Sääʹm-museost lij ǩieʹzzi kõʹllʼjempäiʹǩǩ še nuõrttsääʹm kulttuur kõõskõõzzâst Čeʹvetjääuʹrest, koʹst lij Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõrtt. Äʹrbbvuõttpõõrtâst da tõn ǩeʹddmääʹrǩest åårrai ålggmuʹzeeʹjest mušttlep nuõrttsaaʹmi historiast da čuäʹjtep jälstem- da raajjâmvuõʹjjid kueʹhtten jeeʹres äiʹǧǧpââʹjest. Nuõrttsaaʹmi äʹrbbvuõttpõõrtâst lij uʹcc muʹzeikaupp še.

Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõrtt lij oʹđđestraajjâmpoodd grååtnâs sääʹmtääll ålggraajõõzzeesvuiʹm. Põõrt seʹst åårrai čuäjtõs mušttal nuõrttsaaʹmi jieʹllmest tuuʹl da ânnʼjõžääiʹj. Äʹrbbvuõttpõõrt ǩeʹddmääʹrǩest lij puärrsab raajjâmäʹrbbvuõđ ouʹdde puhtti ålggmuʹzeivuʹvdd, koon raajõõzz lie rajjum ǩeerjlaž teâttkääivi da mušttlõõzzi vuâđald. Toʹben vuäitak vueiʹnned jm. jälstempõõrtid, njõllääiʹt, suõvvsääuʹn da ääʹrbvuâlaž nuõrttsäʹmmlaž vuäʹddkuärstõkvõnnâz.

Looǥǥ lââʹzz Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõõrtâst
Tobdstõõđ nuõrttsaaʹmi pirr mainsteei neʹttčuäjtõʹsse

Määuʹsteʹmes sizzpiâssâm
Äävaiåårramääiʹj: 25.6.-28.9.2024 mâ – su č 11-17.

Õhttvuõtt-teâđ

Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõrtt – Kolttien Perinnetalo
Sevettijärventie 9041, 99930 ČEʹVETJÄUʹRR
Teʹl. 0400 373015
Neʹttpååʹšt: kolttaperinnetalo(at)samimuseum.fi

Mij ålggmuʹzeeʹjest lij jiânnai mâiʹd ǩiõččâd. Nuʹtt 800 mettar kokksaž čâustõknallšem pälggsest kaaunak nuʹtt vittlo raajõssâd da rajlmed, kook lie juâǥtõllum kulttuurvuuʹdi leʹbe ââʹnnemjurddi meâldlânji. Pääiʹǩ mušttle Lääʹddjânnam kooum sääʹmkulttuur kulttuurääʹrbest, raajjâmääʹrbest da jieʹllemvuõʹjjin.

Vuʹvdd lij tuâlʼjõžmošttlääʹjj nuäkka rääuhtum. Toʹben vuäǯǯ jååʹtted pâi mieʹrǩǩuum, kattum pälggsest.
Looǥǥ lââʹzz ålggmuʹzeeʹjest da tõn čuäjtõõzzâst.

Äävaiåårramääiʹj

Ålggmuʹzei lij äävai muʹzei äävaiåårramääiʹji mieʹldd.
Jõs kõʹllʼjak  Ålggmuʹzeeʹjest tälvva, kannat väʹldded lokku åårrmõõžžid teâvõõttmest še. Viiŋkid täʹlvvteâvõõttma kaaunak VisitFinland neʹttseeidain.

Mobiilvuäʹpstõs

Leäʹp plaanääm mobiilvuäʹpstõõzz tiuddeed Ålggmuʹzei vuâđđvuäʹpstõõzzid. Mobiilvuäʹpstõs âânn seʹst teâđ ålggmuʹzei historiast da tõn jeeʹres paaiʹǩin. Mobiilvuäʹpstõõzz arkiivsnimldõõǥǥ, video da jiõntõõzz jeällte 12 älggmuʹzei paaiʹǩid. Leäʹp mieʹrǩǩääm paaiʹǩid kõõlbivuiʹm, koin käunnʼje QR-koodd tõn pääiʹǩ materiaaʹle.
Vuäʹpstõs lij vuäǯǯamnalla tâʹvvsäämas, lääddas da eŋgglõsǩiõʹlle. Tobdstõõđ ålggmuʹzei mobiilvuäʹpstõʹsse.

