Sääʹm-muʹzei Siida prääzkai Meersažmuseost pueʹtti sääʹmnorldõõǥǥ mååust mäccmõõžž pukid äävai juuʹhlest neljdpeeiʹv 9.9.2021 čiâss 18–20 Sarrit-poorrâmpääiʹǩest, Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs Siidast Aanrest.

Lääʹddjânnam meersažmuseo sääʹmnorldõk puätt Aanra čâhčča da ååʹn lij äiʹǧǧ prääzkjed. Norldõkmaacctummuš leʹbe repatriaatio šâdd tiuddân Meersažmuseo da Sääʹm-muʹzei Siida määŋgekksaž õhttsažtuâj puäđõssân. Sääʹmnorldõõǥǥâst lie siõmmna pâʹjjel 2000 täʹvvred, kook lie norrum sääʹmvuuʹdest iiʹjji 1830–1998. Sääʹm-muʹzei vuâsttaväldd norldõõǥǥ ođđ, ǩeâđđa 2021 valmštõõvvâm norldõkjuâkksa. Norldõkmaacctummšin, ođđ norldõkjuâkksin da Siida vuâđđpueʹrummšin vueiʹtlvââʹstet ođđnallšem õhttsallaš norldõktuâj da täʹvvri tuʹtǩǩummuž.

Juuʹhlest täʹvvernorldõʹǩǩe tobdstõõđât snimldõkčuäjtõõzz veäkka da tõn lââʹssen måtam täʹvver lie vueiʹnnemnalla pääiʹǩ âʹlnn. Õhttsažtuâjjkueiʹm poʹhtte ouʹdde jiijjâz tiõrvʼvuõđid di pääiklaž sääʹmartiist čuäjtâʹtte. Juʹhll lij lääddas da säämas.

Šõddmõõžž jäʹrjstet viõǥǥâst åårrai koronarääʹjtõõzzi seʹst nuʹtt, što oummi mieʹrr lij rajjtum. Puäʹđ Siidaaʹje tåʹlǩ tiõrvvsen. Siâzztõõllâp suejjmaask âânnmõõžž Siidast.

Mäccmõš-juuʹhl striiʹmjet. Jõs jiõk piâzz Siidaaʹje, vuäitak håʹt mâka jäʹrjsted jiijjad siõm õhttsallaš šõddmõõžž tuu jälstemlõʹnnje.

Sääʹm-muʹzei Siida tuäivat pukid tiõrv pueʹttem johlla. Sarrit-poorrâmpäiʹǩǩ kuâssat kaaʹffin.

 

Lââʹssteâđ:

Norldõkmaacctummuš: Anni Guttorm, 0400 891 860, anni.guttorm(at)samimuseum.fi

Juuʹhl jäʹrjstõõllmõš: Šõddmõõžžin vaʹstteei Pia Nikula, teʹl. 040 621 2663, pia.nikula@samimuseum.fi

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida veeidõshaʹŋǩǩõs lij puuttâm da vuâđđpueʹrõs älgg. Siida vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs peâltet da uuʹdet sââj ođđ čuäjtõʹsse, koʹst kulttuur da luâtt õhttâʹvve õhttân obbvuõttân.

 

Siida pâʹjjel 20 eeʹǩǩed vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs lij leämmaš miõllsaž. Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida späʹssbââšš oouʹdab Siida vueiʹvvčuäjtõõzz čuäjtõstuâjj-joouk da raajjid fiinâs čuäjtõõzzâst.

Späʹssbõššum da äärvast õnnum čuäjtõõzzâst lie jeällam pâʹjjel miljoon kuâssai aiccmen sääʹmvuõđ, Sääʹmjânnam da Tâʹvv-Lappi luâđ jiõgg da toobdâlm. Ååʹn čuäjtõõzz oođeet šââʹldest laʹǩǩe. Čuäjtõõzz vueiʹvväʹšš lij pâi siiskâz, leâša še puärsmam čuäjtõstekniikk oođeet obbnes. Čuäjtõõzz huâll, peiʹvvummuš da ođđ teâđ lââʹzztummuš lij juätkast hiâlpab.

