Karttčeäppõsneǩ, päärnaiǩeʹrjjneǩ da räiddkarttpirsteei Ninka Reittu lij ǩeeʹrjtam da kovvääm päärnaid vitt mainnâz luâđastjååʹttmõõžžâst. Mainnsi mieʹrren lij älšmâʹtted päärnaid luõttu da seämmast mušttled, mäʹhtt luâđast âlgg liikkeed luâđ da jeeʹres jooʹttʼjid ciʹsttjeel. Mainnâz lie jååʹrǥlõttum še sääʹm ǩiõlid.
Luâđastjååʹttemetikeʹtt lij jooʹtti veäʹǩǩ luâđ äärvast ââʹnnmõʹšše. Etikeeʹtt lie tuejjuum, što jieʹllem leʹčči
hiâlpab nuʹtt arggpeeiʹvin ǥo še juuʹhlest. Vääžnai vuâđđääʹšš lie luâđ ciʹsttjummuš, liikkmõš, kuõrjtõõvvmõš, tool raajjmõš da rooskteʹmes luâđastjååttmõš – ko täid kuõskki vuâkkõõzz lie ââʹnnmest, leäk vaalmâš jååʹtted.
“-Mon jiõm vueiʹn pukid taaʹsnid, koid kaart mieʹldd ååʹn õõlǥči kuâsttjed. Aivv mâʹte ââʹlmest leʹčči sääʹvesǩ muu da tõi kõõskâst. Myrsky säärnai ǥu mõõni gååran.
-Tõt lij-i aivv tuõtt, tõn säärnat čuõvvkaaʹsten. Säärnai Saana sorččamsiâŋgstes.
-Phui Myrsky toozzi. -Mäʹhtt tõn vuäǯǯ meädda?”
Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz haaʹlee maainâsǩiiʹrjin huõllâd puõʹtti puõlvvõõǥǥi šõddummšest luõttu ciʹsttjeei luâđastjååʹttmõʹšše da counnâd intreess da rääʹǩǩesvuõđ luõttu, mii kuâdd rääʹvesvuõʹđ räjja.
Čuäʹjtõõzz riâšš Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida.
Mäʹhtt mij pirrõs lij mottjam čueʹđ eeʹjj ääiʹj? Tõn vueiʹnnep, ko piijjâp palddlõõžži seämma kueʹstlmest čueʹđ eeʹjj kõõskin valddum snimldõõǥǥid. Snimldõkčuäʹjtõõzzâst lie vueiʹnnemnalla Erkki Mikkola čueʹtt eeʹǩǩed mââiårra välddam kueʹstelmsnimldõõǥǥ da Tapio Tynys muäʹdd mõõnni eeʹjj ääiʹj ođđest sniimmâm seämma pääiʹǩ.
Jânnamtiõđooumaž, geoloog da sniimmi Erkki Mikkola sniimi Aanar da Uccjooǥǥ vuuʹd da Sompio siidid seämmast suu geoloog tuâjain 1920- da 1930-lååǥǥin. Âʹvvelneǩ sniimi Tapio Tynys kaauni snimldõõǥǥid Finna.fi-digitaalʼlaž arkiivâst, da loŋŋni sniimmâd seämma kueʹstlmid oʹđđest. Nuʹbben sniimmjen leäi Pertti Turunen.
Mikkola sniimmâm paaiʹǩi kaunnmõš jiõčč lij leämmaš šeikkmõš da peittpååʹles tuâjj. Snimldõkpaar mainste, što mäʹhtt oummu tåimmʼmõš da ânnʼjõž pakk äimmõspodd lie mottjam kueʹstelm.
Čuäʹjtõõzz riâšš Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida.
Aanaarlii luándukuvvim áámmátlii Martti Rikkosii vááimust lii ain lamaš eromâš saje puáris meecij kunâgâsloddeest. Taigačuuvčáh-čáitáldâh tuálvu keččeid čuuvčái enâmáid já kihâmáid. Tot čáittá mii meecij stuárráámus känilode taggaar čuosâttâhhân, mon keččâleh háputtâllâđ siämmáánáál luándukovvejeijee kamera ko miäcásteijee viärju.
Čuhčá lii Rikkosii kooveest tave taigaenâmij spesialist, korrâ já mulsâšuddee tiilijd hárjánâm piergejeijee. Tot lii pegâlmâs meid kiiđâ korguus kiihâmvuovijdis keežild.
