Säämimuseo Siida vaaldij vuástá Into já Maarit-Anna Paadar (js. Vuolab) merhâšittee tiŋgâskeŋkkim, mast láá peeskah, sämimácuheh já sämimááccuh lasepihtâseh.

Skeŋkkiimist puáttám čiččâm peskâd lii hirmâd suotâs lase Säämimuseo Siida peskânurâldâhân, mast tääl láá kuttlov peskâd sierâ kuávluin. Taat poccuučeevđist rahtum tälvipiivtâs lii jo masa ollásávt pááccám meddâl kiävtust.

Skeŋkkim vuástáväldidijn mij lep čáállám oovtâst Intoin já Maarit-Annain tiiŋgâi rähtee– já kevtteetiäđuid pajas. Iänááš peeskâid já Ucjuv myenster mácuhijd lii kuárrum Maarit-Aana enni Maarit Vuolab (js. Eriksen, š. 1926, j. 2012). Skeŋkkim puárásumos peskâ lii Into Paadar ááhu Anni Paadar rähtim.

Mácuhijn uáinoo fijnáht kiärdášum ääigi mield. Skeŋkkiimist mij lep váldám vuástá Maarit-Aana mááccuh, mon sun lii kiävttám uccânieidâžin sehe suu jieijâs párnái mácuhijd, maid ákku lii kuárrum. Mieldi lii meid Maarit Vuolab jieijâs, majemužžân kiävtust orroom mááccuh. Meid eres taaiđârij tyejeh skeŋkkiimist kávnojeh: anarâšmácuhijd lii kuárrum Aili-Maarit Valle já kesimácuhijd Inga Laiti (js. Eriksen).

”Oovtâst Paadarijguin tohhum skeŋkkimkejâstâh adelij ennuv lasetiäđuid tiiŋgâi háárán já toi kiävttuhistorján. Mainâseh juttii suottâsávt tiiŋgâin eellim muštâlussáid. Kijttevâšvuotâ tággáár skeŋkkim vuástáväldimist lii tot pajemuš tobdo. Ilosmittee lâi meid tot, ete mieldi láin Paadarij nuorâb suhâpuolvâ, Jan-Eerik já Hannele Paadar.” paahud amanuens Rantamäki.

Into Paadar lii puásuitáálumađhâšem pioneer. Sun vuáđudij Inarin porofarmi jo 1980-lovo aalgâst. Pelikuomijnis Maarit-Annain suái nuuráin toho meid uccâ museoviste, mii puovtij oovdân sämitiiŋgâid já sämimácuhijd meid eres sämikuávluin. Museoviste palvâlij sunnuu äššigâsâid tassaaš, ko Säämimuseo toimâ muttui pirrâihásâžžân. Ive 2011 Paadarij finnoduvâst tohhui suhâpuolvâlonottem, kuás Inarin Porofarmi joođeetškuođij Jan-Eerik kálguinis Hannelein.

”Mij tuáivup, ete mij kyeđđip puáttee suhâpuolváid pitá suvâidân já ovdebij páihálij taaiđârij tyejihistorjá” Paadareh kommentisteh skeŋkkiimis.

 

Lasetiäđuh:

Amanuens Marjo-Riitta Rantamäki, puh. 040 5715670
marjo-riitta.rantamaki(at)samimuseum.fi

Jan-Eerik Paadar, puh. 0500 666 444
kaksama(at)reindeerfarm.fi

Kove: Saamelaismuseo Siida

Aanaar Säämimuseo lekkui kuossijd 60 ihheed tassaaš Tave-enâmij vuossâmuš säämimuseon. Museo kiergânij toimâđ suulân neljilov ihheed olgomuseon, mii lâi ávus keessiv, tassaaš ko Säämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lekkui kuossijd 1998. Säämimuseo Siida olgomuseo kesipaje algâttuvvoo juhlálávt koskoho 7.6.

