Siida vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs cõõjlââtt ođđ čuäjtõõzz ooudâst

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida veeidõshaʹŋǩǩõs lij puuttâm da vuâđđpueʹrõs älgg. Siida vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs peâltet da uuʹdet sââj ođđ čuäjtõʹsse, koʹst kulttuur da luâtt õhttâʹvve õhttân obbvuõttân.

 

Siida pâʹjjel 20 eeʹǩǩed vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs lij leämmaš miõllsaž. Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida späʹssbââšš oouʹdab Siida vueiʹvvčuäjtõõzz čuäjtõstuâjj-joouk da raajjid fiinâs čuäjtõõzzâst.

Späʹssbõššum da äärvast õnnum čuäjtõõzzâst lie jeällam pâʹjjel miljoon kuâssai aiccmen sääʹmvuõđ, Sääʹmjânnam da Tâʹvv-Lappi luâđ jiõgg da toobdâlm. Ååʹn čuäjtõõzz oođeet šââʹldest laʹǩǩe. Čuäjtõõzz vueiʹvväʹšš lij pâi siiskâz, leâša še puärsmam čuäjtõstekniikk oođeet obbnes. Čuäjtõõzz huâll, peiʹvvummuš da ođđ teâđ lââʹzztummuš lij juätkast hiâlpab.

 

Vuäʹmm čuäjtõõzz ââʹnteei vueʹzz seeiltet.  Norldõktiiŋg maʹcce konservâsttmõõžž pääiʹǩ norldõõǥǥid leʹbe ođđ čuäjtõʹsse. Tiudduum jieʹllji toorkid da poʒʒpihttsid tueʹjjeet ǩeäʹppsõs teevvmõš. Vueʹss rekvisiittkäuʹnnõõzzâst juätkk še vuäʹpstõsâânnmõõžžâst, luâtt- da museopeâmmʼmõõžžâst, ålggmuseost da vaajtõõvvi čuäjtõõzzin.  Vuäʹmm čuäjtõõzz peâltem mâŋŋa älgg čuäjtõslõõnj vuâđđpueʹrõs. Oolžid teevat da laakk vuäǯǯ ođđ kälkkooʹle, mõõn mâŋŋa piâzzât raajjâd ođđ čuäjtõõzz.

 

Siida-raajâlm lij ǩidd vuâđđpueʹrõõzz ääiʹj vueʹssmannust ääʹljeeʹl.  Sääʹm-museo da Siida äʹššneʹǩ-kääzzkõs, Siida Shop, Meäʹcchalltõõzz äʹššneʹǩ-kääzzkõs da turismmvuäʹpstõs tåimmje Siida vuuʹdest åårrai sâjjsaž põõrtin 1.6.2021 ääʹljeeʹl.  Sääʹmkulttuuʹre piâss tobddõõttâd ålggmuseost, kååʹtt tåimmai vuađđpueʹrõõzz ääiʹj čuäjtõs- da jeällmõštäävtõssân.

 

Täk jânnam lie mij päärna

Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm lij “Enâmeh láá mii párnááh” – Täk jânnam lie mij päärna” aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtam aanrõšǩiõllsaž tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm peejj õʹhtte luâtt- da kulttuurteemi vääžnʼjummuž saaǥǥid.

 

Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzâst tuʹmmjet, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll miʹjjin – juõʹǩǩkain jeäll määŋgnallšem jeeʹres äiʹǧǧpââʹji preeddan, koon veäkka šiõttlõõvât muttsin mij pirr. Luâttǩiõččâmvueʹǩǩ pohtt ouʹdde jeäʹrben mââimõs jiõŋŋpââʹjj mââibeällsaž äimmõshistoria da lââʹssen tuʹmmjet mâiʹd äimmõʹsse ǩeävv pueʹttiääiʹjest. Luâtt-teemid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjeemvuuʹdi di tõin očndõõtti jeeʹresnallšem luâttmaalli da jäälaišlaaji pääiʹǩ.

