, Muurahainen ceälkk. Lââʹssen lie späʹssbõõššâm nuʹtt sääʹm ânnʼjõžčeäppõõzz ko še videoinstallaatioid.
Oođummuš lij pohttam Siida čuäjtõõzz ânnʼjõžpeivva. Sääʹmõutstõõzz vuäzzla vuässõʹtte Sääʹm-museo Siida čuäjtõsvueʹzz noorrmõʹšše jeeʹresnallšem haʹŋǩǩõõzzi pääiʹǩ jm. uuʹdeeʹl snimldõõǥǥi oummid nõõmid da vaʹlljeeʹl täʹvvrid čuäjtõʹsse.
Siida čuäjtõõzzin sääʹmkulttuur da luâtt ǩiõzzâʹtte õhttân obbvuõttân: čuäjtõsobbvuõtt mušttal sääʹmkulttuur da luâđ jieʹlli kõskkvuõđâst. Čuäjtõõzz lie jurddum jeäʹlstõssân, leâša še nåkmen, što tõk toiʹmmje uuʹccab obbvuõttân.

Siida lij tääʹrǩes vueʹlǧǧemsââʹjj säʹmmlai dommvuuʹd luâđast jooʹttjid

 

”Ǩieʹss lij leämmaž samai pueʹrr! Mij vuäǯǯam maacctõs lij leämmaž tåʹlǩ miõttâl”, tuâtt äʹššneǩ-kääzzkõsjååʹđteei Tarja Tuovinen Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzin.
Äʹššniiʹǩǩi lââʹssen ođsmõttum da veeiduum sõõʹjid leät välddam miõttlõs naaʹlin vuâstta še kääzzkâʹsttempååʹrd nuuʹbb peäʹlnn. Äʹššniiʹǩǩi peäʹlnn kääzzkõõzz lie čiõlggsânji juõkkum jiijjâz obbvuõđid. Teänab ij taarbâž čueǯǯad seämma rääidast sizzpiâssâmliippi da kueʹllšeeʹllemlooʹvi vuäʹsttem diõtt leʹbe što vuäǯǯ luâđast jååʹttem- da maatkčemvuäʹpstõõzz.
Luâttkõõskõõzz lie tääʹrǩes luâđast jooʹttji vueʹlǧǧemsââʹj. Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi õhttsažtuâjj Sääʹm-museoin vueiʹtlvâstt säʹmmlai dommvuuʹdest liikkeei luâđast jooʹttji tieʹttemvuõđ lââʹzztummuž kulttuurlânji ǩeâllʼjeei luâđast jååʹttmest.
“Sääʹm kulttuur jiõččvuõđid âlgg teâđsted, što jiijjâs luâđast jååʹttemnääʹl silttad suåvted tââʹvmõs Lappiiʹje suåppjen. Tõn diõtt Luâttkõõskõs da Sääʹm-museo toiʹmmjummuž tuärjjee kuõiʹmeez, da Siida čuäjtõs lij šiõǥǥ vueʹlǧǧemsââʹjj luâttreissu“, Tuovinen ceälkk.
Säʹmmlai dommvuuʹdest jååʹđeen lij vääžnai teâđsted ouddmiârkkân vuâđđaaʹššid vuuʹdest harjjtum puäʒʒhååidast da säʹmmlai pââʹss paaiʹǩin. Tõt, mii åålǥpeällsaž ooumže vuäitt kuâsttjed tåʹlǩ poostaijânnmen, lij viggâmnalla säʹmmlaid vueʹssen jieʹlli kulttuurhistoriast.
Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz lij alttääm še pååđ luâđast jååʹttemetikeeʹtt tuejjummuž säʹmmlai dommvoudda. Etikeeʹtt valmštõõlât õõutâst Sääʹmtiiʹǧǧin, Saaʹmi siidsåbbrin di maatkčem- da luâđast jååʹttemõhttsažtuâjjkuõiʹmivuiʹm.

