Saaʹmi meersažpeiʹvv kuâsttai, kollai da njâdd Siidast

Sääʹm-museo da luâttkõõskõs Siidast da Sarrit restraantâst prääzkjet måtam eeʹjj kõõut mâŋŋa saaʹmi meersažpeeiʹv vuõssaarǥ 6.3.2023. Prääʹzniǩpeeiʹv meeʹst Siidast lie äävai uus da čuäjtõõzz lie määustem čiâss 9–17. Meersažpeeiʹv âʹte ääʹveep õõut čiâss ääiʹjab go takainalla.

Kåččap pukid altteed prääʹzniǩpeeiʹv äʹrbbvuõđlâž lippkaggmõõžžin Siida šeelljast čiâss 9.15. Go leäʹp kaggâm liipp da läullam Saaʹmi sooǥǥ laulli, juäʹtǩǩep peeiʹv prograamm Finna-prääʹzniǩeeʹjj äävummšin da teâttkââskain Finna.fi-ooccâmkääzzkõõzz âânnmõõžžâst. Pukid äävai šõddmõõžž jäʹrjstep Siida auditoriost čiâss 10–11.30.

Finna prääʹzniǩeeʹjj altteet õlmmeeʹl Finnast Sääʹm-museo Siida norldõõǥǥ sääʹmmpihttsid. Seämmast uʹvdded vuäʹppõõzzid Finna.fi-ooccâmkääzzkõõzz âânnmõʹšše. Puäʹđ tiõrvân mij õhttsaž digitaalʼlaž mätkka tobdstõõttâd sääʹmmpihttsid Siida prääʹzniǩpeeiʹv looppâst lij čeäppõsneeʹǩǩ Outi Pieski Ládjogahpira rematriašuvdna—Máhccat eatni lusa čuäjtõõzz ääʹveemšõddmõš čiâss 15.

Prääʹzniǩpeeiʹv vuäitak tobdstõõttâd še määustää Siida Enâmeh láá mii párnááh – Täk jânnam lie mij päärna -vueiʹvvčuäjtõʹsse da Martti Rikkonen Taigametsot –Taigačuhččlååʹdd -snimldõkčuäjtõʹsse.

Restrantt Sarrit kääzzkâstt prääʹzniǩpeeiʹv. Vuäitak jieʹlled virksmõõttmen meersažpeeiʹv käkk-kååʹfin 8 euroin leʹbe poorrâd kõskkpeiʹvvporrmõõžž čiâss 11–15. Kõskkpeiʹvvporrmõõžž hâʹdd lij 16 euʹrred.

Siida lij äävai täʹlvväävaiåårramääiʹj mieʹldd 31.5.2023 räjja vuõssaarǥâst sueʹvet räjja čiâss 10–17. Čårstõkäävaiåårramääiʹj käunnʼje nettseeidain www.siida.fi. Siida museokaupp SiidaShop kääzzkâstt Siida äävaiåårramääiʹji mieʹldd da nett kauppân addrõõzzâst www.siidashop.fi.

Snimldõk: Martti Rikkonen/Siida

Lââʹssteâđ:

Meersažpeeiʹv koordinaattor / ǩiiččeituâjjvaʹstteei Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

 

Nelljan määnpââʹjest juʹn pâʹjjel 46 000 kõʹllʼjeeʹjed – kueʹss ââʹlee ođsmõttum Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida

Luâđast jooʹtti da museokõʹllʼjeei lie mättjam kõʹllʼjed ođsmõttum Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siidast. Oođuum Siida ääʹveeš almmja ǩieʹssmannust Aanrest. Čõhččmannu loʹppe mõõneeʹst Siidast lie kõʹllʼjam juʹn 46 000 ooumžed. Ođsmõttum Siida leäi še mõõnni ǩieʹzz jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩ Lappist.

“Miõttlõs kõʹllʼjeeimeäʹr ouddnummuš lij juätkkjam ǩieʹzz mâŋŋa čõõđ čõõuč, da čõhččmannust lie leämmaž kõʹllʼjeei joba rekoordi mieʹldd. Kõʹllʼjeeʹjin vuåǯǯum maacctõs oođuum Siidast lij leämmaž tåʹlǩ miõttâl. Rämmšep čuuʹt vuâsttaväʹlddmest”, Sääʹm-museo Siida kaaupšummšest da markknâʹsttmest vaʹstteei Minna Muurahainen mušttal. Čõhččmannust Siidast kõʹllʼje pukveeʹzz 7631 kõʹllʼjeeʹjed, mii lij pâʹjjel 1500 kõʹllʼjeeʹjed jäänab ko oouʹdab rekorddeeʹjj 2019. Ääʹveem-määnpââʹjj noori 9799 kõʹllʼjeeʹjed da sueiʹnnmannust joba pâʹjjel 11000 ooumžed jieʹlle tobdstõõttmen Siidaaʹje.

Siida lij leämmaž Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz čõõđ iiʹjji juätkkjam õhttsažtuâj oʹnnstam puäđõs. Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz tuõʹllʼjeei Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi õhttsažtuâjj kuâsttai oođuum Siidast vaaikteei õhttnaž čuäjtõsobbvuõttân da pueʹrab äʹššneǩ-kääzzkõssân ko ouddâl.

 

Siida Lappi jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩen

 

Čõhččmannu loopp-peäʹlnn Museolett teâđti Lääʹddjânnam jäänmõsân siõssum museokorttpaaiʹǩin ǩeässa 2022.