Kuáhtáámeh čuvččáin láá Rikkosâžân enittâm čoggâšuđ maaŋgâ ihelove ääigist, tondiet ko sun lii kuvvim čuuvčá ive 1986 rääjist. Čáitáldâh čoggâšuvá čuovâkuuvijn, moh láá kovvejum šlaajâ tavemus eellimpirrâsijn ađai Aanaar kuácceemeecijn.
Taam čáitálduv uárnee Paje-Laapi luándukuávdáš Siida já čáitálduv lii pyevtittâm Suomâ miäcástemmuseo.
Čuäʹjtõs tobddstad ǩiõčči nuõrttsäʹmmlai kulttuuʹre, ǩiõttʼtuâjaid da äʹrbbvuõʹtte. Nuõrttsäʹmmlai jieʹllempirrõõzz mooččâdvuõtt da kulttuur reeʹǧǧesvuõtt seʹrddjââvv ǩiiččeeʹjid mooʹččes snimldõõǥǥin. Snimldõõǥǥ poʹhtte ǩiiččeei vuäinnmõʹšše tääʹrǩes detaaljid nuõrttsääʹmpihttsin, čieʹppeld valmštum kääuʹnid da jieʹlli nuõrttsääʹmkulttuur. Čuäʹjtõõzzâst liâ vueʹinnemnalla še nuõrttsäʹmmlai ääʹrbvuâlaž ǩiõttʼtuâi.
Nuõrttsäʹmmlain lij aaibâs reeʹǧǧes da jiijjâsnaʹllšem sääʹmǩiõtt-tuâjjäʹrbbvuõtt, koʹst ouddmiârkkan liâ vuäʹddtuâj da sääʹmpihttsi heäʹrvvtummsest õnnum heäʹrvvǩeʹrjjõõzz. Tuõddri Peeʹrel -Tunturien Helmet -čuäʹjtõõzz mooʹččes kaʹrttmateriaal tueʹǩǩen liâ Tanja Sanila, Tarja Sanila, Satu Moshnikoff, Mervi Karjalainen, Ville-Riiko Fofonoff da Maria Porsanger.
Nuõrttsäʹmmla liâ säʹmmlai uuʹccbõõzz, koon sâddvuõđlaž jälstemvuuʹd lij leämmaž Lääʹddjânnam da Taarr Lappi ääppal pääiʹǩin di Ruõččjânnam Kuâlõõǥǥ vuuʹd Reddviõstâr pääiʹǩin. Mâŋŋa nuuʹbb Jõnn vääin nuõrttsäʹmmlaid aazzteš Aanar kååʹddest Čeʹvetjääuʹr, Njeäʹllem da Keväjääuʹr siidid. Ânnʹjõžääiʹjest Lääʹddjânnmest jälste jeeʹres aʹrvvõõzzi mieʹldd nuʹtt 600–700 nuõrttsäʹmmliʹžžed. Tän pooddâst nuõrttsääʹmǩiõll da kulttuur liâ vaarvuâlaž.
Čuäʹjtõs lij rajjum õhttsažtuâjast Nuõrttsääʹmkulttuurfoondin. Eeʹjjest 2008 vuâdduum Nuõrttsääʹmkulttuurfondd tuärjjad da jeällad nuõrttsääʹmǩiõl da nuõrttsäʹmmlai kulttuur, što tõk seeilči pueʹtti puõlvvõõǥǥid.
Sääʹm-muʹzei Siida vaajtõõvvi snimldõkčuäʹjtõõzzâst “Albma olbmot” vueiʹnnep Pekka Sammallahti čaʹppes-viõʹlǧǧes personsnimldõõǥǥid tââʹv oummui arggpeeiʹv jieʹllem pirr čiččâmlååi eeʹjj ääiʹj, altteeʹl 1960-lååǥǥast. Jäänmõsân snimldõõǥǥ lie Teänjooǥǥ reeddai aazzji pirr, leâša mieʹldd lie še snimldõõǥǥ Aanrest, Jeänõõǥǥâst, Suäʹđjelest, Karesâvvnest, Jällivääʹrest, Vaʹrjjlest da Altavuõnâst. Čuäʹjtõõzz nõmm puätt tõʹst, ko määŋg alggmeer kååʹččee oummeez oummooumžen.
Pekka Sammallahti lij tobddum jäänmõsân suu tuâjast sääʹmǩiõli da kulttuur pirr. Son lij Oulu Universiteeʹtt emeritusprofessor da vaaikat õinn jiânnai sääʹmǩiõlid. Sammallahti vääžnʼjumus tuâi lie sääʹmǩiõli sääʹnnǩeeʹrj. Son lij Heʹlssen ååraž, leâša lij jälstam pieʹll jieʹllmes Uccjooǥǥ Vetsikkost. Sniimmâm lij leämmaž suʹnne vääžnai juʹn 50-looǥǥâst aaʹljeeʹl da son lij vuäǯǯam tõn preeddnen ääkkstest sniimmi Hildur Larssonist Ruäʹvnjaarǥâst. Suu viʹllj Pentti Sammallahti lij meeraikõõsǩeld tobddum sniimmi še.