 

Siida – 24 eeʹǩǩed sääʹmkulttuur da luâđast jååttmõõžž vuäʹpstõs

 

• Ođsmõttum da veeiduum Siida ääʹveeš 1.6.2022. Sääʹm-museo Siida alttii toiʹmmjummšes ålggmuseon 1960-lååǥǥast. Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz ânnʼjõžmaall nallšem toiʹmmjummuš lij älggam eeʹjj 1998.
• Čuäjtõskõʹllʼjeei lie leämmaž ođsmõttum Siidast čõhččmännʼja mõõneeʹst pâʹjjel 46 000. Lappi eeʹjj 2022 jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩ tän mõõneeʹst.
• Siida čuäjtõõzz nårrje Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz õhttsaž väʹlddčuäjtõõzzâst, Sääʹm-museo ålggmuseost di vaajtõõvvi kulttuur- da luâtt-teeʹmmčuäjtõõzzin. Siida lij Aanrest.
• Sääʹm-museofondd ohjjad da tuärjjad Sääʹm-museo toiʹmmjummuž. Sääʹm-museofoond tuâjjan lij tuärjjeed da oouʹdeed säʹmmlai meersaž kulttuur. Sääʹm-museofondd vuäʹmast Sääʹm-museo täʹvver-, snimldõk-, ǩiõttǩeʹrjj- da čeäppõsnorldõõǥǥid, kueʹhtt ålggmuseo da arkiiv. Tõt tuõʹllai da ohjjad Sääʹm-museo da tõn toiʹmmjummuž di harjjat museosueʹrj õhttsažtuâj säʹmmlai dommvuuʹdest, Lääʹddjânnmest da meeraikõskksânji.
• Siida âʹlddvuuʹdest Tâʹvv-Lappist lie Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi håiddam Leammi di Urho Kekkonen meermieʹcc, vitt poostaijânnam (Mueʹtǩǩ, Paistuõddâr, Kaldoaivi, Väʹččer da Pääʹnntuõddâr), Kevo luâttmuõrrkaardâs di poostai Aanarjääuʹr vuʹvdd. Urho Kekkonen meermeäʹcc lij alggeeʹjj kõʹllʼjem-mieʹri vuâđald Lääʹddjânnam nuʹbben jäänmõsân siõssum meermeäʹcc.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lââʹssteâđ:
Lââʹssteâđaid ouʹdde Meäʹcchalltõõzzâst Tâʹvv-Lappi äʹššneǩ-kääzzkõsjååʹđteei Tarja Tuovinen, tarja.tuovine(at)metsa.fi, 040 756 9337 da Sääʹm-museo Siida kaaupšummšest da markknâʹsttmest vaʹstteei Minna Muurahainen, minna.muurahainen(at)samimuseum.fi, o40 581 6434).

Euroopp komissio da kulttuuräʹrbborganisaatio Europa Nostra cisttje Sääʹm-muʹzei Siida da Lääʹdd Meersažmuʹzei eeʹǩǩen 2021 raajjâm kulttuuräʹrbb maacctummšest l. repatriaatio rääidast Citizen Engagement & Awareness Rising. Cisttluʹvddkååʹdd mieʹldd sääʹmnorldõõǥǥ maacctummšin lij ”koʹrvveeteʹmes vuässõs Euroopp kulttuurääʹrb staanmõššân”.  Juõʹǩǩ eeʹjj jäʹrjstem euroopplaž kulttuuräʹrbbtuâj ciistid jueʹǩǩe čõhččmannust Prahast, de ciist leʹjje vuâsttaväʹlddmen Lääʹdd meersažmuʹzei pâʹjj-jååʹđteei Elina Anttila da vs. Muʹzeijååʹđteei Eija Ojanlatva. Prääzkjâʹsttep õhttsažtuâjjciist Sääʹm-muʹzei Siidâst vuõssarggân 31.10.

Âlddsin 300 säʹmmla liâ vuässõõttâm repatriaatioprosessa tõn jeeʹres pooddin. Sij liâ tuʹtǩǩääm sooǥǥeez kuullâm kaauʹnid, tobdstõõttâm tõi valmštemtekniikkaid da vuässõõttâm še Lääʹdd meerlažmuʹzeeʹjest maacctum, ååʹn Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs Siida väʹlddčuäjtõõzzâst čuäʹjtemnalla åårrai pâiʹl 200 sääʹmkääuʹn vaʹlljõʹsse. Sääʹm-muʹzei Siida cisttprääzkjem kõskksest liâ sääʹmõhttsažkåʹdd, repatriaatioproseʹss da sääʹmkääuʹn.

Vuõssarggân 31.10. Siidâst prääzkje ouddlest kåččum äʹrttel, ǩeäid lij taʹrjjeemnalla teemlaž ohjjelm. Siida lij äävai naʹroode kåččum äʹrttlin huõlǩâni, puk jååʹtti liâ tiõrvpuättam. Prääʹzniǩpeeiʹv cisttân Sääʹm-muʹzei Siida taʹrjjad jååʹttjid čiâss 11 da čiâss 14 lääʹddǩiõllsaid vuäʹppõõzzid lipp hâdda siiʹsǩeen.