 

Vuâđđčuäjtõõzzsteen sääʹmkulttuur da tââʹv luâtt čõnnâʹtte õʹhtte õhttân čuäjtõsobbvuõttân, kååʹtt taʹrjjad jeäʹlstõõzz da visuaalʼlaž ǩiõččlâsttmõõžž lââʹssen jiânnai teâđ. Vuâđđčuäjtõõzz lie puuʹtʼtam Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs õhttsažtuâjast.

Čuäjtõõzzâst lie kueʹhtt vueʹzz: jååʹđtemčuäjtõõzzâst puʹhttep ouʹdde vuuʹd tuâlʼjõžääiʹj da uʹvddep jeävvsid fiʹttjed ânnʼjõžääiʹj, väʹlddčuäjtõõzzâst lie siiskõõzzi Pâʹjj-Lappi luâđ da sääʹmkulttuur ouʹdde puhtti vueʹzz. Čuäjtõõzzâst teeʹmmen lie piʹrǧǧeeemstrategia tââʹv kõrrsõmâs jällmõõžžâst di sääʹm eetnlažvuõđ da ânnʼjõž identiteeʹtt šõddmõš. Obbvuõđin haaʹleep puʹhtted ouʹdde luâđ, oummu da kulttuur vuârrvaikktemkõskkvuõđ Sääʹmjânnmest. Mieʹrren ij leäkku uʹvdded kõʹllʼjeeʹjid tääʹrǩes mättjemčiâss, peʹce vuäǯǯad siʹjjid aiccâd da tobddâd sääʹmvuõđ da Sääʹmjânnam jiõgg.

Jååʹđtemčuäjtõs

Jååʹđtemčuäjtõssâm pohtt ouʹdde äiʹǧǧliinj veäkka saaʹmi historia, vuuʹd luâtthistoria di ooumažkååʹdd šõddmõõžžid jiõŋŋääiʹjest ekka 1998, kuäʹss Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõs Siida ävvni. Čuäjtõõzzâst vuäitak mättjed še jeeʹres sääʹmǩiõli ruåttkõskkvuõđin da vaarvuâlažvuõđâst.  Siida pirrõs lij tuâlʼjõžmošttvuʹvdd. Arkeolooglaž käunnsid čuäʹjteei vitriin åʹrnn piâzzak voʹsttjed kaauʹnid, kook lie käunnʼjam tontsteen.

Väʹlddčuäjtõs

Väʹlddčuäjtõõzzsteen Lappi luâtt pirrââtt ääʹrbvuâlaž kulttuur. Čuäjtõs-sââʹj ålggkruuggâst lie 12 jõnn luâttsnimldõkkâd, kook čuäʹjte eeʹjjpooddi mottjummuž. Kruugg pirr vääʹʒʒeeʹn mättjak mõõn nalla jieʹlli da šââdd piʹrǧǧee aarktlaž jällmõõžžin. Čuäjtõs lij määŋgaaicsaž  jeäʹlstõs, tõʹnt ko juõʹǩǩ eeʹjjpooddâst lij jiiʹjjes jiõnn- da čuõvvkueʹstlmes. Tälvva skaamm poodd čuäjtõõzzâst še lij seuʹŋŋed, ǩeâđđa kollai muõtti suddmõõžž seuʹrrjõssân vuäjj čuurummuš. Juõʹǩǩ määnpââʹjj âânn seʹst vuâđđteâđaid äimmõõzzâst di päärnaid jurddum ooccâm- da jeäʹlstõstuejjõõzz.

