Säämimuseost lii keessiv kollimčuosâttâh meiddei nuorttâlâš kulttuur kuávdáást Čevetjäävrist, kost lii Nuorttâlij ärbivyehitáálu. Ärbivyehitáálust já ton šiljoost leijee olgomuseost mij muštâlep nuorttâlij historjást já čaitâččep aassâm- já rähtimvuovijd kyevti sierâ äigipaajeest. Nuorttâlij ärbivyehitáálust lii meiddei uccâ museokävppi.

Nuorttâlij ärbivyehitáálu lii uđđâsisthuksimääigi puigâ sämitáálu olgoviäsuidiskuin. Táálu siste lii čáitáldâh, mii muštâl nuorttâlij elimist ovdil já tääl. Ärbivyehitáálu šiljoost lii puárásub rähtimärbivyevi čaitâččeijee olgomuseokuávlu, mon rakânâsah láá rahtum kirjálâš käldei já muštâlusâi vuáđuld. Tobbeen puáhtá uáiniđ ei. aassâmviäsuid, njoolâ, suovâsäävni já ärbivuáválâš nuorttâlâš vedijguin korrum kárbá.

Luuvâ lase Nuorttâlij ärbivyehitáálu pirrâ 
Uápásm nuorttâlij pirrâ muštâleijee nettičáitáldâhân

Siisâpeessâm nuuvtá
Ávusorroomääigih: 25.6.-28.9.2024 maj – láv tme 11-17

Ohtâvuotâtiäđuh
Nuõrttsaa’mi Ä’rbbvuõttpõrtt – Nuorttâlij ärbivyehitáálu
Sevettijärventie 9041, 99930 ČEVETJÄVRI
Puh. 0400 373015
Š-postâ: kolttaperinnetalo(at)samimuseum.fi

Mii olgomuseost láá valjeest ääših tutkâmnáál. Kuávlust láá masa vittlov viässud já rakânâssâd, moh láá juohhum kulttuurkuávlu tâi kevttimulme miäldásijd juávhoid suullân 800 meetter kukkosâš suoppâinhámásâš pálgá piällás. Čuosâttuvah muštâleh Suomâ kuulmâ sämikulttuur kulttuurärbivyevist, rähtimärbivyevist já iäláttâsâin.

Kuávlu lii toovlášmuštolavváin (muinaismuistolaki) rávhuidittum. Tobbeen uážžu jotteeđ tuše merkkejum, lovdum pálgá mield.

 

Ávusorroomääigih

Olgomuseo lii áávus museo ávusorroomaaigij mield.

Jis kolliih Olgomuseo tälviv, kannat huámášiđ šoŋŋâtile meiddei kárvudâtmist. Oonâid tälvikárvudâtmân kaavnah VisitFinland nettisiijđoin.

Moobiiluápistem

Mij lep vuávám moobiiluápistem tievâsmittiđ Olgomuseo vuáđu-uápistem. Tast láá tiäđuh olgomuseo historjást já ton jieškote-uv čuosâttuvâin. Moobiiluápistem arkkâdâhkoveh, videoh já jienâpäädih virkosmiteh 12 olgomuseo čuosâttuv. Mij lep merkkim kolbâiguin čuosâttuvâid, moin kávnojeh QR-koodih ton čuosâttuv materialân.
Uápistem finnee tavesämikielân, suomâkielân já eŋgâlâškielân. Uápásm olgomuseo moobiiluápistmân. Väärrid čáitáldâhuápistem.

 

Mii vuáđučáitálduvâst sämikulttuur já tave luándu punjâseh ohtân čáitáldâholesvuottân, mii fáálá visuaallâš feerim lasseen valjeest tiäđu. Säämimuseo já Luándukuávdáš lává pyevtittâm vuáđučáitálduv ohtsâšpargoost.

