Albma olbmot – Olmâ ulmuuh

Säämimuseo Siida mulsâšuvvee čuovâkovečáitáldâh “Albma olbmot” piäjá uáinimnáál Pekka Sammallahti čapisvielgis olmooškuuvijd tave ulmuin argâpirrâsistis čiččâm ihelove ääigist, ain 1960-lovo rääjist. Kuávdáást láá Tiänu pellâst ässeeh, mutâ koveh láá meid ei. Anarist, Iänuduvâst, Suáđigilist, Käresavonist, Ruotâ Vääččirist, Varjâvuonâst já  AltavuonâstČáitálduv nommâ spejâlist maaŋgâi algâaalmugij vyevi nabdeđ jieijâs ulmuid olmâ olmožin. 

Pekka Sammallahti lii šoddâm tobdosin eromâšávt pargostis sämikielâiguin já -kulttuuráinSun lii Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor, já ain noonâ vaikutteijee sämikielâi pyerrin. Sammallahti tobdosumoseh pargoh láá sämikielâi sänikirjehSun lii meddâl Helsigist, mutâ lii aassâm pele eellimstis Ucjuv Veččâhist.  Čuovâkuvvim lii jottáám Sammallahti fáárust jo 50-lovvoost já arbâšuvá ááhust, ruávinjargâlii čuovâkovvejeijest Hildur LarssonistSuu viljâ lii aalmugijkoskâsávt tobdos čuovâkovvejeijee Pentti Sammallahti. Kuvijnis Sammallahti lii toollâm privatčáitálduvâid Anarist (2013), Ruávinjaargâst (2015). Oulust (2015) já Hettaast (2016) sehe uásálistám ohtsâščáitálduvváid Münchenist (2011), Pariisist (2011), Helsigist (2016) já Kuopiost (2016). Toos lasseen Sammallahti lii oovdânpuáhtám kuvijdis Kuáccám Luontokuva -tábáhtusâst (2015) ja Camera Borealis -tábáhtusâst Anarist (2016). Tuojijn puoh merhâšitteemus lii oovtâst Antti Haatajain almostittum kirje “Tuulessa roihuaa maa” (Tammi 2017), mii finnij kunneemainâšume Vuoden luontokirja -kištoost ive 2017.  

Čáitálduv kuraattorin lii lamaš Marja Helander. Helander lii tubdâstum čuovâkovetaaiđâr, kote majemui iivij lii vijđedâm pargos uánihisfilmáidČáitálduv lii pyevtittâm Säämimuseo Siida. 

Toovláš já tááláš anarâš kietâtyeji

”Toovláš já tááláš anarâš kietâtyeji” lii vuossâmuš tuš anarâš kietâtyejiáárbán vuáijoo museočáitáldâh. Čáitáldâh puáhtá oovdân maaŋgâpiälásávt anarâšâi puáris já uđđâ kietâtuojijd já tuoijum vuovijd. Čáitálduv pyevtit Säämimuseo Siida já tom lekkih 14.6.2019.

Anarâšah láá sämmiliih, kiäh láá vuálgus Aanaarjäävri pirrâsist já kiäin lii jieijâs kielâ, eellimvyehi já kietâtyejiärbi. Anarâšâi kietâtyejiärbi, kietâtyejeh já toi tuoijum hämmejeh kulttuurärbiubâlâšvuođâ, mon sirdem tuáijárist nuubán váátá puoh uásisuorgij siäilum ellen.

Čáitálduv tävireh jođetteh keččee ärbivuovijd tárkkojeijee äigimáátkán, mast historjáliih tävireh ihečuođij mield viärmádâteh táálái tävirijguin já muštâleh anarâš muččâdvuotâibárdâsâst. Säämimuseo čáitáldâh puáhtá uáinimnáál áinoošlajâsii ubâlâšvuođâ puáris já uđđâ anarâš kietâtuoijijd já tuoijum vuovijd.

