Nuõrttsäʹmmlai Njauddâm sijdd vuäll Taarâst Jiõŋŋmiâr reeddast Aanar Iijääuʹr räjja. Vuʹvdd lij leämmaž nuõrttsäʹmmlai ââʹnnmest tuâlʼjõžääiʹjest tän peivva. Vuuʹd kulttuuräʹrbbpaaiʹǩid leät kuuitâǥ kaartʼtam samai ooccanj. Nuõrttsäʹmmlai historia tiuddõõvi ođđ sääʹm arkeolooglaž kulttuuräʹrbbpaaiʹǩivuiʹm, ko äʹrbbvuõđlaž teâđ da pääiklaž oummui vuâmmšõõzzid õhtteeš arkeolooglaž jânnamtuʹtǩǩummša.

Mõõnni neäʹttel Kirakkajääuʹrest šââddaž puäʒʒooumaž Risto Semenoff da Tiina Sanila-Aikio, Njauddmest šââddaž Mikko Orassalo di arkeoloog Eija Ojanlatva da sääʹmtuâj piisar Erva Niittyvuopio kaartʼte Päʹǩǩjooǥǥ (Pakanajooǥǥ) pirrõõzz Väʹččrest.

– Leäm jååttam Väʹččrest päʹrnnpoodd rääʹjest, da leäm vuäinnam jeeʹresnallšem aazztõõzz da ooumažtoiʹmmjummuž ǩiõjid. Rämmšam tõn diõtt, što mij meer historia kaartʼtet da što leäm vuäittam leeʹd tõʹst veäʹǩǩen, maainast Semenoff.

Ojanlatva teäddad, što pääiklaž oummu lie pirrõõzzâz pueʹrmõs äʹšštobddi. Pääiklažtobddmõõžž da äʹrbbvuõđlaž teâđ miârktõs pâjjan jeäʹrben teʹl, ko inventââʹstet veiddsõs jânnamtiõđlaž vuuʹdid.

Päʹǩǩjooǥǥ täʹlvvsiid vuuʹd kaartʼtummuš

Jânnamtuʹtǩǩummuž päiʹǩǩen vaʹlljeeš Päʹǩǩjooǥǥ (Pakanajooǥǥ) nuõrttsäʹmmlai täʹlvvsiid vuuʹd. Niittyvuopio kaauni Meersažarkiivâst Oulu aaʹrhelkååʹdd duõmmkapituul kollegio påʹrddǩeeʹrj, koon mieʹldd Heʹlssen universiteeʹtt tuʹtǩǩeeijoouk auʹǯǯješ mõõnnâd Päʹǩǩjooǥǥ ruõkkâmsâjja.

– Eeʹjj 2022 tååimteš Aanrest, Njeäʹllmest da Uccjooǥǥâst sääʹmpokoiniiʹǩǩi maddu ruõkkmõõžž. Leäi vääžnai seʹlvvted, leʹjje-a jeällam Päʹǩǩjooǥǥ ruõkkâmsââʹjest Lääʹddjânnam evaŋkeel-luteerlaž ceerkav uʹvddem vuäʹpstõõzz mieʹldd, ceälkk Niittyvuopio.

– Ruõkkâmsââʹjj käunnʼji da tõt kuâsttji kuõskteǩani. Teâđast lij, što kõõččmõõžžâst åårrai ruõkkâmsââʹjj lij ǩeässam še tuʹtǩǩeeʹji miõl Taar peäʹlnn, tuâtt Ojanlatva.

 

Lââʹssteâđ: arkeologi Eija Ojanlatva, puh. 040 1676145, eija.ojanlatva@samimuseum.fi

 

Snimldõk: Täʹlvvsiid põrttsõõʹjid kaartʼteš tääʹrǩes GPS-vuâsttavaʹlddjin. Snimldõõǥǥâst Tiina Sanila-Aikio, Mikko Orassalo, Risto Semenoff da Erva Niittyvuopio. Snimldõk Eija Ojanlatva.
https://www.flickr.com/photos/siidainari/albums/72177720310949586

Aanrest leʹddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida lij eʹpet äävai kõʹllʼjeeʹjid jõnn muʹttemtuâjai mâŋŋa.  Siida čuäjtõõzzâst õhttâʹvve vuäʹmm, toobdâs nääʹl mieʹldd Sääʹm-museo kulttuursiiskõõzz da Luâttkõõskõõzz luâtt-teeʹm õhttân õhttsaž čuäjtõssân. Ođđ čuäjtõõzz nõmm “Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna” puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem tiivtâst.