 

Vuäʹmm čuäjtõõzz ââʹnteei vueʹzz seeiltet.  Norldõktiiŋg maʹcce konservâsttmõõžž pääiʹǩ norldõõǥǥid leʹbe ođđ čuäjtõʹsse. Tiudduum jieʹllji toorkid da poʒʒpihttsid tueʹjjeet ǩeäʹppsõs teevvmõš. Vueʹss rekvisiittkäuʹnnõõzzâst juätkk še vuäʹpstõsâânnmõõžžâst, luâtt- da museopeâmmʼmõõžžâst, ålggmuseost da vaajtõõvvi čuäjtõõzzin.  Vuäʹmm čuäjtõõzz peâltem mâŋŋa älgg čuäjtõslõõnj vuâđđpueʹrõs. Oolžid teevat da laakk vuäǯǯ ođđ kälkkooʹle, mõõn mâŋŋa piâzzât raajjâd ođđ čuäjtõõzz.

 

Siida-raajâlm lij ǩidd vuâđđpueʹrõõzz ääiʹj vueʹssmannust ääʹljeeʹl.  Sääʹm-museo da Siida äʹššneʹǩ-kääzzkõs, Siida Shop, Meäʹcchalltõõzz äʹššneʹǩ-kääzzkõs da turismmvuäʹpstõs tåimmje Siida vuuʹdest åårrai sâjjsaž põõrtin 1.6.2021 ääʹljeeʹl.  Sääʹmkulttuuʹre piâss tobddõõttâd ålggmuseost, kååʹtt tåimmai vuađđpueʹrõõzz ääiʹj čuäjtõs- da jeällmõštäävtõssân.

 

Täk jânnam lie mij päärna

Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm lij “Enâmeh láá mii párnááh” – Täk jânnam lie mij päärna” aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtam aanrõšǩiõllsaž tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm peejj õʹhtte luâtt- da kulttuurteemi vääžnʼjummuž saaǥǥid.

 

Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzâst tuʹmmjet, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll miʹjjin – juõʹǩǩkain jeäll määŋgnallšem jeeʹres äiʹǧǧpââʹji preeddan, koon veäkka šiõttlõõvât muttsin mij pirr. Luâttǩiõččâmvueʹǩǩ pohtt ouʹdde jeäʹrben mââimõs jiõŋŋpââʹjj mââibeällsaž äimmõshistoria da lââʹssen tuʹmmjet mâiʹd äimmõʹsse ǩeävv pueʹttiääiʹjest. Luâtt-teemid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjeemvuuʹdi di tõin očndõõtti jeeʹresnallšem luâttmaalli da jäälaišlaaji pääiʹǩ.

 

Ođđ čuäjtõõzz vueiʹvvplaaneei lij Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Võ:st Kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij raajjâm professor Veli-Pekka Lehtola, kulttuurvueʹzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen tåimm Outi Pieski. Luâtt-vueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela.

 

Siida vueiʹvvčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurteäǧǧfondd/Museovisio, OKM(mättʼtõs- da kulttuurministeria)/spesiaalveäʹǩǩvuõtt da Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij jååʹttmen še čuäjtõõzz oođummša õhtteei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -Interreg-haʹŋǩǩõs. Siida vueiʹvvčuäjtõõzz luâtt-vueʹzz oođummša Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz valdia lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

 

 

Lââʹssteâđ:
Museojååʹđteei Sari Valkonen, teʹl. 040 767 1052 leʹbe sari.valkonen(at)samimuseum.fi
Projeʹkttšuurmõs Eeva Kyllõnen, teʹl. 040 5709382 leʹbe eeva.kyllonen(at)samimuseum

Muõrrǩeeʹddjååʹđteei Pirjo Seurujärvi, teʹl. 0400 125 782 leʹbe pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi Projeʹkttšuurmõs Kirsi Ukkonen, teʹl. 0400 479 986 leʹbe kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

 

Siida oođummšest neʹttseeidaineen: https://siida.fi/siida-uudistuu/

Siida lij Aanrest, da tåʹben tåimma Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit. Sääʹm-museo Siida tåimmjummšest vaʹsttad Sääʹm-museofondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååʹddlaž luâttkõõskõs-säimmõʹsse.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeidõsvueʹzzin sâjjdâʹtte Sääʹm-museo norldõklõõnj da restrantt. Sääʹm-museo da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođđsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep ǩeeʹjjmieʹldd oođummuž. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet njuhččmannust 2022.