Siiʹsǩ-kruuggâst vuäinak, mäʹhtt saaʹmi jieʹllem da ääʹrbvuâlaž kulttuur lie ǩidd luâđ eeʹǩǩjårrõõzzâst. Oummu da jieʹlli vaajte täʹlvvpihttsid seämma ääiʹj. Oummu da kueʹbǯ doom čuäʹjtet seämma pääiʹǩest ålgg- da siiʹsǩ-kruuggâst. Saaʹmi eetnlaž kåccjummuš, symbool’laž ǩiđđ, sâjjdââtt eeʹǩǩjårrõõzzâst ǩeâđđa. Ääʹrbvuâlaž sääʹmkulttuur lââʹssen čuäʹjtep še modeern sääʹmkulttuur, koon pirr čuäjtõõzzâst lij ääʹrbvuâlaž kulttuur, da tõt lij olgglakka luâđast.

Luâtt- da kulttuurkruuggi kõskkseiʹnnen tuåimmjeei vitriin âʹnne seʹst kuhttuid čuäjtõõzzid õhttsaž aaʹššid.  Ålggkruuggâst ǩiõččeeʹn kååʹtt-ne čuäjtõsäʹšš kovvad tiõttum luâtteettmõõžž, leša pââʹjuum kõskkšââʹldest ǩiõččeeʹn seämma äšša vuäǯǯat kulttuur vueiʹnnemkuuʹlm. Luâtt- da kulttuurkruuggi kõõskâst lie ikkân, kooi čõõđ kuâbbteeʹn kaʹrtte eʹtte ođđ elemeeʹnt.

Siida ålggmuʹzei pohtt ouʹdde Lääʹddjânnam säʹmmlai kulttuurääʹrb, raajjâmääʹrb da jieʹllemvuõʹjjid.

Mij ålggmuʹzeeʹjest lij mâiʹd ǩiiččeed. Ålggmuʹzeeʹjest vuäinak, mäʹhtt säʹmmla lie jälstam da måkam raajõõzzid raajjâm. Raajjmõš da jälstummuš mušttle še jieʹllemvuõʹjjin da jieʹllemnääʹlest.Vuuʹdest lie sõrgg 50 raajõssâd da rajlmed, kook lie juâǥtõllum kulttuurvuuʹdi leʹbe ââʹnnemnääʹll meâldlânji nuʹtt 800 mettred kuuʹǩǩ  čâustõknallšem pälggaz peällsa. Pälggaz peällsest vuäitak tobdstõõttâd Lääʹddjânnam koolm sääʹmkulttuur kulttuuräʹrbbe, raajjâmäʹrbbe da jieʹllemvuõʹjjid.

Ǩeässa da čâhčča vuäitak jååʹtted ålggmuʹzeipälggaz kååʹlezstuuʹlin da päärnaivaaunin še. Ålggmuʹzeivuʹvdd lij tuâlʼjõžmošttlääʹjj nuäkka rääuhtum. Liikkääk tâma vuuʹdest pâi mieʹrǩǩuum, kattum pälggsest.

Ǩiiččeemnallsaž ääʹšš ǩiõlin da ǩeʹrrsin obb ǩeʹddmaaʹrǩid

Ålggmuʹzei väimm lij Tirro ǩeʹddmäʹrǩǩ, kååʹtt eeʹttkâstt Aanar põrttneǩsäʹmmlaž raajjmõõžž da jieʹllemnääʹl 1800-lååǥǥast. Nuʹbb samai fiin päiʹǩǩ lij Mirhamintupa, Aanar da Kihttel raaʹjest sirddum suudpõrtt, kååʹtt leäi eeʹjj 1905 räjja suudõõttâmââʹnnmest. Põõrt seeiʹn lie lååjji iiʹjji mieʹldd teâuddjam jm. sij nõmmǩeeʹrjtõõzzin, ǩeäk vuõʹrdde suudmes.

Hirssraajõõzzi lââʹssen muʹzeivuuʹdest vuäitt tobdstõõttâd jeeʹresnallšem seʹrddemnallšem kueʹtt-, kååvas- da ruõkkâmrajlmid di lâuʹŋŋraajõõzzid. Ålggmuʹzeeʹjest puuʹtet ouʹdde še jeeʹresnallšem ǩiõlid, koid lie tuuʹl âânnam šeeʹllmest. Ålggmuʹzei čuäjtõspõõrtâst lie vueiʹnnemnalla võnnâz da ǩeʹrrez.