Aivv ođđ mušttlemnääʹl čuäjtõõzzâst eeʹttkâstt čeäppõsniiʹǩǩi vuässõõttmõš siiskõõzz puuʹtʼtõʹsse. Sääʹmkulttuur čuäjtõõllmõõžžâst vueʹlǧǧemsââʹjjen lij mõõnnâmääiʹj mieʹldd åårrmõš ânnʼjõžpeeiʹvest, da nääiʹt kulttuurhistoria da äʹrbbvuõtt-tiõttji saʹǩǩe leät õhttääm ravvsânji sääʹm ânnʼjõžčeäppõsniiʹǩǩi da sääʹmǩiõtt-tuâjjlai silttummuž. Luâttvueʹzzest še leät äuʹǩǩääm luâttčeäppõõzz õlmmeemviõǥǥ.

Čuäjtõõzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen lij tåimmam Outi Pieski, ǩeäʹst lie še pååđ tuejjõõzz tuärjjeʹmen čuäjtõõzz saaǥǥ. Tuejjõs Mädd njuârgg eeuʹnid sorčč čuäjtõslõõnj siiʹsǩlaaǥǥâst. Tõt häämad tuõddri rääid, kååʹtt lij euʹnnuum määccka kuulli reeʹppiǩ treeʹpǩivuiʹm. Tuejjõõzzâst maaddârääkkai eeuʹn tuejjee suejjeei sââʹj čuäjtõslõõnj kaaunõõttâmpääiʹǩ pââipeälla.

Marja Helandeeʹr da Mauri Lähdesmäki vääimlaž Ääiʹj-videoinstallaatio, kååʹtt lij väʹlddlõõnj kuvddlõõzzâst, kägg ouʹdde sääʹmkulttuur jieʹllemviõǥǥ da määŋgååʹblkallašvuõđ. Tuejjõõzz kuõʹddi teeʹmmen toiʹmmjeei määccaǩ puuʹtet ouʹdde jieʹlli kulttuur vueʹssen tõn vuäʹmsteeʹji pääiʹǩ.

Jouni S. Laiti tuejjõõzz Sääʹm häärvõsttum meäʹcc da Rástegáisá: ääldai suõjjleei väʹldde peäʹl õhttsažkååddlaž saǥstõõllmõʹšše da mäddâânnmõõžž kõõččmõõžžid Sääʹmest. Čuäjtõõzzâst lie še jeeʹres čeäppõõzz ouʹddepohttmõõžž, mâʹte Elle Valkeapää vuõddjin häämeem vitriin leʹbe Lada Suomenrinne da Essi Ranttila graaflaž kuâsttjõs. Saaʹni da jiõni maaiʹlm lie leämmaž tuejjeʹmen Pekka Aikio lââʹssen Wimme, Ingá-Maret Gaup-Juuso da Niillas Holmberg.

Kåvvaz musikkčuäjtõs sueiʹmkrâstt mõõnnâm puõlvvõõǥǥi tååbdaid. Videost čuäjtâʹtte sääʹm musikkraajji Heidi Gauriloff, Hildá Länsman, Mikkâl Morottaja (Amoc) da Ailu Valle. Video lij fiʹlmmjam da musikkniiʹǩǩivuiʹm ohjjääm Ville-Riiko Fofonoff.

Pauliina Feodorooff jååʹđtem Mäʹhtt suåvâd leʹčči -haʹŋǩǩõs mušttal tõʹst, mäʹhtt väʹlddkulttuur šõõddtem pirrõspååʹmhid vueiʹtet teevvad äʹrbbvuõđlaž teâđ veäkka da mäʹhtt sääʹm nääʹlvuâkksaž lääʹjj da ânnʼjõžtuʹtǩǩummuž vuäitt ââʹnned mäddâânnmõõžž plaanummša. Nääiʹt tuejjeet ođđnallšem, vuässõʹtti õhttsažtoiʹmmjummuž veʹrǧǧniiʹǩǩi, tuʹtǩǩeeʹji da säʹmmlai kõõskâst.