Aanar ceerkavsiidâst sääʹm-muʹzei da Tâʹvv-Lappi luâttkõõskõs Siida lij kâskka jõnn muttsi. Raajâlm veeideemtuâj lie alttuum da ǩeâđđa 2021 äʹlǧǧe ânnʼjõž raajâlmvueʹzz vuâđđpueʹreemtuâj. Veeidummuž da vuâđđpueʹrummuž õhttvuõđâst ođsmââʹttet še Sääʹm-muʹzeei da Luâttkõõskõõzz õhttsaž väʹlddčuäjtõõzz.

Ååʹn leät veeideʹmmen Siida-raajâlm, kååʹtt lij kääzzkâsttam Aanrest pâʹjjel 20 eeʹǩǩed Sääʹm-muʹzeei, Tâʹvv-Lappi luâttkõõskõõzz da Siida poorrâmpääiʹǩ. Ânnʼjõž väʹlddraajâlm õhttvuõʹtte raajât Sääʹm-muʹzeeja ânnʼjõžäiggsaž norldõksõõʹjid, koid čäʹǩǩe še Lääʹddjânnam meersažmuseost maʹcci sääʹmkääuʹn. Poorrâmpäikka raajât obbnes ođđ da pueʹrben toiʹmmjeei sõõʹjid pååđvuässa. Veeideemvueʹzz valmštâʹvve ǩeâđđa 2021.

Ânnʼjõž Siida-raajâlm vuâđđteevvmõš älgg, ko veeideemvueʹzz valmštâʹvve. Vuâđđpueʹrummšest jeäʹrbi mieʹldd veeideet Siida jõnnkääʹrd da tuâjjlažkåʹdd vuäǯǯ ođđ reâuggamsõõʹjid. Ânnʼjõž vuâđđčuäjtõõzz puʹrǧǧeet, da sâjja raajât ođđ čuäjtõõzz. Siida ođđ väʹlddčuäjtõs lij mâʹte ouddâl Sääʹm-muʹzeei da Luâttkõõskõõzz õhttsaž, da tõʹst õhttâʹvve kulttuur- da luâttsiiskõõzz õhttân obbvuõttân.

Siida ođđ čuäjtõõzz kåčškuäʹđet nõõmin ”Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna”. Nõmm puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem aanrõšǩiõllsaž Enâmeh láá mii párnááh -tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm õhttad luâtt- da kulttuurteemai tääʹrǩmõs saaǥǥid. Sääʹm äʹrbbteâđ moštt lij kuâddam luâđ da õhttsažkååʹdd muttsi pâʹjjel puõlvvõõǥǥâst nobba. Kueʹstelm pirran âânn seʹst miljooni iiʹjji ǩiõjid. Måkam luâđ kueʹđđep mij mââipeäʹlnn pueʹttjid?

Sääʹm-muʹzei Siida muʹzeijååʹđteei Sari Valkonen maainast, što Siida čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzin smiõttât, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll meeʹst. – Juõʹǩǩkast jeäll määŋghämmsaž jeeʹres äiʹǧǧpõõʹji äʹrbb, koon veäkka šiõttlõõvât muttsid pirran. Ođđ čuäjtõs lij Sääʹm-muʹzeei maainâs säʹmmlai pirr. Čuäjtõstuõjju vuässââʹttet še sääʹmõutstõõzz.

Meäʹcchalltõõzz muõrrǩeʹddvuuʹd jååʹđteei Pirjo Seurujärvi maainast, što Luâttkõõskõs Siida ǩiõččâmkuuʹlmest ođđ čuäjtõõzzâst puuʹtet ouʹdde jeäʹrben mââimõs jiõŋŋpââʹj mâŋŋa šõddâm äimmõshistoria da smiõttât, mii äimmõʹsse šâdd pueʹttiääiʹj. Luâtt-teemaid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjeemvuuʹdi di tõin očndõõvvi jeeʹresnallšem luâtt-tyyppi da jeälaišlaaji pääiʹǩ. Mij ââʹnnep huõl luâđ määŋghämmsažvuõđâst di kulttuurääʹrbest, da tuâjjan puåđõõzz kueʹdde puõlvvõõǥǥi pâʹjjel. Ođđ čuäjtõs pohtt fijnnsânji ouʹdde tän tuâj, Seurujärvi juätkk.

Ođđ čuäjtõõzz väʹlddplaaneei lij Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Oy:st. Čuäjtõõzz projeʹkttšurrân tåimma Meäʹcchalltõõzzâst Kirsi Ukkonen da Sääʹm-muʹzeeʹjest Eeva Kyllönen. Darja Heikkilä tåimm muʹzeei čuäjtõskoordinaattoorân.