Pekka Sammallahti lij âânnam snimldõõǥǥi privatčuäʹjtõõzzid Aanrest (2013), Ruäʹvnjaarǥâst (2015), Oulust (2015) da Hettast (2016) di son lij vuässõõttâm õhttsaž čuäʹjtõõzzin Münchenist (2011), Pariisist (2011), Heʹlssnest (2016) da Kuopiost (2016). Näkmi lââʹssen Sammallahti lij čuäʹjtam snimldõõǥǥees Kuusamo Luontokuva -šõddmõõžžâst (2015) da Camera Borealis – šõddmõõžžâst Aanrest (2016). Vääžnʼjumus suu ǩeeʹrjin lij õõutsââʹjest Antti Haatajain čõõđtum ǩeʹrjj “Tuulessa roihuaa maa” (Tammi 2017), kååʹtt vuäǯǯai cisttpeäggtõõzz Vuoden luontokirja (Eeʹjj luâttǩeʹrjj) – ǩeâšttõõttmõõžžâst v. 2017.
Marja Helander lij vaʹlljääm da noorrâm čuäʹjtõõzz snimldõõǥǥid. Helander lij tobddum sniimmi, kååʹtt mââimõs eeʹjjin lij älggam tuejjeed vuäʹnkõsfiiʹlmid še. Sääm-muʹzei Siida lij puuʹtʼtam čuäʹjtõõzz.
Šäigg lij norldõk, mõõn seʹst lie âʹidde leânttuum mainnâz, šõddmõõžž da leeuʹd Njeällmest, Keväjääuʹrest da Čeʹvetjääuʹrest. Jiõn šäiʹǧǧe håʹt viirrâm muõri da põõrti seʹst di čueʹđj vuudest nääiʹt jååʹđteeʹl kuuli õõut jiõn åʹrnn nobba.
Mainsteei jiijj lie vaʹllʼjääm, što mâiʹd da mäʹhtt sij tätta puʹhtted õlmmsa täin teemain: domm, vueʹddes da kulttuur. Leânttummuž lie šõddâm määŋgnalla; håʹt saǥstõõllmõõžži pääiʹǩ, ooudǩiõʹtte valmštõõleeʹl, tõn poodd õhttu säärneeʹl leʹbe ašttõõleeʹl tõn mõõn lij kuullâm puärrsab puõlvõõǥǥin. Täʹst kuulak mainnsid säämas da lääddas. Oummui jiõni lââʹssen kuulak võl pirrõõzz jiõnid: tiiuʹr, låådda, vuejjamneävv, mõõk jåʹtte rääi da jeeʹres jieʹllem jiõn puk seäkkne õõutsâjja leânttõõzzin. Nuõrttsaaʹmi jieʹllem lij täʹst da ååʹn.
Vueʹddesšäigg kooll Keväjääuʹr, Njeʼllem da Čeʹvetjääuʹr 70-eeʹjj aazztemprääʹzniǩ prograaʹmme. Tõn vuäitt kuullâd mieʹccest Čeʹvetjääuʹr Äʹrbbvuõttpõõrt tueʹǩǩen da õõut neättel-loopp ääiʹj Njeäʹllmest Dääʹrj põõrt ǩeʹddmääʹrǩest.
Čeʹvetjääuʹrest Saaʹmi Äʹrbbvuõttpõõrt ǩeʹddmääʹrǩest, Sevettijärventie 9041
Äävummuš sueʹvet 29.6. čiâss 15.00-18.00
Äävai: 30.6.-18.7. čiâss 10-17.00 da 23.7.-15.9.2019 čiâss 10-17.00
Njeäʹllmest Däärj põõrt ǩeʹddmääʹrǩest, Käärmeniementie 4
Äävai: 19.7. čiâss 16.00-20.00, 20.7. čiâss 10-20 da 21.7. čiâss 12.00-18.00
Raajji:
Määŋgnallšem da määŋgjiõggsaž Šäigg-tuâjj-joukk õõutsââʹjest Sääʹmkulttuurfoondin da Sääʹm-muʹzei Siidain.
Projeeʹkt vääras vuäǯǯat tuärjjõõžž Čeäppõõzz ooudâsviikkâmkõõskõõzzâst.