Säämimuseo Siida juhlo 60 ihheed pištám ávusorroom tábáhtuspeeivi koskoho 7.6. tme 10–16, kuás Säämimuseo jieijâs äššitobdeeh láá pääihi alne. Restauristemmiäštár Marko Korkeasalo muštâl Mirhantuve tivomijn já käärbismiäštár Mika Alava muštâl sämikulttuur kárbáin já tai sierânâsjiešvuovijn. Sämmilii kulttuurpirâsohtâduv äššitobdein, totkee/rakânâskonservaattor Satu Taivaskallioin já arkeolog Juha-Pekka Joonain, puáhtá meid savâstâllâđ. Peeivi ääigi olgomuseost láá suomâkielâliih uápistmeh tme 12 já tme 15. Siärvuslii láávust káhvástâllâp já savâstep. Tábáhtusân lii rijjâ siisâpeessâm já ohjelm lii puohháid ávus.

Olgomuseo puáhtá oovdân Suomâ sämmilij kulttuuräärbi, huksimärbivyevi já iäláttâsâid. Suulân 800 meetter kuhes, suoppâin hámásii pálgá paaldâst láá vittlov rakânâssâd já ráhtusid, moh láá juohhum juávhoid kulttuurkuávlui já kiävtu mield. Olgomuseopäälgis ij lah iästuttes. Kuávlu lii toovlášmuštolaavâ mield rávhuidittum já tobbeen uážžu jotteeđ tuš merkkejum, lovdum pálgá mield. Uápisteijee- já išedeijeepennuuh láá tiervâpuáttim mutâ jielâheh iä pyevti kolliđ olgomuseokuávlust.

Raavâdviäsu Sarrit palvâl meid tábáhtuspeeivi. Fálusist lii peivimäälis sehe peeivi falâldâhhân käähvi já kákku 6 euro haadan.

Säämimuseo já Luándukuávdáš Siida lii ávus kesiávusorroomaaigij mield 1.6.–30.9.2023 jyehi peeivi tme 9–18. Tälviávusorroomääigih já spiekâstâhliih ávusorroomääigih kávnojeh nettisiijđoin www.siida.fi. Siida museokävppi Siida Shop palvâl Siida ávusorroomääigi sehe nettikävppin čujottâsâst www.siidashop.fi. Nuorttâlij Ärbivyehitáálu lii ávus kesipaje 20.6.–23.9. ma-lá tme 10–16 (vá-vu kiddâ).

Lasetiäđuh tábáhtusâst: Aalmugtoimâvästideijee Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

Filosofi maisteri Taina Pieski lii väljejum Säämimuseo Siida museohovdân. Sämimuseovuáđudâs stivrâ toovâi valjimmiärádâs 15.5. tollum čuákkimist.

Sämimuseovuáđudâs stiivrâ saavâjođetteijee Liisa Holmberg lii iiloost, ete mij finnip noonâ, hárjánâm jođetteijee, kiäst lii šiev ohtsâšpargoviärmádâh.

Uđâsmittum já vijđedum Säämimuseo Siida lii väldikodálâš ovdâsvástádâsmuseo já tuáimá kulttuurpirâspargoi uásild kuávlulâš ovdâsvástádâsmuseon sämmilij päikkikuávlust. Säämimuseost pargeh museohoovdâ lasseen 16 fastâ parged já sesoŋääigi suullân 30 parged. Säämimuseo toimâsaje lii Anarist Säämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siidast, mii lii ohtâ Tave-Laapi tehálumos mađhâšemčuosâttuvâin. Siidast kuállejeh ihásávt suullân 100 000 kyessid. Säämimuseost láá lasseen Iänuduvâst Tuodâr-Laapi luándukuávdáást ohtâsâš čáitáldâh Johtti Sápmelaččat -servijn. Säämimuseo paijeentuálá meiddei Nuorttâlij ärbivyehitáálu Aanaar Čevetjäävrist.