Ålggmuʹzei lij še tuâlʼjõžpaaʒʒtõsvuʹvdd

Sääʹm-museo ålggmuʹzeivoudda vuännʼnai 10 000 eeʹǩǩed Aanar historia.

Tieʹttep, što Aanarjääuʹr reeddast Juutuajooǥǥ õhttâmpääiʹǩest Sääʹm-museo vuuʹdest lij leämmaž aazztummuž juʹn mesoliittlaž ǩeäʹdǧǧääiʹjest di eeʹđes metallääiʹjest da ruʹvddääiʹjest (8800-5600, 1800 da 1400-1200 eeʹǩǩed mââiårra). Tõt lij ns. määŋgperioodlaž jälstemsââʹjj.

Ålggmuʹzeivuuʹdest spraavum kuåivvsin lij teivvum šeeʹllemnarood jieʹllmest mušttleei paaʒʒtõõzzid da käunnsid; tollsõõʹjid da kueʹttvuâđaid di jeeʹresnallšem tuâjjneävvid, keramiikk da porrmõššân õnnum jieʹllʼji puällam taauʹtid.

Ålggmuʹzei lij tuâʼljõžmõšttlääʹjj nuäkka rääuhtum. Vuuʹdest âlgg tõn diõtt jååʹtted pâi mieʹrǩǩuum, kattum pälggaz âʹlnn.

Ålggmuʹzei historia

Sääʹm-museo tuåimmjummuš lij älggam ålggmuʹzeeʹjest. Sääʹm-museo vuâđđeeš eeʹjj 1959. Vuâđđeeʹjen leäi Sámi Litto – Säʹmmlai õhttõs rõ., kååʹtt peäʹlstes lij eeʹjj 1945 vuâđđuum Lääʹddjânnam vuõssmõs sääʹmõhttõs.

Sääʹm-museo vuâđđummuš õhttân nuuʹbb Jõnnvääin loppäigga, Lappi vainnu. Tõn seuʹrrjõssân šuurmõs vueʹss Lappi infrastruktuurâst da kaauʹnin pråppee. Ouddmiârkkân Aanar kååʹdd raajõõzzin hiâvvne pâʹjjel 90 %. Lââʹssen säʹmmlai jieʹllemnääʹll mottješkuõʹđi vääin mâŋŋa, koon seuʹrrjõssân dååma rajjum ââʹnnemkääuʹn siõmmnai läppje. Säʹmmla peʹcclõʹvve materiaalʼlaž kulttuur muttsin da juurd jiiʹjjes muʹzei vuâđđummšest šõõddi.

Alggaaiʹji noorrâm- da kulttuurääʹrb ruõkkâmtuâjast tuejjeeš õhttsažtuâj Turku universiteeʹtt Varsinaisläʹddlaž da Pohjalainen vueʹsskooʹddin. Õhttvuõtt universitetta šõõddi Kevo tuʹtǩǩeemstroiʹttel jååʹđteei, professor Paavo Kallio čõõđ.

Ålggmuʹzei ääʹveeš ǩeässa 1963 Tâʹvvjânnmi vuõssmõs sääʹm-muʹzeeʹjen. Sääʹm-museo tuåimmji ǩieʹsspõõʹjid äävai åårrai ålggmuʹzeeʹjen eeʹjj 1998 räjja, kuäʹss Siida-põrtt valmštõõvi. Tõn räjja še kaauʹnid seeilteš ålggmuʹzei raajõõzzin.

Pâʹjjel 60-âkksaž ålggmuʹzeeʹjest lij juʹn jiiʹjjes museaalʼlaž historia, kååʹtt mušttal še jeeʹres äiʹǧǧpõõʹji siõhttlõõttmest muʹzeiraajõõzzid da tõi teevvma.