Luâttvueʹzzest Anni Rapinoja Ruijapääʹljes-tuejjõs lij luâttmateriaalin tuejjuum čeäppõstuâjj. Tõt lij vuäjtum šâʹlddrajjsid nuʹtt, što kueʹss vuäiʹtte väʹʒʒed steehl âʹlnn da tuʹtǩǩeed tuejjõõzz čuäʹjtem mäddooʹle šââddaid.

Kaija Kiuru Lõõmmʼmen-tuejjõs lij čuäjtõõzzâst vuäʹmm mieʹcc vueʹssen da tõn tuâjjan lij kovveed vuäʹmm mieʹcc luând. Tuejjõõzz materiaalân leät âânnam pađvvpieʹʒʒ, sueʹjj da pieʹʒʒ paaʹǩǩid da tiõuddum looʹddid. Puk tuejjõõzz materiaal lie kââʹrvtum luâttmateriaal. Lååʹdd lie leämmaž Siida ääiʹjab čuäjtõõzzâst.

Kiuru Lõõmmʼmen-tuejjõõzz vuäʹbbtuejjõs, Piõggi pieʹssmuõrr, lij vueiʹnnemnalla Meäʹcchalltõõzz äʹššneǩ-kääzzkõõzzâst Siida vueʹllǩeeʹrd jõnnkääʹrdest. Tõn materiaalân leät âânnam pieʹʒʒ vueʹddid da oouʹsid. Vuäʹrdden lij oouʹdab čuäjtõõzz påʹnnjsuäʹrvv.

Äimmõshistoria ääʹveei vitriin tuâǥǥažsnimldõkkân lij Tom Björkluund digitaalʼlaž kälkkõs mammuttjõlggõõzzâst. Väʹlddčuäjtõslõõnj pirr lie jõnn snimldõõǥǥ da tõi sniimmi lie Pasi Nivasalo, Martti Rikkonen da Pertti Turunen.

Ville-Riiko Fofonoff, Kevin Francett da Aslak Paltto lie tuejjääm Siida čuäjtõʹsse videopuuʹtʼtõõzzid kulttuurteeʹmin. Luâttsiiskõõzzin videopuuʹtʼtõõzzid Siida čuäjtõʹsse lie tuejjääm Riku Karjalainen, Rayann Elzein da Jorma Hevonkoski.

Siida väʹlddčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte: Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio, Wihuri, Interreg Nord, Giellagas-institutt, Lappi universiteʹtt, Lappi lett di mättʼtõs- da kulttuurministeria. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

Lââʹssteâđ:

 

Projeʹkttjååʹđteei Eeva Kyllönen, teʹl. 040 570 9382 leʹbe eeva.kyllonen(a)samimuseum.fi

Projeʹkttjååʹđteei Kirsi Ukkonen, teʹl. 0400 479 986 leʹbe kirsi.ukkonen(a)metsa.fi

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Poorrâmpäiʹǩǩ Sarrit. Sääʹm-museo Siida toiʹmmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säimmsa.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeideemvueʹzzin lie Sääʹm-museo norldõksââʹj di poorrâmpäiʹǩǩ. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep čõõđ oođeemääiʹj. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet ǩieʹssmannust 2022.

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida čuäjtõslõõnji uus lie leämmaž ǩidd pâʹjjel eeʹjj ääiʹj, leâša ååʹn tõk lie mââimõõzzâst eʹpet ääʹvuum. Siida väʹlddčuäjtõõzz siiskõõzz, ouʹddepiijjmõõžž da čuäjtõsteknikk lie obbnes oođuum. Siida-raajâlm lij vuâđđtivvum da tõn leät še veeidääm. Ođđ Siida prääzkjet ääʹveemprääʹzneǩneäʹttlest sueʹvet 4.6. räjja.