– Mun lam valjiimist uáli iiloost. Uđâsmittum Säämimuseo Siida addel aagâ aalmuglâš čiävláávuotân. Lii kunneeäšši peessâđ jođettiđ já ovdediđ oovtâ mijjân sämmiláid tehálumos organisaatio toimâm oovtâst mättee pargovieváin. Mun anam sämmilii kulttuuräärbi siäiludem tehálâžžân, mutâ museo huksee meiddei puátteevuotâäärbi, iätá Taina Pieski.

 

Lasetiäđuh:  Sämimuseovuáđudâs stiivrâ saavâjođetteijee Liisa Holmberg,
p. +47 9 303 6145, liisa@isfi.no

Säämimuseo Siida lii väldikodálâš ovdâsvástádâsmuseo já tuáimá kulttuurpirâspargoi uásild kuávlulâš ovdâsvástádâsmuseon sämmilij päikkikuávlust. Siida čáitálduvâin kuállejeh ihásávt suullân 60 000 olmožid.

 

Sajasâšvuotâ álgá 15.5.2023 tâi sopâmuš mield já nohá 30.9.2024.

 

Pargoid kulá Säämimuseo Siida äššigâspalvâlem: lippuvyebdim, ravvim sehe museokävppi Siida Shop paijeentoollâmpargoh. Lasseen paargon kulá museokäävpi viermikäävpist já västidem já museokävppivästideijee sajasâžžân toimâm. Äššigâspalvâleijee tuáimá Siida äššigâspalvâlemtiimi uássin.

Tohálâšvuotâvatâmuššân láá kávpálii syergi škovliittâs já pargohárjánem sehe njyebžilis suomâkielâ já eŋgâlâškielâ táiđu.
Mij vyerdip tust puorijd äššigâspalvâlemtááiđuid já juávkkuporgâmaapijd. Sämikielâ já sosiaallii media siskáldâspyevtittem mättim kiäččojeh hiättun.

Pälkki lii pargokoskâvuođâ aalgâst 2350€/mp + laseh. Pargokoskâvuođâin čuávvoo 6 mp keččâlemäigi.

 

Rijjâhámásiih ucâmušah já CV toimâttuvvojeh majemustáá ko 28.4. tme 15.00 šleđgâpostâčujottâssáin hakemukset@samimuseum.fi. Sahhiittâlmeh olášuttojeh tuo 3.5.2023 Teams-ohtâvuođáin.
Taan čujottâsân puáhtá meiddei vuolgâttiđ ávus ucâmušâid äššigâspalvâleijee/vyebdee pargoid, moh váldojeh huámášumán pargovievâ valjiimist.

 

Tiäđustâlmeh: Taija Aikio, taija.aikio(at)samimuseum.fi, puh. 0404847329 (majebaargâst tuorâstuv räi tme 9-16.)

 

Pargosaje čujottâs: Inarintie 46, 99870 Aanaar

Lasetiäđuh pargosaajeest: www.siida.fi  www.siidashop.fi

Mij ávudep säämimuseo já Luándukuávdáš Siidast já Raavâdviäsu Sarritist muádi ive puudâ maŋa säämi aalmugpeeivi vuossaargâ 6.2.2023. Juhlepeeivi mist Siidast láá ávus uuvsah já nuuvtá siisâpeessâm čáitálduvváid tme 9–17. Ađai aalmugpeeivi museo lekkâs tijme tooleeb ko táválávt.

Mij povdip puohâid algâttiđ juhlepeeivi ärbivuáválâš Sämiliipu paajeedmáin Siida šiljoost tme 9.15. Ko lippu lii stáágust já Säämi suuvâ laavlâ lavlum, te mij juátkip peeivi ohjelm Finna-juhleive lekkâmtilálâšvuođáin já uánihis čuákánkiäsoin Finna.fi-uuccâmpalvâlus kevttimist. Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo Siida auditoriost tme 10–11.30 já tot lii ávus aalmugtilálâšvuotâ.

