Seiddõs mušttal aanarsäʹmmlai historiast da kulttuurâst. Veiddsõs teâttpaʹǩeʹtt lij õhttsažpuuʹtʼtõs Anarâškielâ servin (Aanarsääʹmǩiõl õhttõõzzin). Seiddõs aanarsäämas, lääddas da eŋgglõsǩiõʹlle.
Sirddu Anarâš – Aanarsäʹmmla -neʹttčuäjtõʹsse
Sivun kategoria: Čuäjtõõzz
Nuõrttsaaʹmi äʹrbbvuõttpõõrt čuäjtõs
Sääʹm-museost lij ǩieʹzzi kõʹllʼjempäiʹǩǩ še nuõrttsääʹm kulttuur kõõskõõzzâst Čeʹvetjääuʹrest, koʹst lij Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõrtt. Äʹrbbvuõttpõõrtâst da tõn ǩeʹddmääʹrǩest åårrai ålggmuʹzeeʹjest mušttlep nuõrttsaaʹmi historiast da čuäʹjtep jälstem- da raajjâmvuõʹjjid kueʹhtten jeeʹres äiʹǧǧpââʹjest. Nuõrttsaaʹmi äʹrbbvuõttpõõrtâst lij uʹcc muʹzeikaupp še.
Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõrtt lij oʹđđestraajjâmpoodd grååtnâs sääʹmtääll ålggraajõõzzeesvuiʹm. Põõrt seʹst åårrai čuäjtõs mušttal nuõrttsaaʹmi jieʹllmest tuuʹl da ânnʼjõžääiʹj. Äʹrbbvuõttpõõrt ǩeʹddmääʹrǩest lij puärrsab raajjâmäʹrbbvuõđ ouʹdde puhtti ålggmuʹzeivuʹvdd, koon raajõõzz lie rajjum ǩeerjlaž teâttkääivi da mušttlõõzzi vuâđald. Toʹben vuäitak vueiʹnned jm. jälstempõõrtid, njõllääiʹt, suõvvsääuʹn da ääʹrbvuâlaž nuõrttsäʹmmlaž vuäʹddkuärstõkvõnnâz.
Looǥǥ lââʹzz Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõõrtâst
Tobdstõõđ nuõrttsaaʹmi pirr mainsteei neʹttčuäjtõʹsse
Määuʹsteʹmes sizzpiâssâm
Äävaiåårramääiʹj: 1.7. – 30.8.2022 mââ – sue č 10-16
Õhttvuõtt-teâđ
Nuõrttsaaʹmi Äʹrbbvuõttpõrtt – Kolttien Perinnetalo
Sevettijärventie 9041, 99930 ČEʹVETJÄUʹRR
Teʹl. 0400 373015
Neʹttpååʹšt: kolttaperinnetalo(at)samimuseum.fi
Neʹttčuäjtõõzz
Ooʒʒak-a teâđ Lääʹddjânnam säʹmmlai pirr? Tobdstõõđ Sääʹm-museo Siida puuʹtʼtem neʹttčuäjtõõzzid.
Anarâš – Aanarsäʹmmla
Seiddõs mušttal aanarsäʹmmlai historiast da kulttuurâst. Veiddsõs teâttpaʹǩeʹtt lij õhttsažpuuʹtʼtõs Anarâškielâ servin (Aanarsääʹmǩiõl õhttõõzzin). Seiddõs aanarsäämas, lääddas da eŋgglõsǩiõʹlle.
Sirddu Anarâš – Aanarsäʹmmla -neʹttčuäjtõʹsse
Sääʹmjieʹllem – Nuõrttsäʹmmla
Seiddõs mušttal nuõrttsäʹmmlai historiast da nääʹllkulttuurâst nuõrttsäämas, lääddas da eŋgglõsǩiõʹlle.
Sirddu Sääʹmjieʹllem – Nuõrttsäʹmmla -neʹttčuäjtõʹsse
Eatnanšaddu
Eatnanšaddu-seiddõõzzâst čuäʹjtõõlât säʹmmlai ââʹnnem luâttšââddid, tõi šõddâmpirrõõzz da ââʹnnemnaaʹlid. Šâddteâttnorldõʹǩǩe lie ruõkkum nuʹtt 50 luâttšââdd teâđ.
Vaajtõõvi čuäjtõõzz
Ǩiõčč-tâma vaajtõõvi čuäjtõõzzi tiuddlaž liist lääʹddǩiõllsaž seeidin.
Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž vaajtõõvi čuäjtõõzzid käunnʼje tâʹvvsääʹmǩiõllsaž seeidin.
Aanrõšǩiõllsaž vaajtõõvi čuäjtõõzzid käunnʼje aanrõšǩiõllsaž seeidin.
Ålggmuʹzei čuäjtõs
Mij ålggmuʹzeeʹjest lij jiânnai mâiʹd ǩiõččâd. Nuʹtt 800 mettar kokksaž čâustõknallšem pälggsest kaaunak nuʹtt vittlo raajõssâd da rajlmed, kook lie juâǥtõllum kulttuurvuuʹdi leʹbe ââʹnnemjurddi meâldlânji. Pääiʹǩ mušttle Lääʹddjânnam kooum sääʹmkulttuur kulttuurääʹrbest, raajjâmääʹrbest da jieʹllemvuõʹjjin.
Vuʹvdd lij tuâlʼjõžmošttlääʹjj nuäkka rääuhtum. Toʹben vuäǯǯ jååʹtted pâi mieʹrǩǩuum, kattum pälggsest.
Looǥǥ lââʹzz ålggmuʹzeeʹjest da tõn čuäjtõõzzâst.
Äävaiåårramääiʹj
Ålggmuʹzei lij äävai muʹzei äävaiåårramääiʹji mieʹldd.
Jõs kõʹllʼjak Ålggmuʹzeeʹjest tälvva, kannat väʹldded lokku åårrmõõžžid teâvõõttmest še. Viiŋkid täʹlvvteâvõõttma kaaunak VisitFinland neʹttseeidain.
Mobiilvuäʹpstõs
Leäʹp plaanääm mobiilvuäʹpstõõzz tiuddeed Ålggmuʹzei vuâđđvuäʹpstõõzzid. Mobiilvuäʹpstõs âânn seʹst teâđ ålggmuʹzei historiast da tõn jeeʹres paaiʹǩin. Mobiilvuäʹpstõõzz arkiivsnimldõõǥǥ, video da jiõntõõzz jeällte 12 älggmuʹzei paaiʹǩid. Leäʹp mieʹrǩǩääm paaiʹǩid kõõlbivuiʹm, koin käunnʼje QR-koodd tõn pääiʹǩ materiaaʹle.
Vuäʹpstõs lij vuäǯǯamnalla tâʹvvsäämas, lääddas da eŋgglõsǩiõʹlle. Tobdstõõđ ålggmuʹzei mobiilvuäʹpstõʹsse.