Siida väʹlddčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio di Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-muʹzeeʹjest lij tuâj vueʹlnn še čuäjtõõzz ođsmâttmõʹšše õhttneei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaʹŋǩǩõs. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

 

Lââʹssteâđ:
Muʹzeijååʹđteei Sari Valkonen, teʹl. 040 767 1052 leʹbe sari.valkonen(at)samimuseum.fi
Muõrrǩeʹddvuuʹd jååʹđteei Pirjo Seurujärvi, teʹl. 0400 125 782 leʹbe pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi
Projeʹkttšurr Kirsi Ukkonen, teʹl. 0400 479 986 leʹbe kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tåimma Sääʹm-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Poorrâmpäiʹǩǩ Sarrit. Sääʹm-muʹzei Siida toiʹmmjummšest vaʹsttad Sääʹm-muʹzeifondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säimmsa.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeideemvueʹzzin lie Sääʹm-muʹzeei norldõksââʹj di poorrâmpäiʹǩǩ. Sääʹm-muʹzeei da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep čõõđ oođeemääiʹj. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet njuhččmannust 2022.

Sääʹm-muʹzei Siida lij õhttsallâž muʹzei. Sääʹm-muʹzei lij plaanam õhttõsteivvmõõžžid norldõk- da čuäjtõstuõjju kollʼjeen nuʹtt sääʹmvuuʹdin ǥu jeeʹres årnn Lääʹddjânnmest. Korona- poddân  teivvmõõžžid riâʹšše virtuaalânji ougglõsõhttvuõđin. Vuõssmõs virtuaalâž teivvmõš lij aanarsääʹmǩiõllsaž jeäʹǩǩääž neljdpeeiʹv 8.10.2020, koʹst jeäʹlle čõõđ Aanar vuuʹdest eeʹjj 1902 Lääʹddjânnam meerlažmuʹzeeʹj norldõʹǩǩe norrum neävvaid.

Õhttsallâž tåimmjummuš kollai Sääʹm- muʹzei Siida tåimmjemvuâđđjuurdid; tõk liâ teivvmõõžž, tuâjjsåbbar, seminaar da kulttuurjeäʹǩǩääž. Sääʹm- muʹzeeʹj õhttõs lij sääʹmnarood, leša še jeeʹres narood. Tåimmjem täävtõssân da õõlǥtõssân lij puʹhtted muʹzei âʹlddlab ns. takai oummid. Õhttsallâž tåimmjummuš äävad uusid muʹzeimaailma  — persoonpuõttla õhttvuõđ pääiʹǩ muʹzei da tõn raajjâm tuâjj õhttsa kulttuurääʹrb paarâst pohtt muʹzeeʹj âʹlddlubun oummu aarǥ, jieʹllem da histoor. Mõštt- organisaatiooʹjen muʹzei tåimmai õhttõõzz mošttan.

Sääʹm- muʹzei lij plaanâm õhttõsteivvmõõžžid pirr Lääʹddjânnam. Sääʹm- muʹzeeʹj totšnai personkååʹdd lââʹzzen õhttsallâž tåimmjummuš čõõđte Kone- foond teäggtem Muitát- haʹŋǩǩõõzz õhttõskoordinaattor Ulpu Mattus- Kumpunen, õhttõstuʹlǩǩ  Heini Wesslin de jeeʹres vuuʹdi muʹzeitaurõõžž, koid vaʹlljee čõhčča.

Täʹlvvmannust Siidâst rieʹšše vuârrvaikktõõzz mättjem peeiʹv õhttsažtuâjast Sääʹm- vuuʹd škooultõskõõskõõzzin da Metropolia ämmatpâʹjjškooulin. Peeiʹv poodd sääʹmǩiõtt-tuâjai da konservâʹsttem mättʼtõõtti da uʹčteeʹl tobdstõʹvve  sääʹmmneävvai jiiʹjjesnallšemvuõʹtte, neävvtuʹtǩǩõʹsse, konservâsttmõʹšše da repatriaatioproseeʹssid da täiʹd teeʹmid smiõtte õõutsââʹjest Sääʹm- muʹzeeʹj personkååʹdd  tuâjjsåbbrin.