 

Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm, Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna, puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem aanrõšǩiõllsaž Enâmeh láá mii párnááh -tiivtâst.

 

Sääʹmkulttuur da luâđ raʹvves õhttvuõtt puätt ouʹdde čuäjtõõzz čõõđ mõõnni jurddjest sääʹm kulttuurpirrõõzzâst. Tõn mieʹldd luâtt ij leäkku kulttuurâst pååđai da kuõskteʹmes luâttan kuâsttjeei kueʹstelm lij kulttuurpirrõs.

 

Ođđ čuäjtõõzzâst kueʹss jååʹđtet vuâmmšed jeeʹresnallšem kueʹstlma kuulli riâddid. Kueʹstelm mij pirr âânn seʹst miljooni iiʹjji ääiʹj luâđ häämeem obbvuõđ. Jeeʹresnallšem kulttuurlaž riâdd še, mâʹte arkeoloogla käunnaz da håʹt mâka sääʹmǩiõllsa päiʹǩǩnõõm, koʹlle kueʹstlma.

 

“Čuäjtõõzz nõmm ǩeäss samai fijnnsânji õʹhtte kulttuur- da luâttsiiskõõzzi tääʹrǩmõs saaǥǥid. Nõmm kuõskat da oudd juurdčemnalla määŋgnallšem aaʹššid”, maainast čuäjtõsoođummuž projeʹkttjååʹđteei Eeva Kyllönen Sääʹm-museo Siidast.

 

“Nuʹtt Sääʹm-museost ko še Luâttkõõskõõzzâst lie lââʹssen jiijjâz tääʹrǩes teeʹm, koid čuäjtõõzzâst puuʹtet ouʹdde”, ääʹvad čuäjtõõzz idea peäʹlstes Luâttkõõskõs Siida projeʹkttjååʹđteei Kirsi Ukkonen.

 

Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzin väʹlddjuurd lij “Mõõnnâm puõlvvõõǥǥ jeäʹlle meeʹst”. Čuäjtõõzzâst mõõnnâm äiʹǧǧ da ceâl maaddâraaʹjji ǩiõččlâʹsttem-maaiʹlm jåått palddlõõžži ânnʼjõžpeeiʹv teeʹmivuiʹm da šâʹdde riâddi mieʹldd ouʹddepohttmõõžžin. Sääʹm-museo čuäjtõs lij kulttuurhistoriallaš, leâša tõt ij čuäʹjet aaʹššid tärkka kronolooglânji, peʹce väldd maall sääʹm nääʹlest vueiʹnned paaiʹǩid da tõi ââʹnnma õhttneei moštt-teâđ tääʹrǩben ko eeʹǩǩlååǥǥ da faktaliist.

 

Čuäjtõõzz luâttvueʹzzest coounât smiõttâd äimmõõzzsteen šõddi muttsid di tõn, mii äimmõʹsse šâdd pueʹttiääiʹj. Luâtt-teeʹmid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjlemvuuʹdi di tõin očndõõvvi jeeʹresnallšem luâtt-tyyppi da jeälaišlaaji pääiʹǩ.

 

Čeäppõs lij valddum ravvsânji õhttân čuäjtõõzz mušttlemnääʹllen nuʹtt kulttuur- ko še luâtt-teeʹmin. Tääiʹben čeäppõs lij čuäjtõsobbvuõđ vueʹss da juõʹǩǩ tuejjõs pohtt ouʹdde čuäjtõõzz tääʹrǩes teeʹmid.

 

Čuäjtõõzz kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij professor Veli-Pekka Lehtola. Luâttǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela. Čuäjtõõzz plaanummuž lij tuejjääm Teollisuuden Ystävät Oy, da väʹlddplaaneeʹjen lij leämmaž häämeei Harri Koskinen. Outi Pieski lij tåimmam Sääʹm-museo čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen.

 

Ođđ čuäjtõs šõõddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz õhttsažtuâjjan, aivv mâʹte še oouʹdab čuäjtõs.

