Puoh mii tiäđáttâsah kávnojeh mii suomâkielâlijn siijđoin.
Tavesämikielâliih tiäđáttâsah kávnojeh mii tavesämikielâlijn siijđoin.
Nuorttâlâškielâliih tiäđáttâsah kávnojeh mii nuorttâlâškielâlijn siijđoin.
Kirječällee Ninka Reittu lii čáállám Meccihaldâttâsân ovdâsvástádâslii vaandârdmân movtijdittee párnáikirje ”Äigee já Sááná meecist: Vandârdemetiketmainâseh”. Kirje almostuvá tavekielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân 2.10.2023. Almostittemtilálâšvuođâ ohtâvuođâst Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siidast lekkâs meid kiirján lohtâseijee taaiđâčáitáldâh.
Siida lii kiddâ huolâttâspuudâ tiet jyehi ive roovvâd-skammâmáánu molsomist já vyesimáánu aalgâst. Puátteš huolâttâspuudah láá: 29.10.-1.11.2023 5.-8.5.2024 27.-30.10.2024 4.-7.5.2025 2.-5.11.2025
Säämimuseo Siida vaaldij vuástá Into já Maarit-Anna Paadar (js. Vuolab) merhâšittee tiŋgâskeŋkkim, mast láá peeskah, sämimácuheh já sämimááccuh lasepihtâseh.
Aanaar Säämimuseo lekkui kuossijd 60 ihheed tassaaš Tave-enâmij vuossâmuš säämimuseon. Museo kiergânij toimâđ suulân neljilov ihheed olgomuseon, mii lâi ávus keessiv, tassaaš ko Säämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lekkui kuossijd 1998. Säämimuseo Siida olgomuseo kesipaje algâttuvvoo juhlálávt koskoho 7.6.
Filosofi maisteri Taina Pieski lii väljejum Säämimuseo Siida museohovdân. Sämimuseovuáđudâs stivrâ toovâi valjimmiärádâs 15.5. tollum čuákkimist.
Säämimuseo Siida lii väldikodálâš ovdâsvástádâsmuseo já tuáimá kulttuurpirâspargoi uásild kuávlulâš ovdâsvástádâsmuseon sämmilij päikkikuávlust. Siida čáitálduvâin kuállejeh ihásávt suullân 60 000 olmožid.Sajasâšvuotâ álgá 15.5.2023 tâi sopâmuš mield já nohá 30.9.2024.
Mij ávudep säämimuseo já Luándukuávdáš Siidast já Raavâdviäsu Sarritist muádi ive puudâ maŋa säämi aalmugpeeivi vuossaargâ 6.2.2023. Juhlepeeivi mist Siidast láá ávus uuvsah já nuuvtá siisâpeessâm čáitálduvváid tme 9–17. Ađai aalmugpeeivi museo lekkâs tijme tooleeb ko táválávt.
Vandârdeijeeh já museokuállejeijeeh láá váldám uđâsmittum Säämimuseo já Luándukuávdáš Siida pyereest vuástá. Uđâsmittum Siida lekkui Anarist aalmugân kesimáánust. Čohčâmáánu loopâ räi Siidast láá kollim jo 46 000 kuállejeijed. Uđâsmittum Siida lâi meiddei moonnâm keesi Laapi pivnohumos Museokorttâ-čuosâttâh.
Euroop komissio já kulttuurärbiornijdâh Europa Nostra palhâšáin Säämimuseo Siida já Suomâ Aalmuglâšmuseo ive 2021 tohhum kulttuuräärbi maaccâtmist adai repatriaatiost rááiđust Citizen Engagement & Awareness Rising. Palhâšumelävdikode mield säminurâlduv maaccâtmist lii “mittedmettum uási Euroop kulttuuräärbi turviimist”. Jyehi ive ornimnáál eurooplii kulttuurärbipargo palhâšumeh juáhhojii čohčâmáánust Prahast, já palhâšume valdijn vuástá Suomâ Aalmuglâšmuseo paajeeb jođetteijee Elina Anttila já vs. museohovdâ Eija Ojanlatva. Mij juhlop ohtsâšpargopalhâšume Säämimuseo Siidast vuossaargâ 31.10.
Anarân sajadum Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lii oppeet áávus kuossijd stuorrâ nubástuspargoi maŋa. Siida čáitálduvâst ovtâstuveh oovdeb, uápis vyevi mield Sämimuseo kulttuursiskáldâsah já Luándukuávdáá luándufáádáh oovtâ ohtsii čáitálduv ubâlâšvuođâst. Uđđâ čáitálduv nommâ ”Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme” šadda anarâš Matti Morottaja čäällim tiivtâ mield.