Korona- podd lij vaikktam tõõzz, štõ muʹzei iʹlla pâsttam čõõđted õhttsallâž tåimmjummuž tõn veiddsõsvuõđâst ǥu leäi plaanam. Korona poddân  teivvmõõžžid  reäʹšše vuõss- sââʹjest virtuaalânji da ǩiččlâʹtte tõõzz, štõ õhttõõzz jiiʹjjes õhttvuõttoummu teivva jiiʹjjes oummeez staanânnʼji. Pâiʹlmeärrsaid õlmmsaid teivvmõõžžid da mäʹtǩǩummuš veäʹltte.

Teivvmõõžžin liâ kõskksast roolâst Sääʹm-muʹzeeʹj  norldõkneävv da snimldõõǥǥ. Sääʹm- muʹzeeʹj norldõkneävvaid da Lääʹddjânnam maacctõs norldõõǥǥ  neävvaid poʹhtte õhttõõzz tobdstem- da vueiʹnnemnalla. Säʹmmla kulttuurpirrõõzz kueʹsttemnalla pohttmõš lij še õhtt tåimmjem täävtõõzzin. Säʹmmlõʹžže luâtt lij õhttsa  mõõšt čuõveem ǩeʹrjjpõrtt da arkiiv. Snimldõõǥǥi vieʹǩǩin mušttʼtâʹlle paaiʹǩi miârkktõõzz jieʹllemvueʹjji määiʹnest, jieʹllemsââʹjjen de inspiraatio käivvan mainnsid da ǩiõtt-tuâjaid. Pieʹǩǩ õhttsallâ tåimmjem puåđõõzzid vueiʹnne  Sääʹm- muʹzei da Luâttkõõskõs Siida ođđ  pâʹjjčuäjtõõzzâst.

Õhttsallâž tåimmjummuš  lij pieʹǩǩ Sääʹm- muʹzeeʹj Kone- foond haʹŋǩǩõõzz Muitát – Repatriaatiost  revitalisaatiooʹje  säʹmmlai muʹzeivueʹjjin. Haʹŋǩǩõõzzâst Sääʹm- muʹzei aktiivlânji tuʹtǩǩad, muʹvddem õhttsallâ vueʹǩǩ tåimmjed liâ ââʹnteeʹj da vaikkteeʹj.  Pueʹrmõs vueʹjjid väʹldde õnnu ođđân säʹmmlõʹžžen muʹzeivueʹǩǩen. Nuʹtt še jeeʹres Sääʹm- muʹzeeʹj jååʹttmen åårmen čuäjtõõzz oođâttmõʹšše kollʼjeeʹjest haʹŋǩǩõõzzâst ( Muʹzeivisio-haʹŋǩǩõs da Muittut, muitalusat- Interreg haʹŋǩǩõs) õhttsallâšvuõtt lij koskksast roolâst.

Ääʹveep kõõut mâŋŋa uusid kueʹssid Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs Siida vu 1.6.2020 čiâss 9.00. Seämma poodd älgg ânnʼjõž Siida mââimõs toiʹmmjemeeʹǩǩ. Oođummuž lij ååʹn šuuʹreempââʹjest da kueʹssreeis Siidast oʹnnste harjjnum maʹlle võl tän jooʹđi eeʹjj ääiʹj ǩiʹđđe 2021.

Tääiʹben lij hääʹsǩes jieʹlled, ǥu muʹšttep puk pueʹtted kueʹssjed tiõrvân da ââʹnnep staankõõsk jeeʹres oummuid. Leäʹp riâššâm ǩiõttpõõssâmpaaiʹǩid jeeʹres sõõʹjid Siidast da ââʹnnep huõl Siida čiistummšest THL vuäʹpstõõzzi meâldlânji.

Ǩieʹss- da čõhččpââʹjest 2020 jääʹǩǩtep čoʹrstemnallšmid äävaiåårramaaiʹjid. 1.6.-30.9.20 kõskksaž poodd leäʹp äävai juõʹǩǩ peeiʹv čiâss 9-17. Ouddteâđast čoʹrsteeʹl lij äävaiåårramäiʹǧǧ jeäʹǩǩääi čiâss vuäʹnkab. Kålggmannu aalǥâst ääʹljeeʹl kääzzkâʹsttep täʹlvväävaiåårramääiʹj meâldlânji mâ-pâ 10-17.