 

Ođđ čuäjtõõzz vueiʹvvplaaneei lij Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Võ:st Kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij raajjâm professor Veli-Pekka Lehtola, kulttuurvueʹzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen tåimm Outi Pieski. Luâtt-vueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela.

 

Siida vueiʹvvčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurteäǧǧfondd/Museovisio, OKM(mättʼtõs- da kulttuurministeria)/spesiaalveäʹǩǩvuõtt da Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij jååʹttmen še čuäjtõõzz oođummša õhtteei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -Interreg-haʹŋǩǩõs. Siida vueiʹvvčuäjtõõzz luâtt-vueʹzz oođummša Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz valdia lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

 

 

Lââʹssteâđ:
Museojååʹđteei Sari Valkonen, teʹl. 040 767 1052 leʹbe sari.valkonen(at)samimuseum.fi
Projeʹkttšuurmõs Eeva Kyllõnen, teʹl. 040 5709382 leʹbe eeva.kyllonen(at)samimuseum

Muõrrǩeeʹddjååʹđteei Pirjo Seurujärvi, teʹl. 0400 125 782 leʹbe pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi Projeʹkttšuurmõs Kirsi Ukkonen, teʹl. 0400 479 986 leʹbe kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

 

Siida oođummšest neʹttseeidaineen: https://siida.fi/siida-uudistuu/

Siida lij Aanrest, da tåʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit. Sääʹm-museo Siida tåimmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååʹddlaž luâttkõõskõs-säimmõʹsse.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeidõsvueʹzzin sâjjdâʹtte Sääʹm-museo norldõklõõnj da restrantt. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođđsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep ǩeeʹjjmieʹldd oođummuž. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet njuhččmannust 2022.

Sääʹm-muʹzei juätkk õhttsallâž tåimmjummuž virtuaalteivvmõõžžin

Sääʹm-muʹzei Siida lij õhttsallâž muʹzei. Sääʹm-muʹzei lij plaanam õhttõsteivvmõõžžid norldõk- da čuäjtõstuõjju kollʼjeen nuʹtt sääʹmvuuʹdin ǥu jeeʹres årnn Lääʹddjânnmest. Korona- poddân  teivvmõõžžid riâʹšše virtuaalânji ougglõsõhttvuõđin. Vuõssmõs virtuaalâž teivvmõš lij aanarsääʹmǩiõllsaž jeäʹǩǩääž neljdpeeiʹv 8.10.2020, koʹst jeäʹlle čõõđ Aanar vuuʹdest eeʹjj 1902 Lääʹddjânnam meerlažmuʹzeeʹj norldõʹǩǩe norrum neävvaid.

Õhttsallâž tåimmjummuš kollai Sääʹm- muʹzei Siida tåimmjemvuâđđjuurdid; tõk liâ teivvmõõžž, tuâjjsåbbar, seminaar da kulttuurjeäʹǩǩääž. Sääʹm- muʹzeeʹj õhttõs lij sääʹmnarood, leša še jeeʹres narood. Tåimmjem täävtõssân da õõlǥtõssân lij puʹhtted muʹzei âʹlddlab ns. takai oummid. Õhttsallâž tåimmjummuš äävad uusid muʹzeimaailma  — persoonpuõttla õhttvuõđ pääiʹǩ muʹzei da tõn raajjâm tuâjj õhttsa kulttuurääʹrb paarâst pohtt muʹzeeʹj âʹlddlubun oummu aarǥ, jieʹllem da histoor. Mõštt- organisaatiooʹjen muʹzei tåimmai õhttõõzz mošttan.