Vasemmassa laidassa suuri maisemakuva peittää koko seinän. Kolme henkilöä katselee kuvaa. Taustalla muita suuria luontomaisemakuvia.
Kõʹllʼjeei tobdstõõttmen Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz õõutveäkka tuejjeem čuäjtõʹsse.
Sniimmi: Siida/Juha Kauppinen

Lappi jäänmõsân siõssum päiʹǩǩ leäi Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida.
”Kõʹllʼjeei lie ǩeittam jäänmõsân siiskõõzz. Ouʹddepohttmõš, čeäppõs da jõnn luâttsnimldõõǥǥ lie leämmaž jäänmõsân ǩeittum obbvuõđ”, Muurahainen ceälkk. Lââʹssen lie späʹssbõõššâm nuʹtt sääʹm ânnʼjõžčeäppõõzz ko še videoinstallaatioid.
Oođummuš lij pohttam Siida čuäjtõõzz ânnʼjõžpeivva. Sääʹmõutstõõzz vuäzzla vuässõʹtte Sääʹm-museo Siida čuäjtõsvueʹzz noorrmõʹšše jeeʹresnallšem haʹŋǩǩõõzzi pääiʹǩ jm. uuʹdeeʹl snimldõõǥǥi oummid nõõmid da vaʹlljeeʹl täʹvvrid čuäjtõʹsse.
Siida čuäjtõõzzin sääʹmkulttuur da luâtt ǩiõzzâʹtte õhttân obbvuõttân: čuäjtõsobbvuõtt mušttal sääʹmkulttuur da luâđ jieʹlli kõskkvuõđâst. Čuäjtõõzz lie jurddum jeäʹlstõssân, leâša še nåkmen, što tõk toiʹmmje uuʹccab obbvuõttân.

Siida lij tääʹrǩes vueʹlǧǧemsââʹjj säʹmmlai dommvuuʹd luâđast jooʹttjid

 

Korkeassa salissa kaksi istuvaa henkilöä katselee näyttöjä, joissa on saamenpukuinen lapsi ja lähikuva puvun yksityiskohdasta. Taustalla kuva lumisesta tunturimaisemasta ja proista.
Kõʹllʼjeei tobdstõõttmen Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz õõutveäkka tuejjeem čuäjtõʹsse. Sniimmi: Janka Mäkipää

”Ǩieʹss lij leämmaž samai pueʹrr! Mij vuäǯǯam maacctõs lij leämmaž tåʹlǩ miõttâl”, tuâtt äʹššneǩ-kääzzkõsjååʹđteei Tarja Tuovinen Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzin.
Äʹššniiʹǩǩi lââʹssen ođsmõttum da veeiduum sõõʹjid leät välddam miõttlõs naaʹlin vuâstta še kääzzkâʹsttempååʹrd nuuʹbb peäʹlnn. Äʹššniiʹǩǩi peäʹlnn kääzzkõõzz lie čiõlggsânji juõkkum jiijjâz obbvuõđid. Teänab ij taarbâž čueǯǯad seämma rääidast sizzpiâssâmliippi da kueʹllšeeʹllemlooʹvi vuäʹsttem diõtt leʹbe što vuäǯǯ luâđast jååʹttem- da maatkčemvuäʹpstõõzz.
Luâttkõõskõõzz lie tääʹrǩes luâđast jooʹttji vueʹlǧǧemsââʹj. Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi õhttsažtuâjj Sääʹm-museoin vueiʹtlvâstt säʹmmlai dommvuuʹdest liikkeei luâđast jooʹttji tieʹttemvuõđ lââʹzztummuž kulttuurlânji ǩeâllʼjeei luâđast jååʹttmest.
“Sääʹm kulttuur jiõččvuõđid âlgg teâđsted, što jiijjâs luâđast jååʹttemnääʹl silttad suåvted tââʹvmõs Lappiiʹje suåppjen. Tõn diõtt Luâttkõõskõs da Sääʹm-museo toiʹmmjummuž tuärjjee kuõiʹmeez, da Siida čuäjtõs lij šiõǥǥ vueʹlǧǧemsââʹjj luâttreissu“, Tuovinen ceälkk.
Säʹmmlai dommvuuʹdest jååʹđeen lij vääžnai teâđsted ouddmiârkkân vuâđđaaʹššid vuuʹdest harjjtum puäʒʒhååidast da säʹmmlai pââʹss paaiʹǩin. Tõt, mii åålǥpeällsaž ooumže vuäitt kuâsttjed tåʹlǩ poostaijânnmen, lij viggâmnalla säʹmmlaid vueʹssen jieʹlli kulttuurhistoriast.
Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz lij alttääm še pååđ luâđast jååʹttemetikeeʹtt tuejjummuž säʹmmlai dommvoudda. Etikeeʹtt valmštõõlât õõutâst Sääʹmtiiʹǧǧin, Saaʹmi siidsåbbrin di maatkčem- da luâđast jååʹttemõhttsažtuâjjkuõiʹmivuiʹm.

 

Siida – 24 eeʹǩǩed sääʹmkulttuur da luâđast jååttmõõžž vuäʹpstõs

 

  • Ođsmõttum da veeiduum Siida ääʹveeš 1.6.2022. Sääʹm-museo Siida alttii toiʹmmjummšes ålggmuseon 1960-lååǥǥast. Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz ânnʼjõžmaall nallšem toiʹmmjummuš lij älggam eeʹjj 1998.
  • Čuäjtõskõʹllʼjeei lie leämmaž ođsmõttum Siidast čõhččmännʼja mõõneeʹst pâʹjjel 46 000. Lappi eeʹjj 2022 jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩ tän mõõneeʹst.
  • Siida čuäjtõõzz nårrje Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz õhttsaž väʹlddčuäjtõõzzâst, Sääʹm-museo ålggmuseost di vaajtõõvvi kulttuur- da luâtt-teeʹmmčuäjtõõzzin. Siida lij Aanrest.
  • Sääʹm-museofondd ohjjad da tuärjjad Sääʹm-museo toiʹmmjummuž. Sääʹm-museofoond tuâjjan lij tuärjjeed da oouʹdeed säʹmmlai meersaž kulttuur. Sääʹm-museofondd vuäʹmast Sääʹm-museo täʹvver-, snimldõk-, ǩiõttǩeʹrjj- da čeäppõsnorldõõǥǥid, kueʹhtt ålggmuseo da arkiiv. Tõt tuõʹllai da ohjjad Sääʹm-museo da tõn toiʹmmjummuž di harjjat museosueʹrj õhttsažtuâj säʹmmlai dommvuuʹdest, Lääʹddjânnmest da meeraikõskksânji.
  • Siida âʹlddvuuʹdest Tâʹvv-Lappist lie Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi håiddam Leammi di Urho Kekkonen meermieʹcc, vitt poostaijânnam (Mueʹtǩǩ, Paistuõddâr, Kaldoaivi, Väʹččer da Pääʹnntuõddâr), Kevo luâttmuõrrkaardâs di poostai Aanarjääuʹr vuʹvdd. Urho Kekkonen meermeäʹcc lij alggeeʹjj kõʹllʼjem-mieʹri vuâđald Lääʹddjânnam nuʹbben jäänmõsân siõssum meermeäʹcc.
Kolme henkilöä kävelee kohti etualaa. Yksi on pukeutuneena saamepukuun. Taustalla on vanhannäköinen puurakennus.
Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siidaaʹje kooll še ålggmuseo, koʹst puuʹtet ouʹdde Lääʹddjânnam säʹmmlai kulttuurääʹrb, raajjâmääʹrb da jieʹllemvuõʹjjid.
Sniimmi: Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida
Etualalla vitriinissä arkeologisia esineitä ja kankaalle heijastettu kuva. Taustalla olevassa käytävässä on ihmisiä.
Siida čuäjtõstäʹvvri noorrmõʹšše da nõõmtummša lie vuässõõttâm sääʹmõutstõõzz vuäzzla jeeʹresnallšem haʹŋǩǩõõzzi pääiʹǩ.
Sniimmi: Siida/Juha Kauppinen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lââʹssteâđ:
Lââʹssteâđaid ouʹdde Meäʹcchalltõõzzâst Tâʹvv-Lappi äʹššneǩ-kääzzkõsjååʹđteei Tarja Tuovinen, tarja.tuovine(at)metsa.fi, 040 756 9337 da Sääʹm-museo Siida kaaupšummšest da markknâʹsttmest vaʹstteei Minna Muurahainen, minna.muurahainen(at)samimuseum.fi, o40 581 6434).