 

Šäigg – jiõnninstallaatia

Šäigg lij norldõk, mõõn seʹst lie âʹidde leânttuum mainnâz, šõddmõõžž da leeuʹd Njeällmest, Keväjääuʹrest da Čeʹvetjääuʹrest. Jiõn šäiʹǧǧe håʹt viirrâm muõri da põõrti seʹst di čueʹđj vuudest nääiʹt jååʹđteeʹl kuuli õõut jiõn åʹrnn nobba.

Mainsteei jiijj lie vaʹllʼjääm, što mâiʹd da mäʹhtt sij tätta puʹhtted õlmmsa täin teemain: domm, vueʹddes da kulttuur. Leânttummuž lie šõddâm määŋgnalla; håʹt saǥstõõllmõõžži pääiʹǩ, ooudǩiõʹtte valmštõõleeʹl, tõn poodd õhttu säärneeʹl leʹbe ašttõõleeʹl tõn mõõn lij kuullâm puärrsab puõlvõõǥǥin. Täʹst kuulak mainnsid säämas da lääddas. Oummui jiõni lââʹssen kuulak võl pirrõõzz jiõnid: tiiuʹr, låådda, vuejjamneävv, mõõk jåʹtte rääi da jeeʹres jieʹllem jiõn puk seäkkne õõutsâjja leânttõõzzin. Nuõrttsaaʹmi jieʹllem lij täʹst da ååʹn.

Vueʹddesšäigg kooll Keväjääuʹr, Njeʼllem da Čeʹvetjääuʹr 70-eeʹjj aazztemprääʹzniǩ prograaʹmme. Tõn vuäitt kuullâd mieʹccest Čeʹvetjääuʹr Äʹrbbvuõttpõõrt tueʹǩǩen da õõut neättel-loopp ääiʹj Njeäʹllmest Dääʹrj põõrt ǩeʹddmääʹrǩest.

Čeʹvetjääuʹrest Saaʹmi Äʹrbbvuõttpõõrt ǩeʹddmääʹrǩest, Sevettijärventie 9041
Äävummuš sueʹvet 29.6. čiâss 15.00-18.00
Äävai: 30.6.-18.7. čiâss 10-17.00 da 23.7.-15.9.2019 čiâss 10-17.00

Njeäʹllmest Däärj põõrt ǩeʹddmääʹrǩest, Käärmeniementie 4
Äävai: 19.7. čiâss 16.00-20.00, 20.7. čiâss 10-20 da 21.7. čiâss 12.00-18.00

Raajji:
Määŋgnallšem da määŋgjiõggsaž Šäigg-tuâjj-joukk õõutsââʹjest Sääʹmkulttuurfoondin da Sääʹm-muʹzei Siidain.
Projeeʹkt vääras vuäǯǯat tuärjjõõžž Čeäppõõzz ooudâsviikkâmkõõskõõzzâst.

Toovláš já tááláš anarâš kietâtyeji

”Toovláš já tááláš anarâš kietâtyeji” lii vuossâmuš tuš anarâš kietâtyejiáárbán vuáijoo museočáitáldâh. Čáitáldâh puáhtá oovdân maaŋgâpiälásávt anarâšâi puáris já uđđâ kietâtuojijd já tuoijum vuovijd. Čáitálduv pyevtit Säämimuseo Siida já tom lekkih 14.6.2019.

Anarâšah láá sämmiliih, kiäh láá vuálgus Aanaarjäävri pirrâsist já kiäin lii jieijâs kielâ, eellimvyehi já kietâtyejiärbi. Anarâšâi kietâtyejiärbi, kietâtyejeh já toi tuoijum hämmejeh kulttuurärbiubâlâšvuođâ, mon sirdem tuáijárist nuubán váátá puoh uásisuorgij siäilum ellen.

Čáitálduv tävireh jođetteh keččee ärbivuovijd tárkkojeijee äigimáátkán, mast historjáliih tävireh ihečuođij mield viärmádâteh táálái tävirijguin já muštâleh anarâš muččâdvuotâibárdâsâst. Säämimuseo čáitáldâh puáhtá uáinimnáál áinoošlajâsii ubâlâšvuođâ puáris já uđđâ anarâš kietâtuoijijd já tuoijum vuovijd.

Kove: Säämimuseo Siida.