Sääʹm- muʹzei lij plaanâm õhttõsteivvmõõžžid pirr Lääʹddjânnam. Sääʹm- muʹzeeʹj totšnai personkååʹdd lââʹzzen õhttsallâž tåimmjummuš čõõđte Kone- foond teäggtem Muitát- haʹŋǩǩõõzz õhttõskoordinaattor Ulpu Mattus- Kumpunen, õhttõstuʹlǩǩ  Heini Wesslin de jeeʹres vuuʹdi muʹzeitaurõõžž, koid vaʹlljee čõhčča.

Täʹlvvmannust Siidâst rieʹšše vuârrvaikktõõzz mättjem peeiʹv õhttsažtuâjast Sääʹm- vuuʹd škooultõskõõskõõzzin da Metropolia ämmatpâʹjjškooulin. Peeiʹv poodd sääʹmǩiõtt-tuâjai da konservâʹsttem mättʼtõõtti da uʹčteeʹl tobdstõʹvve  sääʹmmneävvai jiiʹjjesnallšemvuõʹtte, neävvtuʹtǩǩõʹsse, konservâsttmõʹšše da repatriaatioproseeʹssid da täiʹd teeʹmid smiõtte õõutsââʹjest Sääʹm- muʹzeeʹj personkååʹdd  tuâjjsåbbrin.

Korona- podd lij vaikktam tõõzz, štõ muʹzei iʹlla pâsttam čõõđted õhttsallâž tåimmjummuž tõn veiddsõsvuõđâst ǥu leäi plaanam. Korona poddân  teivvmõõžžid  reäʹšše vuõss- sââʹjest virtuaalânji da ǩiččlâʹtte tõõzz, štõ õhttõõzz jiiʹjjes õhttvuõttoummu teivva jiiʹjjes oummeez staanânnʼji. Pâiʹlmeärrsaid õlmmsaid teivvmõõžžid da mäʹtǩǩummuš veäʹltte.

Teivvmõõžžin liâ kõskksast roolâst Sääʹm-muʹzeeʹj  norldõkneävv da snimldõõǥǥ. Sääʹm- muʹzeeʹj norldõkneävvaid da Lääʹddjânnam maacctõs norldõõǥǥ  neävvaid poʹhtte õhttõõzz tobdstem- da vueiʹnnemnalla. Säʹmmla kulttuurpirrõõzz kueʹsttemnalla pohttmõš lij še õhtt tåimmjem täävtõõzzin. Säʹmmlõʹžže luâtt lij õhttsa  mõõšt čuõveem ǩeʹrjjpõrtt da arkiiv. Snimldõõǥǥi vieʹǩǩin mušttʼtâʹlle paaiʹǩi miârkktõõzz jieʹllemvueʹjji määiʹnest, jieʹllemsââʹjjen de inspiraatio käivvan mainnsid da ǩiõtt-tuâjaid. Pieʹǩǩ õhttsallâ tåimmjem puåđõõzzid vueiʹnne  Sääʹm- muʹzei da Luâttkõõskõs Siida ođđ  pâʹjjčuäjtõõzzâst.

Õhttsallâž tåimmjummuš  lij pieʹǩǩ Sääʹm- muʹzeeʹj Kone- foond haʹŋǩǩõõzz Muitát – Repatriaatiost  revitalisaatiooʹje  säʹmmlai muʹzeivueʹjjin. Haʹŋǩǩõõzzâst Sääʹm- muʹzei aktiivlânji tuʹtǩǩad, muʹvddem õhttsallâ vueʹǩǩ tåimmjed liâ ââʹnteeʹj da vaikkteeʹj.  Pueʹrmõs vueʹjjid väʹldde õnnu ođđân säʹmmlõʹžžen muʹzeivueʹǩǩen. Nuʹtt še jeeʹres Sääʹm- muʹzeeʹj jååʹttmen åårmen čuäjtõõzz oođâttmõʹšše kollʼjeeʹjest haʹŋǩǩõõzzâst ( Muʹzeivisio-haʹŋǩǩõs da Muittut, muitalusat- Interreg haʹŋǩǩõs) õhttsallâšvuõtt lij koskksast roolâst.