 

Kulttuurvueʹzz čuäjtõõzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio di Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij tuâj vueʹlnn še čuäjtõõzz ođsmâttmõʹšše õhttneei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaʹŋǩǩõs. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

 

Lââʹssteâđ:

 

Eeva Kyllönen, projeʹkttjååʹđteei, Sääʹm-museo Siida

eeva.kyllonen@samimuseum.fi leʹbe 040 576 5292

 

Kirsi Ukkonen, projeʹkttjååʹđteei, Luâttkõõskõs Siida / Meäʹcchalltõs

kirsi.ukkonen@metsa.fi leʹbe 0400 479 986

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Poorrâmpäiʹǩǩ Sarrit. Sääʹm-museo Siida toiʹmmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säimmsa.

 

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeideemvueʹzzin lie Sääʹm-museo norldõksââʹj di poorrâmpäiʹǩǩ. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep čõõđ oođeemääiʹj. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet ǩieʹssmannust 2022.

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida veeidõshaʹŋǩǩõs lij puuttâm da vuâđđpueʹrõs älgg. Siida vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs peâltet da uuʹdet sââj ođđ čuäjtõʹsse, koʹst kulttuur da luâtt õhttâʹvve õhttân obbvuõttân.

 

Siida pâʹjjel 20 eeʹǩǩed vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs lij leämmaš miõllsaž. Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida späʹssbââšš oouʹdab Siida vueiʹvvčuäjtõõzz čuäjtõstuâjj-joouk da raajjid fiinâs čuäjtõõzzâst.

Späʹssbõššum da äärvast õnnum čuäjtõõzzâst lie jeällam pâʹjjel miljoon kuâssai aiccmen sääʹmvuõđ, Sääʹmjânnam da Tâʹvv-Lappi luâđ jiõgg da toobdâlm. Ååʹn čuäjtõõzz oođeet šââʹldest laʹǩǩe. Čuäjtõõzz vueiʹvväʹšš lij pâi siiskâz, leâša še puärsmam čuäjtõstekniikk oođeet obbnes. Čuäjtõõzz huâll, peiʹvvummuš da ođđ teâđ lââʹzztummuš lij juätkast hiâlpab.

 

Vuäʹmm čuäjtõõzz ââʹnteei vueʹzz seeiltet.  Norldõktiiŋg maʹcce konservâsttmõõžž pääiʹǩ norldõõǥǥid leʹbe ođđ čuäjtõʹsse. Tiudduum jieʹllji toorkid da poʒʒpihttsid tueʹjjeet ǩeäʹppsõs teevvmõš. Vueʹss rekvisiittkäuʹnnõõzzâst juätkk še vuäʹpstõsâânnmõõžžâst, luâtt- da museopeâmmʼmõõžžâst, ålggmuseost da vaajtõõvvi čuäjtõõzzin.  Vuäʹmm čuäjtõõzz peâltem mâŋŋa älgg čuäjtõslõõnj vuâđđpueʹrõs. Oolžid teevat da laakk vuäǯǯ ođđ kälkkooʹle, mõõn mâŋŋa piâzzât raajjâd ođđ čuäjtõõzz.

 

Siida-raajâlm lij ǩidd vuâđđpueʹrõõzz ääiʹj vueʹssmannust ääʹljeeʹl.  Sääʹm-museo da Siida äʹššneʹǩ-kääzzkõs, Siida Shop, Meäʹcchalltõõzz äʹššneʹǩ-kääzzkõs da turismmvuäʹpstõs tåimmje Siida vuuʹdest åårrai sâjjsaž põõrtin 1.6.2021 ääʹljeeʹl.  Sääʹmkulttuuʹre piâss tobddõõttâd ålggmuseost, kååʹtt tåimmai vuađđpueʹrõõzz ääiʹj čuäjtõs- da jeällmõštäävtõssân.

 

Täk jânnam lie mij päärna

Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm lij “Enâmeh láá mii párnááh” – Täk jânnam lie mij päärna” aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtam aanrõšǩiõllsaž tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm peejj õʹhtte luâtt- da kulttuurteemi vääžnʼjummuž saaǥǥid.