Äävaiåårramaaiʹji poodd piâzzak tobdstõõttâd čuäjtõõzzid da kueʹssjed ålggmuʹzeivuuʹdest. Siida Shopist vuäitak tuejjeed vuästtõõzzid da luâttkõõskõõzz äʹššneǩ-kääzzkõõzzâst vuäǯǯak looʹvid da vuäʹppõõzzid di turismmvuäʹpstõõzz. Ålggmuʹzei ääʹveep tâʹl, ǥu kuʹǩes täʹlvv lueʹǯǯai da muõtti soʹddje.

Vaajtõõvi čuäjtõõzzid ääʹveep podd pooddi. Čõhččmannu loopp räjja liâ vueiʹnnemnalla konservõsttum kääuʹn Sääʹm-muʹzei norldõõǥǥin čuäjtõõzzâst ”Sääʹm ääʹrbid seeilteeʹl”di âʹvvelneeʹǩǩ luâttsniimi Pertti Turunen ”Teänn” -snimldõkčuäjtõs. Evvanpeeiʹv poodd lij vuârast Pekka Sammallahti čaʹppesviõʹlǧǧes ooumažsnimldõõǥǥ čuäʹjtem ”Albmaolbmot – Grååtnâs oummu” -čuäjtõõzz ääʹvummuš. Tät čuäjtõõzzam lij vueiʹnnemnalla Siidast ǩiiđ 2021 räjja.

Valmštõõllâp Siida Shop tooimtemkaaupšummuž da sõrgg vuäǯǯak vaalšum ouddsid še pååʹšt mieʹldd domoi. Teâđtep oođummuž ouddnummšest Siida Shop Instagraamâst da Siida Muâttǩeeʹrj seeidast.

Sarrit Restraantâst vuäitak jieʹlled virkkõõvvmen arggpeeiʹvin čiâss 9-16. Peiʹvvporrmõš lij taʹrjjeemnalla čiâss 11-14 da porrmõõžž vuäitak vuäʹstted še mieʹldd. Äʹššneǩpaaiʹǩi meäʹr leäʹp peäʹltam da teraass ääʹveep, ǥu šõŋŋ seänn da pakkan.

Sääʹm-muʹzei Siida tuõʹllʼjem Saaʹmi äʹrbbvuõttpõrtt Čeʹvetjääuʹrest lij äävai tän ǩieʹzz 1.7.-29.8. mâ-su čiâss 10-16. Äʹrbbvuõttpõʹrtte peäss määustaa. Čuäjtõõzzam da ålggvuʹvddpäiʹǩǩ čuäʹjte nuõrttsaaʹmi historia pirr. Äʹrbbvuõttpõõrt muʹzeikaaupâst kaaunak odm. pääiklaž ǩiõtt-tuâjaid.

Ǩeʹnnvânji tiõrv pueʹttem Siidaaʹje!

 

Puäʹđ Siidaaʹje pâi õudldõõzzteʹmes poddân.
Âânn staankõõsk 1-2 m jeeʹres kueʹssid da tuâjjlažkådda.
Âânn ǩiõtt-toiddi, ǥu puäđak sizz Siidaaʹje.
Ǩiõttpõõssâmpääiʹǩ liâ äʹššneǩnuuʹžnǩin.
Koossâm poodd leʹbe kâʹšnntõõllâm poodd suõjjâd järrsid ââʹneeʹl jiijjad njääʹlm da njuuʹn ooudâst põʹmmainozvaireeʹppiǩ leʹbe kõõnjârtaibbâz.
Spraavâp čiistummuž THL vuäʹpstõõzzi meâldlânji.
Späʹsseb ǥu jääʹǩǩtak staanvuäʹpstõõzzid paaiʹǩin!

Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõs Siida lij kattum äʹššneeʹǩǩin pâi 13.5.2020 räjja koronaepidemia diõtt. Še restrantt Sarrit lij kattum äʹššneeʹǩǩin pâi 31.5.2020 räjja.

Tuåimmjep valdiasåbbar vuäʹppõõzz mieʹldd. Praavâp mäʹhtt vueʹǩǩ mâânn ooudâs da jõs taarbâž juäʹtǩǩep kattum-ääiʹj.

Kaaunak vuõiʹǧǧes teâđ vueʹjjest meeʹst neʹttseeidi da Facebook-seeidi di instagram.

Sääʹm-muʹzei Siida tuâjjla tueʹjjee dååma, leâša vaʹsttee teâđstõõllmõõžžid  teʹlfooʹnivuiʹm da neʹttpååʹšt mieʹldd. Õhttvuõđteâđ kaaunak neʹttseeidin www.siida.fi/saamkioll/teatt-mij-pirr/ohttvuodtead/.