Europa Nostra lij eeʹǩǩen 1963 vuâđđuum organisaatio, kååʹtt lij eeʹjjest 2002 juâkkam Euroopp komissio juõʹǩǩ ekksaid Euroopp kulttuuräʹrbbciistid miârkkteeʹjid haʹŋǩǩõõzzid, alttõõzzid da oummid kulttuurääʹrb sueʹrrjest. EU cisttai eurooppla kulttuurääʹrb seillmõʹšše jeärrõõvvâm kääzzkõs, škooultõs da teâđlažvuõđ lââʹzztummuš Euroopp kulttuuräʹrbbsueʹrrjest.

Siida lij äävai täʹlvväävaiåårramaaiʹji meâldlânji 1.10. ääʹljeen vu-su čiâss 10–17. Raʹtkkõõzz äävaiåårramaaiʹjid käuʹnnje neʹttseeidain www.siida.fi.  Siida muʹzeikaupp Siida Shop kääzzkâstt Siida äävaiåårramaaiʹji de neʹttkauppân addrõõzzâst www.siidashop.fi. Restrantt Sarrit kääzzkâstt še prääʹzniǩpeeiʹv.

Lââʹssteâđaid:

Narodtuâjjvaʹstteei Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

Aanrest leʹddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida lij eʹpet äävai kõʹllʼjeeʹjid jõnn muʹttemtuâjai mâŋŋa.  Siida čuäjtõõzzâst õhttâʹvve vuäʹmm, toobdâs nääʹl mieʹldd Sääʹm-museo kulttuursiiskõõzz da Luâttkõõskõõzz luâtt-teeʹm õhttân õhttsaž čuäjtõssân. Ođđ čuäjtõõzz nõmm “Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna” puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem tiivtâst.

Aivv ođđ mušttlemnääʹl čuäjtõõzzâst eeʹttkâstt čeäppõsniiʹǩǩi vuässõõttmõš siiskõõzz puuʹtʼtõʹsse. Sääʹmkulttuur čuäjtõõllmõõžžâst vueʹlǧǧemsââʹjjen lij mõõnnâmääiʹj mieʹldd åårrmõš ânnʼjõžpeeiʹvest, da nääiʹt kulttuurhistoria da äʹrbbvuõtt-tiõttji saʹǩǩe leät õhttääm ravvsânji sääʹm ânnʼjõžčeäppõsniiʹǩǩi da sääʹmǩiõtt-tuâjjlai silttummuž. Luâttvueʹzzest še leät äuʹǩǩääm luâttčeäppõõzz õlmmeemviõǥǥ.

Čuäjtõõzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen lij tåimmam Outi Pieski, ǩeäʹst lie še pååđ tuejjõõzz tuärjjeʹmen čuäjtõõzz saaǥǥ. Tuejjõs Mädd njuârgg eeuʹnid sorčč čuäjtõslõõnj siiʹsǩlaaǥǥâst. Tõt häämad tuõddri rääid, kååʹtt lij euʹnnuum määccka kuulli reeʹppiǩ treeʹpǩivuiʹm. Tuejjõõzzâst maaddârääkkai eeuʹn tuejjee suejjeei sââʹj čuäjtõslõõnj kaaunõõttâmpääiʹǩ pââipeälla.

Marja Helandeeʹr da Mauri Lähdesmäki vääimlaž Ääiʹj-videoinstallaatio, kååʹtt lij väʹlddlõõnj kuvddlõõzzâst, kägg ouʹdde sääʹmkulttuur jieʹllemviõǥǥ da määŋgååʹblkallašvuõđ. Tuejjõõzz kuõʹddi teeʹmmen toiʹmmjeei määccaǩ puuʹtet ouʹdde jieʹlli kulttuur vueʹssen tõn vuäʹmsteeʹji pääiʹǩ.

Jouni S. Laiti tuejjõõzz Sääʹm häärvõsttum meäʹcc da Rástegáisá: ääldai suõjjleei väʹldde peäʹl õhttsažkååddlaž saǥstõõllmõʹšše da mäddâânnmõõžž kõõččmõõžžid Sääʹmest. Čuäjtõõzzâst lie še jeeʹres čeäppõõzz ouʹddepohttmõõžž, mâʹte Elle Valkeapää vuõddjin häämeem vitriin leʹbe Lada Suomenrinne da Essi Ranttila graaflaž kuâsttjõs. Saaʹni da jiõni maaiʹlm lie leämmaž tuejjeʹmen Pekka Aikio lââʹssen Wimme, Ingá-Maret Gaup-Juuso da Niillas Holmberg.