Finna juhleive algâttuvvoo almostitmáin säämimuseo Siida nurâlduvâi sämimácuhijd Finnaast. Siämmást mij adelep keevâtlijd oonâid Finna.fi-uuccâmpalvâlus kevttimân. Tiervâpuáttim digitaallâš tutkâmmáátkán miiguin! Siida juhlepeeivi sessist taaidâr Outi Pieski Ládjogahpira rematriašuvdna—Máhccat eatni lusa –čáitálduv lekkâmtilálâšvuotâ tme 15 ovdâskulij.

Juhlepeeivi ääigi puávtáh uápásmuđ nuuvtá meid Siida Enâmeh láá mii párnááh-váldučáitáldâhân já Martti Rikkonen Taigametsot-čuovâkovečáitáldâhân.

Raavâdviäsu Sarrit palvâl kuosijd juhlepeeivi ääigi. Peeivi ääigi puávtáh eelliđ virkosmuumin já naavdâšmin aalmugpeeivi kááhu já käähvi 8 euro hoddijn teikkâ čokánistiđ valmâš peivimälispiävdán tme 11–15. Peivimáállás hadde lii 16 eurod.

Siida lii áávus tälviávusorroomaaigij mield 31.5.2023 räi vu-lá tme 10–17. Spiekâstuvah ávusorroomaaigijd kávnojeh nettisiijđost www.siida.fi. Siida museokävppi SiidaShop palvâl Siida ávusorroomaaigij já nettikävppin čujottâsâst www.siidashop.fi.

Kove: Martti Rikkonen/Siida

Lasetiäđuh:

Aalmugpeeivi koordinaattor / Aalmugpargovästideijee Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

 

 

 

Vandârdeijeeh já museokuállejeijeeh láá váldám uđâsmittum Säämimuseo já Luándukuávdáš Siida pyereest vuástá. Uđâsmittum Siida lekkui Anarist aalmugân kesimáánust. Čohčâmáánu loopâ räi Siidast láá kollim jo 46 000 kuállejeijed. Uđâsmittum Siida lâi meiddei moonnâm keesi Laapi pivnohumos Museokorttâ-čuosâttâh.

“Positiivlâš kuállejeijeemere ovdánem lii jotkum keesi maŋa miätá čoovčâ, já čohčâmáánu lii lamaš masa jo olâttâslii virkkuu. Kuállejeijein finnejum macâttâs uđâsmittum Siidast lii lamaš tuše positiivlâš. Mij lep hirmâd iiloost vuástáväldimist”, Säämimuseo Siida vyebdim- já markkânistemvästideijee Minna Muurahainen muštâl. Čohčâmáánust Siidast kuállejii puohnâssân 7631 olmožid, mii lii paijeel 1500 ulmuu eenâb ko oovdeb olâttâsive 2019. Lekkâmmáánu čokkij 9799 kuállejeijee já syeinimáánust joba paijeel 11000 ulmuu ellii uáppáásmin Siidan.

Siida lii lamaš Säämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáá maaŋgâ ive jotkum ohtsâšpargo cevzimmaainâs. Säämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáá paijeentuállee Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâi ohtsâšpargo uáinoo ohtâlâs čáitáldâholesvuottân já ain pyereeb äššigâspalvâlmin.

 

Siida Laapi pivnohumos Museokorttâ-čuosâttâhhân

 