Čáitáldâh lii kyevti uásist: laiđiittâsčáitálduvâst mij čäittip kuávlu historjá já moonnâmääigi já adelep evvisijd onnáá peeivi ibbeerdmân, já váldučáitálduvâst láá Tave-Laapi luándu já sämikulttuur oovdânpyehtee uásih siskáluvâi. Čáitálduv teeman láá cevzimvyevih tave robdâtiilijn sehe sämmilii etnisâšvuođâ já tááláš identitet šoddâm. Tain olesvuođáin mij halijdep pyehtiđ oovdân luándu, ulmuu já kulttuur vuáruvaiguttemkoskâvuođâ Sämienâmist. Ulmen ij lah adeliđ kuállejeijei tärhis oppâtiijme, peic adeliđ sijjân tile aiccâđ já tubdâđ sämmilâšvuođâ já Sämieennâm vuoiŋâ.

Säämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida ohtsâš čáitáldâh, Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme liäkká já tulkkoo enâduv keerdijd sämmilii kulttuurpirâstuáváduv peht. Ton mield luándu já kulttuur láá čovgâ čonnum nubijdis. Enâdâh mii pirrâ šadda lasseen miljovnij iivij ääigi luándu hammim olesvuođâst.

Noomâ mii čáitáldâh lii finnim anarâš Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja, čäällim tiivtâst.

Sämmilii kulttuurpirrâsist ohtâvuotâ enâmân já pirrâsân šadda muštotiäđu já ärbivuovij peht. Sämmilii ärbitiäđu mušto lii kuáddám luándu já ohtsâškode nubástusâi paijeel suhâpuolvâst nuubán. Čáitálduv kulttuursiskáldâsâin mij suogârdâllâp, ete maht moonnâmäigi iälá mist. Juáhháást iälá maaŋgâhámásâš sierâ äigipoojij ärbi, mon vievâst mij vuáhádup nubástussáid jieččân pirrâsist.

Čáitálduv luándu-uásist mij ravkkâp kuosijdân smiettâđ nubástusâid, moh tábáhtuveh mii šoŋŋâduvâst, já tom, mii tábáhtuvá šoŋŋâdâhân puátteevuođâst. Čáitálduvâst mij pyehtip oovdân šoŋŋâdâhhistorjá majemuu jieŋâpaje maŋa já suogârdep,  ete mii šoŋŋâdâhân tábáhtuvá puátteevuođâst. Luándufáádáh kieđâvuššojeh Paje-Laapi suojâlemkuávlui sehe tain tiättoo sierâlágán luándutiijpâi já elleešlaajâi peht.

Mij anneep huolâ luándu maaŋgâhámásâšvuođâst já kulttuuräärbist, já mii pargo puátuseh kyeddih suhâpuolvâi paijeel.

Čáitálduv kulttuuruási uđâsmittem láá ruttâdâm Koneen säätiö (Kone siäđus), Suomen Kulttuurirahasto (Suomâ Kulttuurruttârááju)/Museovisio sehe Jenny ja Antti Wihurin rahasto (Jenny já Antti Wihuri ruttârááju). Säämimuseost lii joođoost meid čáitálduv uđâsmitmân lohtâseijee Muittut, muitalusat – The Story of the Sámi by the Sámi -Interreghaahâ. Čáitálduv luándu-uási ruttâdem Meccihaldâttâs finnij staatâ lasebudjetist.

 

Siida olgomuseo čaaitâš Suomâ sämmilij kulttuuräärbi, huksimärbivyevi já iäláttâsâid.

Mii olgomuseost lii ennuv mon tutkâđ já uáiniđ. Kuávlust láá masa vittlov viässud já rakânâssâd, moh láá juohhum kulttuurkuávlu tâi kevttimulme miäldásâš juávhoid suullân 800 meetter kukkosâš suoppâinhámásâš pálgá piällás. Pálgá mield puávtáh uápásmiđ Suomâ kuulmâ sämikulttuur kulttuuráárbán, huksimärbivuáhán já iäláttâssáid.

Keessiv já čohčuv olgomuseopálgá puáhtá jotteeđ meiddei pyerástovlijn já párnáiráttáiguin. Kuávlu lii toovlášmuštolavváin (muinaismuistolaki) rávhuidittum. Ama jođáh museokuávlust tuše merkkejum, lovdum pálgá mield.

Čuosâttuvah láá ruovdijn já kerrisijn oles kiedij räi

Olgomuseost uáináh, maht sämmiliih láá aassâm já maggaar viäsuid sij láá huksim. Huksim já aassâm muštâleh meiddei iäláttâsâin já eellimvuovijn.