Kåvvaz musikkčuäjtõs sueiʹmkrâstt mõõnnâm puõlvvõõǥǥi tååbdaid. Videost čuäjtâʹtte sääʹm musikkraajji Heidi Gauriloff, Hildá Länsman, Mikkâl Morottaja (Amoc) da Ailu Valle. Video lij fiʹlmmjam da musikkniiʹǩǩivuiʹm ohjjääm Ville-Riiko Fofonoff.

Pauliina Feodorooff jååʹđtem Mäʹhtt suåvâd leʹčči -haʹŋǩǩõs mušttal tõʹst, mäʹhtt väʹlddkulttuur šõõddtem pirrõspååʹmhid vueiʹtet teevvad äʹrbbvuõđlaž teâđ veäkka da mäʹhtt sääʹm nääʹlvuâkksaž lääʹjj da ânnʼjõžtuʹtǩǩummuž vuäitt ââʹnned mäddâânnmõõžž plaanummša. Nääiʹt tuejjeet ođđnallšem, vuässõʹtti õhttsažtoiʹmmjummuž veʹrǧǧniiʹǩǩi, tuʹtǩǩeeʹji da säʹmmlai kõõskâst.

Luâttvueʹzzest Anni Rapinoja Ruijapääʹljes-tuejjõs lij luâttmateriaalin tuejjuum čeäppõstuâjj. Tõt lij vuäjtum šâʹlddrajjsid nuʹtt, što kueʹss vuäiʹtte väʹʒʒed steehl âʹlnn da tuʹtǩǩeed tuejjõõzz čuäʹjtem mäddooʹle šââddaid.

Kaija Kiuru Lõõmmʼmen-tuejjõs lij čuäjtõõzzâst vuäʹmm mieʹcc vueʹssen da tõn tuâjjan lij kovveed vuäʹmm mieʹcc luând. Tuejjõõzz materiaalân leät âânnam pađvvpieʹʒʒ, sueʹjj da pieʹʒʒ paaʹǩǩid da tiõuddum looʹddid. Puk tuejjõõzz materiaal lie kââʹrvtum luâttmateriaal. Lååʹdd lie leämmaž Siida ääiʹjab čuäjtõõzzâst.

Kiuru Lõõmmʼmen-tuejjõõzz vuäʹbbtuejjõs, Piõggi pieʹssmuõrr, lij vueiʹnnemnalla Meäʹcchalltõõzz äʹššneǩ-kääzzkõõzzâst Siida vueʹllǩeeʹrd jõnnkääʹrdest. Tõn materiaalân leät âânnam pieʹʒʒ vueʹddid da oouʹsid. Vuäʹrdden lij oouʹdab čuäjtõõzz påʹnnjsuäʹrvv.

Äimmõshistoria ääʹveei vitriin tuâǥǥažsnimldõkkân lij Tom Björkluund digitaalʼlaž kälkkõs mammuttjõlggõõzzâst. Väʹlddčuäjtõslõõnj pirr lie jõnn snimldõõǥǥ da tõi sniimmi lie Pasi Nivasalo, Martti Rikkonen da Pertti Turunen.

Ville-Riiko Fofonoff, Kevin Francett da Aslak Paltto lie tuejjääm Siida čuäjtõʹsse videopuuʹtʼtõõzzid kulttuurteeʹmin. Luâttsiiskõõzzin videopuuʹtʼtõõzzid Siida čuäjtõʹsse lie tuejjääm Riku Karjalainen, Rayann Elzein da Jorma Hevonkoski.

Siida väʹlddčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte: Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio, Wihuri, Interreg Nord, Giellagas-institutt, Lappi universiteʹtt, Lappi lett di mättʼtõs- da kulttuurministeria. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

Lââʹssteâđ:

 

Projeʹkttjååʹđteei Eeva Kyllönen, teʹl. 040 570 9382 leʹbe eeva.kyllonen(a)samimuseum.fi

Projeʹkttjååʹđteei Kirsi Ukkonen, teʹl. 0400 479 986 leʹbe kirsi.ukkonen(a)metsa.fi

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Poorrâmpäiʹǩǩ Sarrit. Sääʹm-museo Siida toiʹmmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säimmsa.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeideemvueʹzzin lie Sääʹm-museo norldõksââʹj di poorrâmpäiʹǩǩ. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep čõõđ oođeemääiʹj. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet ǩieʹssmannust 2022.