Sääʹm-muʹzei Siida da Lääʹdd Meersažmuʹzei Euroopp kulttuuräʹrbbtuâj õhttsažtuâjjciist prääzkje Sääʹm-muʹzei Siidâst

Euroopp komissio da kulttuuräʹrbborganisaatio Europa Nostra cisttje Sääʹm-muʹzei Siida da Lääʹdd Meersažmuʹzei eeʹǩǩen 2021 raajjâm kulttuuräʹrbb maacctummšest l. repatriaatio rääidast Citizen Engagement & Awareness Rising. Cisttluʹvddkååʹdd mieʹldd sääʹmnorldõõǥǥ maacctummšin lij ”koʹrvveeteʹmes vuässõs Euroopp kulttuurääʹrb staanmõššân”.  Juõʹǩǩ eeʹjj jäʹrjstem euroopplaž kulttuuräʹrbbtuâj ciistid jueʹǩǩe čõhččmannust Prahast, de ciist leʹjje vuâsttaväʹlddmen Lääʹdd meersažmuʹzei pâʹjj-jååʹđteei Elina Anttila da vs. Muʹzeijååʹđteei Eija Ojanlatva. Prääzkjâʹsttep õhttsažtuâjjciist Sääʹm-muʹzei Siidâst vuõssarggân 31.10.

Âlddsin 300 säʹmmla liâ vuässõõttâm repatriaatioprosessa tõn jeeʹres pooddin. Sij liâ tuʹtǩǩääm sooǥǥeez kuullâm kaauʹnid, tobdstõõttâm tõi valmštemtekniikkaid da vuässõõttâm še Lääʹdd meerlažmuʹzeeʹjest maacctum, ååʹn Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs Siida väʹlddčuäjtõõzzâst čuäʹjtemnalla åårrai pâiʹl 200 sääʹmkääuʹn vaʹlljõʹsse. Sääʹm-muʹzei Siida cisttprääzkjem kõskksest liâ sääʹmõhttsažkåʹdd, repatriaatioproseʹss da sääʹmkääuʹn.

Vuõssarggân 31.10. Siidâst prääzkje ouddlest kåččum äʹrttel, ǩeäid lij taʹrjjeemnalla teemlaž ohjjelm. Siida lij äävai naʹroode kåččum äʹrttlin huõlǩâni, puk jååʹtti liâ tiõrvpuättam. Prääʹzniǩpeeiʹv cisttân Sääʹm-muʹzei Siida taʹrjjad jååʹttjid čiâss 11 da čiâss 14 lääʹddǩiõllsaid vuäʹppõõzzid lipp hâdda siiʹsǩeen.

Europa Nostra lij eeʹǩǩen 1963 vuâđđuum organisaatio, kååʹtt lij eeʹjjest 2002 juâkkam Euroopp komissio juõʹǩǩ ekksaid Euroopp kulttuuräʹrbbciistid miârkkteeʹjid haʹŋǩǩõõzzid, alttõõzzid da oummid kulttuurääʹrb sueʹrrjest. EU cisttai eurooppla kulttuurääʹrb seillmõʹšše jeärrõõvvâm kääzzkõs, škooultõs da teâđlažvuõđ lââʹzztummuš Euroopp kulttuuräʹrbbsueʹrrjest.

Siida lij äävai täʹlvväävaiåårramaaiʹji meâldlânji 1.10. ääʹljeen vu-su čiâss 10–17. Raʹtkkõõzz äävaiåårramaaiʹjid käuʹnnje neʹttseeidain www.siida.fi.  Siida muʹzeikaupp Siida Shop kääzzkâstt Siida äävaiåårramaaiʹji de neʹttkauppân addrõõzzâst www.siidashop.fi. Restrantt Sarrit kääzzkâstt še prääʹzniǩpeeiʹv.

Lââʹssteâđaid:

Narodtuâjjvaʹstteei Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

Ǩiõtt-tuâj da čeäppõõzz Siida čuäjtõõzz vueʹssen

Aanrest leʹddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida lij eʹpet äävai kõʹllʼjeeʹjid jõnn muʹttemtuâjai mâŋŋa.  Siida čuäjtõõzzâst õhttâʹvve vuäʹmm, toobdâs nääʹl mieʹldd Sääʹm-museo kulttuursiiskõõzz da Luâttkõõskõõzz luâtt-teeʹm õhttân õhttsaž čuäjtõssân. Ođđ čuäjtõõzz nõmm “Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna” puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem tiivtâst.