 

Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzâst tuʹmmjet, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll miʹjjin – juõʹǩǩkain jeäll määŋgnallšem jeeʹres äiʹǧǧpââʹji preeddan, koon veäkka šiõttlõõvât muttsin mij pirr. Luâttǩiõččâmvueʹǩǩ pohtt ouʹdde jeäʹrben mââimõs jiõŋŋpââʹjj mââibeällsaž äimmõshistoria da lââʹssen tuʹmmjet mâiʹd äimmõʹsse ǩeävv pueʹttiääiʹjest. Luâtt-teemid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjeemvuuʹdi di tõin očndõõtti jeeʹresnallšem luâttmaalli da jäälaišlaaji pääiʹǩ.

 

Ođđ čuäjtõõzz vueiʹvvplaaneei lij Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Võ:st Kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij raajjâm professor Veli-Pekka Lehtola, kulttuurvueʹzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen tåimm Outi Pieski. Luâtt-vueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela.

 

Siida vueiʹvvčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurteäǧǧfondd/Museovisio, OKM(mättʼtõs- da kulttuurministeria)/spesiaalveäʹǩǩvuõtt da Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij jååʹttmen še čuäjtõõzz oođummša õhtteei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -Interreg-haʹŋǩǩõs. Siida vueiʹvvčuäjtõõzz luâtt-vueʹzz oođummša Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz valdia lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

 

 

Lââʹssteâđ:
Museojååʹđteei Sari Valkonen, teʹl. 040 767 1052 leʹbe sari.valkonen(at)samimuseum.fi
Projeʹkttšuurmõs Eeva Kyllõnen, teʹl. 040 5709382 leʹbe eeva.kyllonen(at)samimuseum

Muõrrǩeeʹddjååʹđteei Pirjo Seurujärvi, teʹl. 0400 125 782 leʹbe pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi Projeʹkttšuurmõs Kirsi Ukkonen, teʹl. 0400 479 986 leʹbe kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

 

Siida oođummšest neʹttseeidaineen: https://siida.fi/siida-uudistuu/

Siida lij Aanrest, da tåʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit. Sääʹm-museo Siida tåimmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååʹddlaž luâttkõõskõs-säimmõʹsse.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeidõsvueʹzzin sâjjdâʹtte Sääʹm-museo norldõklõõnj da restrantt. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođđsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep ǩeeʹjjmieʹldd oođummuž. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet njuhččmannust 2022.

Sääʹm-muʹzei Siida lij õhttsallâž muʹzei. Sääʹm-muʹzei lij plaanam õhttõsteivvmõõžžid norldõk- da čuäjtõstuõjju kollʼjeen nuʹtt sääʹmvuuʹdin ǥu jeeʹres årnn Lääʹddjânnmest. Korona- poddân  teivvmõõžžid riâʹšše virtuaalânji ougglõsõhttvuõđin. Vuõssmõs virtuaalâž teivvmõš lij aanarsääʹmǩiõllsaž jeäʹǩǩääž neljdpeeiʹv 8.10.2020, koʹst jeäʹlle čõõđ Aanar vuuʹdest eeʹjj 1902 Lääʹddjânnam meerlažmuʹzeeʹj norldõʹǩǩe norrum neävvaid.

Õhttsallâž tåimmjummuš kollai Sääʹm- muʹzei Siida tåimmjemvuâđđjuurdid; tõk liâ teivvmõõžž, tuâjjsåbbar, seminaar da kulttuurjeäʹǩǩääž. Sääʹm- muʹzeeʹj õhttõs lij sääʹmnarood, leša še jeeʹres narood. Tåimmjem täävtõssân da õõlǥtõssân lij puʹhtted muʹzei âʹlddlab ns. takai oummid. Õhttsallâž tåimmjummuš äävad uusid muʹzeimaailma  — persoonpuõttla õhttvuõđ pääiʹǩ muʹzei da tõn raajjâm tuâjj õhttsa kulttuurääʹrb paarâst pohtt muʹzeeʹj âʹlddlubun oummu aarǥ, jieʹllem da histoor. Mõštt- organisaatiooʹjen muʹzei tåimmai õhttõõzz mošttan.