Olgomuseo váimu lii Movsháá kieddi, mii oovdâst Aanaar tálusämmilâš huksim já eellimvyevi 1800-lovvoost. Nubbe eromâš fiijnâ čuosâttâh lii Mirhamtupe, Aanaar já Kittâl raajijn sirdum keerrivtupe, mii lâi riehtijotteemkiävtust ive 1905 räi. Tuve seeinih láá tievâm iheluuvij mield ei. tuámuidis vuárdám ulmui nommâčalluin.

Hirssâviäsui lasseen museokuávlust puáhtá uápásmiđ jieškote-uvlágán lihâttemnáál kuáti-, láávu- já vuárkkárakânâssáid sehe lavŋerakânâssáid. Olgomuseost čáittojeh meiddei jieškote-uvlágán ryevdih já kielah, moh láá tovle kevttum pivdemist.  Olgomuseo čáitáldâhhaalist láá kárbáh já kerriseh keččâmnáál.

Olgomuseo lii meiddei toovlášmuštokuávlu

Säämimuseo olgomuseokuávlust suáhuh Aanaar historjá 10 000 ihheed.
Mij tiettip, ete Aanaarjäävri riddoost Juvduujuuvâ njäälmist Säämimuseo kuávlust láá aassâm ulmuuh jo mesoliittisâš keđgiääigi, masa 10 000 ihheed tassaaš. Ulmuuh láá aassâm kuávlust maaŋgâ sierâ muddoost meiddei maajeeb keđgiääigi sehe toovláš meetaalääigi já ryevdiääigi (8800-5600, 1800 já 1400-1200 ihheed tassaaš). Tot lii nuuvt kočodum maaŋgâperiodisâš aassâmsaje.

Olgomuseokuávlust tohhum kuáivumijn láá kavnâm pivdemaalmug elimist muštâleijee pasâttâsâid já kávnusijd; tullâsoojijd já kuátilätteid sehe jieškote-uvlágán pargoniävuid, keramiik já ravâdin kevttum ellei puállám taavtijd.

Kuávlu lii toovlášmuštolavváin (muinaismuistolaki) rávhuidittum. Ama jođáh museokuávlust tuše merkkejum, lovdum pálgá mield!

Olgomuseo historjá

Säämimuseo toimâ lii álgám olgomuseost. Säämimuseo vuáđudui ive 1959. Vuáđudeijen lâi Sámii Litto – Saamelaisten yhdistys ry., mii vist lii Suomâ vuossâmuš sämiservi, vuáđudum ive 1945.

Säämimuseo vuáđudem lahtoo nube maailmsuáđi loppâmuudon, Laapi suátán. Ton čuávumuššân stuárráámus uási Laapi infrastrukturist já tävirijn stäjidui. Ovdâmerkkân Aanaar kieldâ viäsuin stäjidui paijeel 90 %:d. Lasseen sämmilij eellimvyehi aalgij suáđi maŋa nubástuđ, já tondiet pääihist rahtum anokáálvuh láppojii kuuloold. Sämmiliih huolâstuvvii materiallâš kulttuur nubástusâi tiet já juurdâ jieijâs museo vuáđđudmist šoodâi.

Algâaaigij čuággim- já kulttuuräärbi vuorkkimpargo porgii oovtâst Turku ollâopâttuv varsinais-syemmilâš ja pohjalaš uásikudijguin. Ohtâvuotâ ollâopâttâhân šoodâi Kiävu tutkâmlájádâs jođetteijee, professor Paavo Kallio peht.

Olgomuseo lekkui keessiv 1963 Tave-enâmij vuossâmuš säämimuseon. Säämimuseo tooimâi olgomuseon mii lâi ávus keesijd kiddâ ive 1998 räi, kuás Siida-viäsu valmâštui. Ton räi meiddei tiiŋgâid siäiludii olgomuseo viäsuin.

Paijeel 60-ihásâš olgomuseost lii jo jieijâs museallâš historjá, mii muštâl meiddei sierâ äigipoojij koskâvuođâst museoviäsoid já toi šipšâmân.