Aivv ođđ mušttlemnääʹl čuäjtõõzzâst eeʹttkâstt čeäppõsniiʹǩǩi vuässõõttmõš siiskõõzz puuʹtʼtõʹsse. Sääʹmkulttuur čuäjtõõllmõõžžâst vueʹlǧǧemsââʹjjen lij mõõnnâmääiʹj mieʹldd åårrmõš ânnʼjõžpeeiʹvest, da nääiʹt kulttuurhistoria da äʹrbbvuõtt-tiõttji saʹǩǩe leät õhttääm ravvsânji sääʹm ânnʼjõžčeäppõsniiʹǩǩi da sääʹmǩiõtt-tuâjjlai silttummuž. Luâttvueʹzzest še leät äuʹǩǩääm luâttčeäppõõzz õlmmeemviõǥǥ.

Čuäjtõõzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen lij tåimmam Outi Pieski, ǩeäʹst lie še pååđ tuejjõõzz tuärjjeʹmen čuäjtõõzz saaǥǥ. Tuejjõs Mädd njuârgg eeuʹnid sorčč čuäjtõslõõnj siiʹsǩlaaǥǥâst. Tõt häämad tuõddri rääid, kååʹtt lij euʹnnuum määccka kuulli reeʹppiǩ treeʹpǩivuiʹm. Tuejjõõzzâst maaddârääkkai eeuʹn tuejjee suejjeei sââʹj čuäjtõslõõnj kaaunõõttâmpääiʹǩ pââipeälla.

Marja Helandeeʹr da Mauri Lähdesmäki vääimlaž Ääiʹj-videoinstallaatio, kååʹtt lij väʹlddlõõnj kuvddlõõzzâst, kägg ouʹdde sääʹmkulttuur jieʹllemviõǥǥ da määŋgååʹblkallašvuõđ. Tuejjõõzz kuõʹddi teeʹmmen toiʹmmjeei määccaǩ puuʹtet ouʹdde jieʹlli kulttuur vueʹssen tõn vuäʹmsteeʹji pääiʹǩ.

Jouni S. Laiti tuejjõõzz Sääʹm häärvõsttum meäʹcc da Rástegáisá: ääldai suõjjleei väʹldde peäʹl õhttsažkååddlaž saǥstõõllmõʹšše da mäddâânnmõõžž kõõččmõõžžid Sääʹmest. Čuäjtõõzzâst lie še jeeʹres čeäppõõzz ouʹddepohttmõõžž, mâʹte Elle Valkeapää vuõddjin häämeem vitriin leʹbe Lada Suomenrinne da Essi Ranttila graaflaž kuâsttjõs. Saaʹni da jiõni maaiʹlm lie leämmaž tuejjeʹmen Pekka Aikio lââʹssen Wimme, Ingá-Maret Gaup-Juuso da Niillas Holmberg.

Kåvvaz musikkčuäjtõs sueiʹmkrâstt mõõnnâm puõlvvõõǥǥi tååbdaid. Videost čuäjtâʹtte sääʹm musikkraajji Heidi Gauriloff, Hildá Länsman, Mikkâl Morottaja (Amoc) da Ailu Valle. Video lij fiʹlmmjam da musikkniiʹǩǩivuiʹm ohjjääm Ville-Riiko Fofonoff.

Pauliina Feodorooff jååʹđtem Mäʹhtt suåvâd leʹčči -haʹŋǩǩõs mušttal tõʹst, mäʹhtt väʹlddkulttuur šõõddtem pirrõspååʹmhid vueiʹtet teevvad äʹrbbvuõđlaž teâđ veäkka da mäʹhtt sääʹm nääʹlvuâkksaž lääʹjj da ânnʼjõžtuʹtǩǩummuž vuäitt ââʹnned mäddâânnmõõžž plaanummša. Nääiʹt tuejjeet ođđnallšem, vuässõʹtti õhttsažtoiʹmmjummuž veʹrǧǧniiʹǩǩi, tuʹtǩǩeeʹji da säʹmmlai kõõskâst.

Luâttvueʹzzest Anni Rapinoja Ruijapääʹljes-tuejjõs lij luâttmateriaalin tuejjuum čeäppõstuâjj. Tõt lij vuäjtum šâʹlddrajjsid nuʹtt, što kueʹss vuäiʹtte väʹʒʒed steehl âʹlnn da tuʹtǩǩeed tuejjõõzz čuäʹjtem mäddooʹle šââddaid.

Kaija Kiuru Lõõmmʼmen-tuejjõs lij čuäjtõõzzâst vuäʹmm mieʹcc vueʹssen da tõn tuâjjan lij kovveed vuäʹmm mieʹcc luând. Tuejjõõzz materiaalân leät âânnam pađvvpieʹʒʒ, sueʹjj da pieʹʒʒ paaʹǩǩid da tiõuddum looʹddid. Puk tuejjõõzz materiaal lie kââʹrvtum luâttmateriaal. Lååʹdd lie leämmaž Siida ääiʹjab čuäjtõõzzâst.

Kiuru Lõõmmʼmen-tuejjõõzz vuäʹbbtuejjõs, Piõggi pieʹssmuõrr, lij vueiʹnnemnalla Meäʹcchalltõõzz äʹššneǩ-kääzzkõõzzâst Siida vueʹllǩeeʹrd jõnnkääʹrdest. Tõn materiaalân leät âânnam pieʹʒʒ vueʹddid da oouʹsid. Vuäʹrdden lij oouʹdab čuäjtõõzz påʹnnjsuäʹrvv.

Äimmõshistoria ääʹveei vitriin tuâǥǥažsnimldõkkân lij Tom Björkluund digitaalʼlaž kälkkõs mammuttjõlggõõzzâst. Väʹlddčuäjtõslõõnj pirr lie jõnn snimldõõǥǥ da tõi sniimmi lie Pasi Nivasalo, Martti Rikkonen da Pertti Turunen.

Ville-Riiko Fofonoff, Kevin Francett da Aslak Paltto lie tuejjääm Siida čuäjtõʹsse videopuuʹtʼtõõzzid kulttuurteeʹmin. Luâttsiiskõõzzin videopuuʹtʼtõõzzid Siida čuäjtõʹsse lie tuejjääm Riku Karjalainen, Rayann Elzein da Jorma Hevonkoski.