Luâttkõõskõs Siida vuäʹppast teʹlfoonin da neʹttpååʹšt mieʹldd. Aanar kååʹdd maatkčemvuäʹpstõõzz uuʹdet teʹlfoonin da neʹttpååʹšt mieʹldd. Äʹššneeʹǩǩ vuäiʹtte leeʹd õhttvuõđâst luâttkõõskõõzz takai teʹlfon-nââmrid da neʹttpååʹštid, koid kaaunak neʹttseeidi www.siida.fi/saamkioll/teatt-mij-pirr/ohttvuodtead/ . Hoʹhsse čoʹrstõkääiʹjid kääzzkõõzzâst (www.siida.fi/saamkioll/luattkooskos/luattkooskos-siida-aʹssneǩ-kaazzkos/).

Lââʹzzteâđ:

Sari Valkonen sari.valkonen@samimuseum.fi, puh. 040 767 1052
Pirjo Seurujärvi, pirjo.seurujarvi@metsa.fi, puh. 0400-125 782

Peiʹvvuum 31.3.2020: 13.5.2020 räjja –> 13.5.2020 räjja
Peiʹvvuum 31.3.2020: Še restrantt Sarrit lij kattum. –> Še restrantt Sarrit lij kattum äʹššneeʹǩǩin pâi 31.5.2020 räjja.
Peiʹvvuum 5.5.2020: äʹššneeʹǩǩin pâi 13.5.2020 räjja –> 31.5.2020 räjja
Peiʹvvuum 5.5.2020: äʹššneeʹǩǩin pâi 31.5.2020 räjja. –> 31.5.2020 räjja.

Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõs Siida lij mõõnnmen vuâstta jõnn oođummšid. Ooudâst lie veeidõs, vuâđđteevvmõš, čuäjtõsoođummuš, da norldõõǥǥi serddmõš. Ouddâl tõid čiistim põõʹlid Siida neʹttseeidin. Ååʹn www.siida.fi -seeid tuåimmje še mobiil-aparaattin da lie lookkâmnalla vitt jeeʹres ǩiõlin.

Siida ođđ neʹttseeid lie ååʹn še aanrõš- da nuõrtsääʹmǩiõlâz ǥu ääiʹjben seeidid lie pâi lääddas, tâʹvvsäämas da eŋglõsǩiõllân. Tuåimmjep aarǥâst pukin koumm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin jeäʹrbi mieʹldd muʹzei- da luâttšâddeeʹmest, čuäjtõõzzid da haŋggõõzzid. Haaʹleep što täk ǩiõl kuâsttje še mij neʹttseeidin da älšmâʹtte di lââʹzzte sääʹmǩiõlid äännmõõžž.

Siida neʹttseiddooudummuž mieʹldd še liipp vuästtmõõžž  ooʹnnast neeʹttest. Neʹttkaaupâst vuäitak vuäʹstted ouddǩiõʹtte liippid Siidaaʹje. Vuäitak mäʹhssed liippid dommjânnamla neʹttbaaŋkin da määŋg jeeʹres kredittkoortivuiʹm. Mij tuâjjlaid ääʹššlažkääzzkõõzzâst lie vueʹrddmen tuu ǥu puäđak da vuäʹpste tuu čuäjtõõzzid da Siida kääzzkõõzzid.

Siida Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõõzz di Sarrit restraant  ođđ neʹttseeid ääʹvee sääʹmǩiõllneäʹttel  cisttân nelljdpeiʹvven 24.10.2019 . Neʹttseeidid lij raajjâm Advertising Kioski.

Lââʹzzteâđ:

Kaaupšummuš- da markknâʹsttemvaʹstteei Minna Väisänen
Teʹl. 040 581 6434, minna.vaisanen@samimuseum.fi

Peiʹvvuum 29.10.2020: Siida sizzpiâssâmliippi neʹttkauppsysteeʹm lij vaajtõõvvmen. Neʹttlippkauppam lij ååʹn kättum da ääʹveet eʹpet ǩeäzzas 2021.

Sääʹm-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida oođeemnallšem takaičuäjtõõzz arkktehtplaaneeʹjen lij vaʹlljuum täävvai Harri Koskinen. Ânnʼjõž čuäjtõs oođeet Siida veeideem da vuâđđteevvam õhttvuõđâst. Ođđ čuäjtõs valmštââvv njuhččmannust 2022.

