Sääʹmpokaineeʹǩǩ ruõkkât maddu oʹđđest påʹrǧǧmannust

Mââimõõzz sääʹmvuuʹd ruõkkâmsõõʹjin kuaivvum sääʹmpokainiiʹǩǩi paaʒʒtõõzz ruõkkât maddu oʹđđest Aanrest da Uccjooǥǥâst Saaʹmi ceerkavpeeiʹvi mâŋŋa 7.–8. påʹrǧǧmannust. Pokainiiʹǩǩid lij papp läullam määdd rääuhu äiʹjstes, da puõʹtti tååimtõõzzin ââʹnet ceerkvallaž maddu ruõkkmõõžž kääʹv. Pokaineeʹǩǩ liâ seeiltum eeʹjjest 2001 ääʹljeeʹl Sääʹm-muʹzei Siidast.

Pâʹsspeeiʹv 7.8.2022 sääʹmpokaineeʹǩǩ ruõkkât maddu Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja da vuõssaarǥ 8.8.2022 Uccjooǥǥ Mantojäurra di Njeäʹllem ortodookslaž jaammʼji ruõkkâmsâjja.

Poodd

Pâʹsspeeiʹv 7.8.2022 čiâss 15 ääʹljeeʹl jäʹrjstet Aanrest Sääʹm ceerkavpeeiʹvid vaʹrrjum kåvvsest podd, koʹst jeäʹrbi mieʹldd mušttlet pokainiiʹǩǩi historiast. Pokaineeʹǩǩ ruõkkât oʹđđest maddu Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja, koozz pokaineeʹǩǩ da sättnarood jååʹđtet. Kåvvsest maddu oʹđđest ruõkkmõõžž seuʹrrjet striiʹmjem pääiʹǩ.

Poodd juätkkje vuõssarggân 8.8.2022 čiâss 10 Uccjooǥǥâst, koʹst pokaineeʹǩǩ ruõkkât oʹđđest Mantojääuʹr vuäʹmm ruõkkâmsâjja. Ceerkavǩeeʹddest jäʹrjstet sättnarooʹde kååʹff- da saǥstõõllâmpodd.

Nuõrttsääʹm pokaineeʹǩǩ ruõkkât Njeäʹllem ortodookslaž ruõkkâmsâjja vuõssarggân 8.8.2022 čiâss 15 jäʹrjstem pooddâst. Sättnarooʹde jäʹrjstet kååʹff- da saǥstõõllâmpodd Njeäʹllem kruuggpõõrtâst.

Pukid pooddid lij vueiʹtlvaž seuʹrrjed ougglõssân striiʹmjem pääiʹǩ.

Maddu oʹđđest ruõkkmõš lij veeʹzz lääʹdd da tâʹvvjânnmallaž sääʹmõhttsažkååʹdd toobd seʹst õõʹnni podd. Sääʹmvuuʹdest vaʹstteei pooddid liâ jäʹrjstam ääiʹjab eeʹjjest 1995 Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼjest, eeʹjjest 1997 Taarr Alattiost, eeʹjjest 2011 Taarr Njauddmest da eeʹjjest 2019 Ruõcc Lyckselest.

Tåimmkåʹdd vaʹsttad jäʹrjstõõllmõõžžin.

Sääʹm-muʹzei Siida lij välddam äššan altteed tåimmkååʹdd teâuddjââʹttet pokainiiʹǩǩi maddu oʹđđest ruõkkmõõžž. Tåimmkådda koʹlle Sääʹmteeʹǧǧest (Leo Aikio, Anu Avaskari, Vuokko Hirvonen), Saaʹmi siidsåbbrest (Hanna-Maaria Kiprianoff), Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkvest (Tuomo Huusko, Erva Niittyvuopio), Lääʹdd evaŋkeel-luteerlaž ceerkav Sääʹmtuâj saǥstõõllâmkååʹddest (Veli-Pekka Lehtola), Lappi ortodookslaž kappelsieʹbrrkååʹddest (Jaakko Vainio), Heʹlssen universiteeʹttest (Hanna Snellman), Mättʼtõs- da kulttuurministeriast (Hanna Kiiskinen) da Sääʹm-muʹzei Siidast (Minna Lehtola, Eija Ojanlatva).

Tuâǥǥa

Eeʹjjest 1995 Aanar Vuäʹmmruõkkâmsââʹjjsuâllʼja maaccteš Heʹlssen universiteeʹtt biotaalkâstiõtti stroiʹttel anatomia juâkksest 95 sääʹmpokaineeʹǩǩ paaʒʒtõõzz. Tâʹl alttõõzz ruõkkmõʹšše tuejjii Aanar seäʹbrrkååʹdd ceerkavsuåvtõs.

Anatomia juâkksa kuâđđje kuuitâǥ pokaineeʹǩǩ, kook universiteeʹtt altteem tåimmkåʹdd inventõõʹsti. Iiʹjjin 1998-1999 tåimmkåʹdd smiõtti 1800- da 1900-lååǥǥin norrum veiddsõs ooumažtäʹhttnorldõõǥǥ vaaldšummuž da tuʹtǩǩeemââʹnnem vuâđđjurddjid. Sääʹmpokainiiʹǩǩi beäʹlnn saǥstõõllâmkåʹdd tuejjii õhttsažtuâj še Sääʹmtiiʹǧǧin.

Saǥstõõllâmkååʹdd eʹtǩǩõõzz meâldlânji anatomia juâkkaz norldõõǥǥ sääʹmpokainiiʹǩǩid siʹrddeš seeiltemnalla sääʹmvõudda Aanar Sääʹm-muʹzei Siidaaʹje eeʹjjest 2001. Sääʹm-muʹzei lij seeiltam 172 pokaineeʹǩǩ paaʒʒtõõzzid ääʹššmeâldsânji tõi luõvtummšest vueʹljeeʹl. Suåppum meâldlânji pokainiiʹǩǩi tuʹtǩǩummša ij leäkku miõttum ni õhtt lååʹpp tõn äiʹǧǧen.

Lââʹssteâđ:
vs. muʹzeijååʹđteei Eija Ojanlatva, Sääʹm-muʹzei Siida, teʹl. 040 1676 145, eija.ojanlatv(at)samimuseum.fi