Siida väʹlddčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte: Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio, Wihuri, Interreg Nord, Giellagas-institutt, Lappi universiteʹtt, Lappi lett di mättʼtõs- da kulttuurministeria. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

Lââʹssteâđ:

 

Projeʹkttjååʹđteei Eeva Kyllönen, teʹl. 040 570 9382 leʹbe eeva.kyllonen(a)samimuseum.fi

Projeʹkttjååʹđteei Kirsi Ukkonen, teʹl. 0400 479 986 leʹbe kirsi.ukkonen(a)metsa.fi

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Poorrâmpäiʹǩǩ Sarrit. Sääʹm-museo Siida toiʹmmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säimmsa.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeideemvueʹzzin lie Sääʹm-museo norldõksââʹj di poorrâmpäiʹǩǩ. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep čõõđ oođeemääiʹj. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet ǩieʹssmannust 2022.

Siida čuäjtõslõõnji uus ävvne Aanrest

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida čuäjtõslõõnji uus lie leämmaž ǩidd pâʹjjel eeʹjj ääiʹj, leâša ååʹn tõk lie mââimõõzzâst eʹpet ääʹvuum. Siida väʹlddčuäjtõõzz siiskõõzz, ouʹddepiijjmõõžž da čuäjtõsteknikk lie obbnes oođuum. Siida-raajâlm lij vuâđđtivvum da tõn leät še veeidääm. Ođđ Siida prääzkjet ääʹveemprääʹzneǩneäʹttlest sueʹvet 4.6. räjja.

 

Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm, Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna, puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem aanrõšǩiõllsaž Enâmeh láá mii párnááh -tiivtâst.

 

Sääʹmkulttuur da luâđ raʹvves õhttvuõtt puätt ouʹdde čuäjtõõzz čõõđ mõõnni jurddjest sääʹm kulttuurpirrõõzzâst. Tõn mieʹldd luâtt ij leäkku kulttuurâst pååđai da kuõskteʹmes luâttan kuâsttjeei kueʹstelm lij kulttuurpirrõs.

 

Ođđ čuäjtõõzzâst kueʹss jååʹđtet vuâmmšed jeeʹresnallšem kueʹstlma kuulli riâddid. Kueʹstelm mij pirr âânn seʹst miljooni iiʹjji ääiʹj luâđ häämeem obbvuõđ. Jeeʹresnallšem kulttuurlaž riâdd še, mâʹte arkeoloogla käunnaz da håʹt mâka sääʹmǩiõllsa päiʹǩǩnõõm, koʹlle kueʹstlma.

 

“Čuäjtõõzz nõmm ǩeäss samai fijnnsânji õʹhtte kulttuur- da luâttsiiskõõzzi tääʹrǩmõs saaǥǥid. Nõmm kuõskat da oudd juurdčemnalla määŋgnallšem aaʹššid”, maainast čuäjtõsoođummuž projeʹkttjååʹđteei Eeva Kyllönen Sääʹm-museo Siidast.

 

“Nuʹtt Sääʹm-museost ko še Luâttkõõskõõzzâst lie lââʹssen jiijjâz tääʹrǩes teeʹm, koid čuäjtõõzzâst puuʹtet ouʹdde”, ääʹvad čuäjtõõzz idea peäʹlstes Luâttkõõskõs Siida projeʹkttjååʹđteei Kirsi Ukkonen.

 

Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzin väʹlddjuurd lij “Mõõnnâm puõlvvõõǥǥ jeäʹlle meeʹst”. Čuäjtõõzzâst mõõnnâm äiʹǧǧ da ceâl maaddâraaʹjji ǩiõččlâʹsttem-maaiʹlm jåått palddlõõžži ânnʼjõžpeeiʹv teeʹmivuiʹm da šâʹdde riâddi mieʹldd ouʹddepohttmõõžžin. Sääʹm-museo čuäjtõs lij kulttuurhistoriallaš, leâša tõt ij čuäʹjet aaʹššid tärkka kronolooglânji, peʹce väldd maall sääʹm nääʹlest vueiʹnned paaiʹǩid da tõi ââʹnnma õhttneei moštt-teâđ tääʹrǩben ko eeʹǩǩlååǥǥ da faktaliist.

 

Čuäjtõõzz luâttvueʹzzest coounât smiõttâd äimmõõzzsteen šõddi muttsid di tõn, mii äimmõʹsse šâdd pueʹttiääiʹj. Luâtt-teeʹmid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjlemvuuʹdi di tõin očndõõvvi jeeʹresnallšem luâtt-tyyppi da jeälaišlaaji pääiʹǩ.

 

Čeäppõs lij valddum ravvsânji õhttân čuäjtõõzz mušttlemnääʹllen nuʹtt kulttuur- ko še luâtt-teeʹmin. Tääiʹben čeäppõs lij čuäjtõsobbvuõđ vueʹss da juõʹǩǩ tuejjõs pohtt ouʹdde čuäjtõõzz tääʹrǩes teeʹmid.

 

Čuäjtõõzz kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij professor Veli-Pekka Lehtola. Luâttǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela. Čuäjtõõzz plaanummuž lij tuejjääm Teollisuuden Ystävät Oy, da väʹlddplaaneeʹjen lij leämmaž häämeei Harri Koskinen. Outi Pieski lij tåimmam Sääʹm-museo čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen.

 

Ođđ čuäjtõs šõõddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz õhttsažtuâjjan, aivv mâʹte še oouʹdab čuäjtõs.

 

Kulttuurvueʹzz čuäjtõõzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio di Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij tuâj vueʹlnn še čuäjtõõzz ođsmâttmõʹšše õhttneei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaʹŋǩǩõs. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

 

Lââʹssteâđ:

 

Eeva Kyllönen, projeʹkttjååʹđteei, Sääʹm-museo Siida

eeva.kyllonen@samimuseum.fi leʹbe 040 576 5292

 

Kirsi Ukkonen, projeʹkttjååʹđteei, Luâttkõõskõs Siida / Meäʹcchalltõs

kirsi.ukkonen@metsa.fi leʹbe 0400 479 986

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Poorrâmpäiʹǩǩ Sarrit. Sääʹm-museo Siida toiʹmmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säimmsa.