Sääʹm- muʹzei lij plaanâm õhttõsteivvmõõžžid pirr Lääʹddjânnam. Sääʹm- muʹzeeʹj totšnai personkååʹdd lââʹzzen õhttsallâž tåimmjummuš čõõđte Kone- foond teäggtem Muitát- haʹŋǩǩõõzz õhttõskoordinaattor Ulpu Mattus- Kumpunen, õhttõstuʹlǩǩ  Heini Wesslin de jeeʹres vuuʹdi muʹzeitaurõõžž, koid vaʹlljee čõhčča.

Täʹlvvmannust Siidâst rieʹšše vuârrvaikktõõzz mättjem peeiʹv õhttsažtuâjast Sääʹm- vuuʹd škooultõskõõskõõzzin da Metropolia ämmatpâʹjjškooulin. Peeiʹv poodd sääʹmǩiõtt-tuâjai da konservâʹsttem mättʼtõõtti da uʹčteeʹl tobdstõʹvve  sääʹmmneävvai jiiʹjjesnallšemvuõʹtte, neävvtuʹtǩǩõʹsse, konservâsttmõʹšše da repatriaatioproseeʹssid da täiʹd teeʹmid smiõtte õõutsââʹjest Sääʹm- muʹzeeʹj personkååʹdd  tuâjjsåbbrin.

Korona- podd lij vaikktam tõõzz, štõ muʹzei iʹlla pâsttam čõõđted õhttsallâž tåimmjummuž tõn veiddsõsvuõđâst ǥu leäi plaanam. Korona poddân  teivvmõõžžid  reäʹšše vuõss- sââʹjest virtuaalânji da ǩiččlâʹtte tõõzz, štõ õhttõõzz jiiʹjjes õhttvuõttoummu teivva jiiʹjjes oummeez staanânnʼji. Pâiʹlmeärrsaid õlmmsaid teivvmõõžžid da mäʹtǩǩummuš veäʹltte.

Teivvmõõžžin liâ kõskksast roolâst Sääʹm-muʹzeeʹj  norldõkneävv da snimldõõǥǥ. Sääʹm- muʹzeeʹj norldõkneävvaid da Lääʹddjânnam maacctõs norldõõǥǥ  neävvaid poʹhtte õhttõõzz tobdstem- da vueiʹnnemnalla. Säʹmmla kulttuurpirrõõzz kueʹsttemnalla pohttmõš lij še õhtt tåimmjem täävtõõzzin. Säʹmmlõʹžže luâtt lij õhttsa  mõõšt čuõveem ǩeʹrjjpõrtt da arkiiv. Snimldõõǥǥi vieʹǩǩin mušttʼtâʹlle paaiʹǩi miârkktõõzz jieʹllemvueʹjji määiʹnest, jieʹllemsââʹjjen de inspiraatio käivvan mainnsid da ǩiõtt-tuâjaid. Pieʹǩǩ õhttsallâ tåimmjem puåđõõzzid vueiʹnne  Sääʹm- muʹzei da Luâttkõõskõs Siida ođđ  pâʹjjčuäjtõõzzâst.

Õhttsallâž tåimmjummuš  lij pieʹǩǩ Sääʹm- muʹzeeʹj Kone- foond haʹŋǩǩõõzz Muitát – Repatriaatiost  revitalisaatiooʹje  säʹmmlai muʹzeivueʹjjin. Haʹŋǩǩõõzzâst Sääʹm- muʹzei aktiivlânji tuʹtǩǩad, muʹvddem õhttsallâ vueʹǩǩ tåimmjed liâ ââʹnteeʹj da vaikkteeʹj.  Pueʹrmõs vueʹjjid väʹldde õnnu ođđân säʹmmlõʹžžen muʹzeivueʹǩǩen. Nuʹtt še jeeʹres Sääʹm- muʹzeeʹj jååʹttmen åårmen čuäjtõõzz oođâttmõʹšše kollʼjeeʹjest haʹŋǩǩõõzzâst ( Muʹzeivisio-haʹŋǩǩõs da Muittut, muitalusat- Interreg haʹŋǩǩõs) õhttsallâšvuõtt lij koskksast roolâst.