Harri Koskinen da suu põõrǥâs Teollisuuden Ystävät Oy tuâjjan lij oođeemnalla åårrai takaičuäjtõõzz čuäjtõsarkktehtuur- da graaflaž plaanummuš di čuäjtõõzz raajtummuš da raajjmõõžž vuåppmõš. Koskinen koon kuʹǩesäiggsa õhttsažtuâjjtaaurõõžž liâ jm. Iittala da Genelec. Son lij tuejjääm Tapio Wirkkala da Oiva Toikka mââimõs čuäjtõõzzi arkktehtuurid. Karriääʹres aalǥ rääʹjest Koskisest liâ leämmaž määŋg ålggjânnam ääʹššla ââldmõsân Japanist da Italiast. Tän eeʹjj looppâst Kiotost ävvan suu plaanuum hoteʹllkonseʹpt.

• Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs Siida čuäjtõsoođummuš lij sämmai mooʹččes da määŋgpeällsaž plaanummušvaʹǯǯtõs lij sääʹmkulttuur tääʹrǩmõs äʹšš. Vuârdam čuuʹt õhttsažtuâj määŋgi taaurõõžživuiʹm, särnn Harri Koskinen.

Siida čuäjtõsoođummuš lij kompaktt da miârkteei kuʹsǩǩ muʹzei- da luâttkõõskõspõõrt vuâđđteevvmõõžž da veeidõõzz pirr. Sääʹm-muʹzei šurr Sari Valkonen lij toođvaž, što pâʹjjel 20- eeʹǩǩed räjja kuâstam čuäjtõs oođeet, da što Koskinen vuäǯǯat tuõjju mieʹldd.

• Koskinen lij grååtnai vaʹlljummuš tuejjeet pueʹrmõs raamm čuäjtõs-siiʹsǩid, mäʹhtt Kansallismuʹzeist mååusat puõʹtti sääʹmkaauʹnid, koin lij jeäʹrben täʹrǩǩ rool ođđ čuäjtõõzzâst, särnn Valkonen.

Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi luâttmuõrrkaardâs šurr Pirjo Seurujärvi rämmaš, što čuäjtõõzz arkktehtplaaneeʹjen vuäǯǯat peäggtum täävvai, Harri Koskinen.

• Siida ânnʼjõž väʹlddčuäjtõõzz plaaneeʹjen 1990 lååǥǥast leʹjje ärvvsa arkkteeht Juhani Pallasmaa da Sami Wirkkala. Harri Koskinen šõõddi vaʹlljuum oođeemnalla åårrai Siida čuäjtõsarkktehten da tõt lij fiinâs da ärvvsaž juätkk Siida mainnsa. Koskinen rool puätt leeʹd kõskksaž čuäjtõõzz kulttuur- da luâttsiiskõõzzi õʹhttešiõttummšest.

Arkktehtplaaneei vaʹlljummuš čõõđteš õlmmsa haʹŋǩǩõsmõõntõõllmõõžž mieʹldd. Haʹŋǩǩõsmõõntõõllmõš leäi kueiʹtpooddlaž, da tõõzz siiʹsǩtõõvi nuuʹbb podd-a ouddnam taʹrjjeeʹjin annum tuâjjčuäjtõs.

 

Lââʹzzteâđ:

Muʹzeišurr Sari Valkonen                            040 767 1052 sari.valkonen@samimuseum.fi

Luâttmuõrrkaardâsšurr Pirjo Seurujärvi     040 767 1052 pirjo.seurujärvi@metsa.fi

Täävvai Harri Koskinen                                040 551 8160 harri@harrikoskinen.com

Lââʹzzteâđ Harri Koskisest:

http://www.harrikoskinen.com/

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tuåimmje Sää´m-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit. Sää´m-muʹzei Siida tuåimmjummust vaʹsttad Sää´m-muʹzeifondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säiʹmmõʹsse.

Eeʹjjest 1998 äävuum Siida-põrtt vuâđđteevat da veeideet. Veeidõsvueʹzzid sâjjdâʹtte Sääʹm-muʹzei norldõksââʹj di restrantt. Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõõzz õhttsaž takaičuäjtõs oođeet. Oođeep, leša kääzzkâʹsttep čõõđ vuâđđteevvam- da čuäjtõsoođummuš ääʹjj. Ääʹveep vuâđđtivvum da veeiduum Siida di ođđ čuäjtõõzz njuhččmannust 2022.