 

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeideemvueʹzzin lie Sääʹm-museo norldõksââʹj di poorrâmpäiʹǩǩ. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep čõõđ oođeemääiʹj. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet ǩieʹssmannust 2022.

Sääʹmpokaineeʹǩǩ ruõkkât maddu oʹđđest påʹrǧǧmannust

Mââimõõzz sääʹmvuuʹd ruõkkâmsõõʹjin kuaivvum sääʹmpokainiiʹǩǩi paaʒʒtõõzz ruõkkât maddu oʹđđest Aanrest da Uccjooǥǥâst Saaʹmi ceerkavpeeiʹvi mâŋŋa 7.–8. påʹrǧǧmannust. Pokainiiʹǩǩid lij papp läullam määdd rääuhu äiʹjstes, da puõʹtti tååimtõõzzin ââʹnet ceerkvallaž maddu ruõkkmõõžž kääʹv. Pokaineeʹǩǩ liâ seeiltum eeʹjjest 2001 ääʹljeeʹl Sääʹm-muʹzei Siidast.

Pâʹsspeeiʹv 7.8.2022 sääʹmpokaineeʹǩǩ ruõkkât maddu Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja da vuõssaarǥ 8.8.2022 Uccjooǥǥ Mantojäurra di Njeäʹllem ortodookslaž jaammʼji ruõkkâmsâjja.

Poodd

Pâʹsspeeiʹv 7.8.2022 čiâss 15 ääʹljeeʹl jäʹrjstet Aanrest Sääʹm ceerkavpeeiʹvid vaʹrrjum kåvvsest podd, koʹst jeäʹrbi mieʹldd mušttlet pokainiiʹǩǩi historiast. Pokaineeʹǩǩ ruõkkât oʹđđest maddu Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja, koozz pokaineeʹǩǩ da sättnarood jååʹđtet. Kåvvsest maddu oʹđđest ruõkkmõõžž seuʹrrjet striiʹmjem pääiʹǩ.

Poodd juätkkje vuõssarggân 8.8.2022 čiâss 10 Uccjooǥǥâst, koʹst pokaineeʹǩǩ ruõkkât oʹđđest Mantojääuʹr vuäʹmm ruõkkâmsâjja. Ceerkavǩeeʹddest jäʹrjstet sättnarooʹde kååʹff- da saǥstõõllâmpodd.

Nuõrttsääʹm pokaineeʹǩǩ ruõkkât Njeäʹllem ortodookslaž ruõkkâmsâjja vuõssarggân 8.8.2022 čiâss 15 jäʹrjstem pooddâst. Sättnarooʹde jäʹrjstet kååʹff- da saǥstõõllâmpodd Njeäʹllem kruuggpõõrtâst.

Pukid pooddid lij vueiʹtlvaž seuʹrrjed ougglõssân striiʹmjem pääiʹǩ.

Maddu oʹđđest ruõkkmõš lij veeʹzz lääʹdd da tâʹvvjânnmallaž sääʹmõhttsažkååʹdd toobd seʹst õõʹnni podd. Sääʹmvuuʹdest vaʹstteei pooddid liâ jäʹrjstam ääiʹjab eeʹjjest 1995 Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼjest, eeʹjjest 1997 Taarr Alattiost, eeʹjjest 2011 Taarr Njauddmest da eeʹjjest 2019 Ruõcc Lyckselest.

Tåimmkåʹdd vaʹsttad jäʹrjstõõllmõõžžin.

Sääʹm-muʹzei Siida lij välddam äššan altteed tåimmkååʹdd teâuddjââʹttet pokainiiʹǩǩi maddu oʹđđest ruõkkmõõžž. Tåimmkådda koʹlle Sääʹmteeʹǧǧest (Leo Aikio, Anu Avaskari, Vuokko Hirvonen), Saaʹmi siidsåbbrest (Hanna-Maaria Kiprianoff), Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkvest (Tuomo Huusko, Erva Niittyvuopio), Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkav Sääʹmtuâj saǥstõõllâmkååʹddest (Veli-Pekka Lehtola), Lappi ortodookslaž kappelsieʹbrrkååʹddest (Jaakko Vainio), Heʹlssen universiteeʹttest (Hanna Snellman), Mättʼtõs- da kulttuurministeriast (Hanna Kiiskinen) da Sääʹm-muʹzei Siidast (Minna Lehtola, Eija Ojanlatva).

Tuâǥǥa

Eeʹjjest 1995 Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja maaccteš Heʹlssen universiteeʹtt biotaalkâstiõtti stroiʹttel anatomia juâkksest 95 sääʹmpokaineeʹǩǩ paaʒʒtõõzz. Tâʹl alttõõzz ruõkkmõʹšše tuejjii Aanar seäʹbrrkååʹdd ceerkavsuåvtõs.

Anatomia juâkksa kuâđđje kuuitâǥ pokaineeʹǩǩ, kook universiteeʹtt altteem tåimmkåʹdd inventõõʹsti. Iiʹjjin 1998-1999 tåimmkåʹdd smiõtti 1800- da 1900-lååǥǥin norrum veiddsõs ooumažtäʹhttnorldõõǥǥ vaaldšummuž da tuʹtǩǩeemââʹnnem vuâđđjurddjid. Sääʹmpokainiiʹǩǩi beäʹlnn saǥstõõllâmkåʹdd tuejjii õhttsažtuâj še Sääʹmtiiʹǧǧin.

Saǥstõõllâmkååʹdd eʹtǩǩõõzz meâldlânji anatomia juâkkaz norldõõǥǥ sääʹmpokainiiʹǩǩid siʹrddeš seeiltemnalla sääʹmvõudda Aanar Sääʹm-muʹzei Siidaaʹje eeʹjjest 2001. Sääʹm-muʹzei lij seeiltam 172 pokaineeʹǩǩ paaʒʒtõõzzid ääʹššmeâldsânji tõi luõvtummšest vueʹljeeʹl. Suåppum meâldlânji pokainiiʹǩǩi tuʹtǩǩummša ij leäkku miõttum ni õhtt lååʹpp tõn äiʹǧǧen.

Lââʹssteâđ:
vs. muʹzeijååʹđteei Eija Ojanlatva, Sääʹm-muʹzei Siida, teʹl. 040 1676 145, eija.ojanlatv(at)samimuseum.fi

Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz Siida prääzkjet 1.6.2022

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi Luâttkõõskõs Siida Enâmeh láá mii párnááh” – Jânnam lie mij päärna -čuäjtõõzz ääʹveemšõddmõš serdd ǩieʹssmannu aʹlǧǧe.

Nä

Prääzkjep Sääʹm-museo da Meäʹcchalltõõzz Luâttkõõskõõzz õhttsaž čuäjtõõzz da vuäđđpueʹruum Siida 1.6.2022 puäʒʒhåiddameeʹjj aalǥâst. Seʹrddep ääʹveemšõddmõõžž tõn diõtt, što vueiʹttep leeʹd snäätnai tõʹst, što mij čuäjtõs lij vaalmâš da kääzzkâstt kõʹllʼjeeʹjid pukin pueʹrmõsân.

Ouddâl go ođđ čuäjtõs ävvan, Siidast lie čuäjtõõzz ǩiõččâmnalla pâi Sääʹm-museo ålggmuseovuuʹdest.

Sääʹm-museo äʹššneǩ-kääzzkõs, lippkaaupšummuš, Siida Shop, Meäʹcchalltõõzz äʹššneǩ-kääzzkõs da maatkčemvuäʹpstummuš tåimmje vuâđđpueʹreem ääiʹj kõskkpoddsaž sââʹjest Siida šeelljast da 1.4.2022 rääʹjest oođuum vueʹllaulast.

Restrantt Sarrit kääzzkâstt, go Siida lij äävai.

 

Leäʹp äävai

Täʹlvvpââʹjest 2021-2022(ålggmuʹzei, äʹššneǩ-kääzzkõs, restraantâst):
1.10.2021 – 31.3.2022 vu – su 10 – 16 (pâ kättum)
*Rosttov 2021: 24.12. 10-14, 25.12. 12-16
1.4. – 31.5.2022 vu – su 10 – 17 (pâ kättum)

Ǩieʹsspââʹjest 2022 (ođđ Siida):
1.6. – 30.9.2022 č 9 – 18 juõʹǩǩ peeiʹv

 

Siida lij Aanrest, da tåʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit. Sääʹm-museo Siida tåimmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååʹddlaž luâttkõõskõs-säimmõʹsse.

Lââʹssteâđ: Minna Muurahainen, 0405816434, minna.muurahainen(at)samimuseum.fi

Kõõjjõs Sääʹm-museo norldõktuâj miârktõõzzâst

Lääʹddjânnam meersažmuseost serddjam norldõõǥǥâst lie nuʹtt 2200 täʹvvred, kååʹtt norldõktuâj ǩiõččâmkuuʹlmest miârkkšââvv looʹjji täʹvvervuâlai salkkmõõžž da čuõʹđi täʹvverčuuʹǩǩi ääʹvummuž, täʹvvri čõõđ mõõnnmõõžž di konservâsttmõõžž. Sääʹmnorldõõǥǥ repatriaatio leʹbe maacctummuž mieʹldd Sääʹm-museo täʹvvernorldõõǥǥâst lie juʹn pâʹjjel 10 000 täʹvvred. Meeʹst norldõktuâjast kõskksumus ärvvan lij õhttsallašvuõtt da ääʹveep norldõk-kääzzkõõzzid oummid teʹl, ko valmštõõvvi sââʹj taʹrjjee tõõzz ääiʹjab pueʹrben vueiʹttemvuõđ. 

Norldõõǥǥid vuäitak juʹn tobdstõõttâdsiida.finna.fi-seeidain.  

Oummid, kooi miõl norldõõǥǥ ǩeäʹsse, ääʹveep Webropol-kõõjjõõzz, koʹst vuäitak eʹtǩǩeed tuõivvjääd norldõõǥǥi ouʹddepuʹhttmest. 

Mäccmõš-juuʹhlest prääzkjet norldõktäʹvvri repatriaatio

Sääʹm-muʹzei Siida prääzkai Meersažmuseost pueʹtti sääʹmnorldõõǥǥ mååust mäccmõõžž pukid äävai juuʹhlest neljdpeeiʹv 9.9.2021 čiâss 18–20 Sarrit-poorrâmpääiʹǩest, Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs Siidast Aanrest.

Lääʹddjânnam meersažmuseo sääʹmnorldõk puätt Aanra čâhčča da ååʹn lij äiʹǧǧ prääzkjed. Norldõkmaacctummuš leʹbe repatriaatio šâdd tiuddân Meersažmuseo da Sääʹm-muʹzei Siida määŋgekksaž õhttsažtuâj puäđõssân. Sääʹmnorldõõǥǥâst lie siõmmna pâʹjjel 2000 täʹvvred, kook lie norrum sääʹmvuuʹdest iiʹjji 1830–1998. Sääʹm-muʹzei vuâsttaväldd norldõõǥǥ ođđ, ǩeâđđa 2021 valmštõõvvâm norldõkjuâkksa. Norldõkmaacctummšin, ođđ norldõkjuâkksin da Siida vuâđđpueʹrummšin vueiʹtlvââʹstet ođđnallšem õhttsallaš norldõktuâj da täʹvvri tuʹtǩǩummuž.

Juuʹhlest täʹvvernorldõʹǩǩe tobdstõõđât snimldõkčuäjtõõzz veäkka da tõn lââʹssen måtam täʹvver lie vueiʹnnemnalla pääiʹǩ âʹlnn. Õhttsažtuâjjkueiʹm poʹhtte ouʹdde jiijjâz tiõrvʼvuõđid di pääiklaž sääʹmartiist čuäjtâʹtte. Juʹhll lij lääddas da säämas.

Šõddmõõžž jäʹrjstet viõǥǥâst åårrai koronarääʹjtõõzzi seʹst nuʹtt, što oummi mieʹrr lij rajjtum. Puäʹđ Siidaaʹje tåʹlǩ tiõrvvsen. Siâzztõõllâp suejjmaask âânnmõõžž Siidast.

Mäccmõš-juuʹhl striiʹmjet. Jõs jiõk piâzz Siidaaʹje, vuäitak håʹt mâka jäʹrjsted jiijjad siõm õhttsallaš šõddmõõžž tuu jälstemlõʹnnje.

Sääʹm-muʹzei Siida tuäivat pukid tiõrv pueʹttem johlla. Sarrit-poorrâmpäiʹǩǩ kuâssat kaaʹffin.

 

Lââʹssteâđ:

Norldõkmaacctummuš: Anni Guttorm, 0400 891 860, anni.guttorm(at)samimuseum.fi

Juuʹhl jäʹrjstõõllmõš: Šõddmõõžžin vaʹstteei Pia Nikula, teʹl. 040 621 2663, pia.nikula@samimuseum.fi

Siida vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs cõõjlââtt ođđ čuäjtõõzz ooudâst

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida veeidõshaʹŋǩǩõs lij puuttâm da vuâđđpueʹrõs älgg. Siida vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs peâltet da uuʹdet sââj ođđ čuäjtõʹsse, koʹst kulttuur da luâtt õhttâʹvve õhttân obbvuõttân.

 

Siida pâʹjjel 20 eeʹǩǩed vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs lij leämmaš miõllsaž. Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida späʹssbââšš oouʹdab Siida vueiʹvvčuäjtõõzz čuäjtõstuâjj-joouk da raajjid fiinâs čuäjtõõzzâst.

Späʹssbõššum da äärvast õnnum čuäjtõõzzâst lie jeällam pâʹjjel miljoon kuâssai aiccmen sääʹmvuõđ, Sääʹmjânnam da Tâʹvv-Lappi luâđ jiõgg da toobdâlm. Ååʹn čuäjtõõzz oođeet šââʹldest laʹǩǩe. Čuäjtõõzz vueiʹvväʹšš lij pâi siiskâz, leâša še puärsmam čuäjtõstekniikk oođeet obbnes. Čuäjtõõzz huâll, peiʹvvummuš da ođđ teâđ lââʹzztummuš lij juätkast hiâlpab.

 

Vuäʹmm čuäjtõõzz ââʹnteei vueʹzz seeiltet.  Norldõktiiŋg maʹcce konservâsttmõõžž pääiʹǩ norldõõǥǥid leʹbe ođđ čuäjtõʹsse. Tiudduum jieʹllji toorkid da poʒʒpihttsid tueʹjjeet ǩeäʹppsõs teevvmõš. Vueʹss rekvisiittkäuʹnnõõzzâst juätkk še vuäʹpstõsâânnmõõžžâst, luâtt- da museopeâmmʼmõõžžâst, ålggmuseost da vaajtõõvvi čuäjtõõzzin.  Vuäʹmm čuäjtõõzz peâltem mâŋŋa älgg čuäjtõslõõnj vuâđđpueʹrõs. Oolžid teevat da laakk vuäǯǯ ođđ kälkkooʹle, mõõn mâŋŋa piâzzât raajjâd ođđ čuäjtõõzz.

 

Siida-raajâlm lij ǩidd vuâđđpueʹrõõzz ääiʹj vueʹssmannust ääʹljeeʹl.  Sääʹm-museo da Siida äʹššneʹǩ-kääzzkõs, Siida Shop, Meäʹcchalltõõzz äʹššneʹǩ-kääzzkõs da turismmvuäʹpstõs tåimmje Siida vuuʹdest åårrai sâjjsaž põõrtin 1.6.2021 ääʹljeeʹl.  Sääʹmkulttuuʹre piâss tobddõõttâd ålggmuseost, kååʹtt tåimmai vuađđpueʹrõõzz ääiʹj čuäjtõs- da jeällmõštäävtõssân.

 

Täk jânnam lie mij päärna

Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm lij “Enâmeh láá mii párnááh” – Täk jânnam lie mij päärna” aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtam aanrõšǩiõllsaž tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm peejj õʹhtte luâtt- da kulttuurteemi vääžnʼjummuž saaǥǥid.

 

Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzâst tuʹmmjet, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll miʹjjin – juõʹǩǩkain jeäll määŋgnallšem jeeʹres äiʹǧǧpââʹji preeddan, koon veäkka šiõttlõõvât muttsin mij pirr. Luâttǩiõččâmvueʹǩǩ pohtt ouʹdde jeäʹrben mââimõs jiõŋŋpââʹjj mââibeällsaž äimmõshistoria da lââʹssen tuʹmmjet mâiʹd äimmõʹsse ǩeävv pueʹttiääiʹjest. Luâtt-teemid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjeemvuuʹdi di tõin očndõõtti jeeʹresnallšem luâttmaalli da jäälaišlaaji pääiʹǩ.

 

Ođđ čuäjtõõzz vueiʹvvplaaneei lij Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Võ:st Kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij raajjâm professor Veli-Pekka Lehtola, kulttuurvueʹzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen tåimm Outi Pieski. Luâtt-vueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela.

 

Siida vueiʹvvčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurteäǧǧfondd/Museovisio, OKM(mättʼtõs- da kulttuurministeria)/spesiaalveäʹǩǩvuõtt da Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij jååʹttmen še čuäjtõõzz oođummša õhtteei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -Interreg-haʹŋǩǩõs. Siida vueiʹvvčuäjtõõzz luâtt-vueʹzz oođummša Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz valdia lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

 

 

Lââʹssteâđ:
Museojååʹđteei Sari Valkonen, teʹl. 040 767 1052 leʹbe sari.valkonen(at)samimuseum.fi
Projeʹkttšuurmõs Eeva Kyllõnen, teʹl. 040 5709382 leʹbe eeva.kyllonen(at)samimuseum

Muõrrǩeeʹddjååʹđteei Pirjo Seurujärvi, teʹl. 0400 125 782 leʹbe pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi Projeʹkttšuurmõs Kirsi Ukkonen, teʹl. 0400 479 986 leʹbe kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

 

Siida oođummšest neʹttseeidaineen: https://siida.fi/siida-uudistuu/

Siida lij Aanrest, da tåʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit. Sääʹm-museo Siida tåimmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååʹddlaž luâttkõõskõs-säimmõʹsse.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeidõsvueʹzzin sâjjdâʹtte Sääʹm-museo norldõklõõnj da restrantt. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođđsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep ǩeeʹjjmieʹldd oođummuž. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet njuhččmannust 2022.