Čohčâmáánu loopâbeln Museolitto tieđettij Suomâ pivnohumos museokorttâčuosâttuvâin keessiv 2022. Laapi pivnohumos čuosâttâh lâi Säämimuseo já Luándukuávdáš Siida.
“Kuállejeijein enâmus räämi lii uážžum jieš siskáldâs. Čäittim, taaiđâ já stuorrâ luándukoveh láá lamaš puoh enâmus rämidum olesvuođah”, Muurahainen iätá. Kijttosijd láá lasseen finnim nuuvt sämmilii tááláštaiđust ko videoinstallaatioin.
Uđâsmittem lii puáhtám Siida čáitálduv onnáá piäiván. Sämisiärvus jesâneh uásálistii Säämimuseo Siida čáitáldâhuási čokkiimân jieškote-uvlágán haavâi peht ei. tubdâmáin ulmuid čuovâkuuvijn já valjiimáin tävirijd čáitáldâhân.
Siida čáitálduvâin sämikulttuur já luándu punjâsává ohtân ubâlâšvuottân: čáitáldâhubâlâšvuotâ muštâl sämikulttuur já luándu ellee koskâvuođâst. Čáitálduvah láá uáivildum feerimolesvuottân, mutâ meiddei tagarin, ete toh tuáimih ucceeb olesvuottân-uv.

 

Siida lii tehálâš vyelgimsaje sämmilij päikkikuávlust vandârdeijeid

 

“Keesi lii lamaš tuođâi pyeri! Mii finnim macâttâs lii lamaš tuše positiivlâš”, iätá äššigâspalvâlemhovdâ Tarja Tuovinen Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâin.
Äššigâsâi lasseen uđâsmittum já vijđedum visteh láá valdum vuástá meiddei tiski nube peln. Äššigâsâi tááhust palvâlusah láá čielgâsávt pakettistum jieijâs ubâlâšvuottân. Innig ij taarbâš vyerdiđ vuáru siämmáá tiskiist peessâmliipui já kuálástemluuvij tâi vandârdem- já mađhâšemravvim tiet.
Luándukuávdááh láá teháliih vandârdeijei vyelgimsajeh. Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâi ohtsâšpargo Sämimuseoin máhđulist sämmilij päikkikuávlust jottee vandârdeijei tiäđulâšvuođâ lasettem kulttuurlávt kilelis vaandârdmist.
“Sämmilii kulttuur eromâš jiešvuođâid kalga tiäđuštiđ, vâi jieijâs vandârdemtäävi máttá sovâttiđ tavemus Laapin hiäivulâžžân. Tondiet Luándukuávdáš já Säämimuseo tooimah tuárjuh nubijdis, já Siida čáitáldâh lii uáli šiev vyelgimsaje luándumookán”, Tuovinen iätá.
Sämmilij päikkikuávlust jođedijn lii tehálâš tiäđuštiđ ovdâmerkkân vuáđuaašijd kuávlust tábáhtuvvee puásuituálust já sämmilij pase paaihijn. Tot, mii sáttá orroođ ulguupiälásâžân tuše meccikuávlun, lii tuođânálásávt sämmiláid ellee kulttuurhistorjá uási.
Meccihaldâttâs Luándupalvâlusah lii algâttâm meiddei sierâ vandârdemetiket rähtim sämmilij päikkikuávlun. Etiket valmâštâlloo oovtâst sämitiggijn, nuorttâlij sijdâčuákkimáin sehe mađhâšem- já vandârdemuásipelijguin.

 

Siida – 24 ihheed sämikulttuur já vandârdemravvim

• Uđâsmittum já vijđedum Siida lekkui 1.6.2022. Säämimuseo Siida algâttij tooimâs olgomuseon 1960-lovvoost. Säämimuseo já Luándukuávdáá tááláá nálásâš toimâm lii álgám ive 1998.
• Čáitáldâhkuállejeijeeh láá lamaš uđâsmittum Siidast čohčâmáánu räi paijeel 46 000. Laapi pivnohumos Museokorttâ-čuosâttâh taan räi.
• Siida čáitálduvah hamâšuveh Säämimuseo já Luándukuávdáá ohtâsii váldučáitálduvâst, Säämimuseo olgomuseost sehe kulttuur- já luándufáddásijn mulsâšuvvee čáitálduvâin. Siida lii Anarist.
• Säämimuseo tooimâ stivree já tuárju Sämimuseovuáđudâs. Sämimuseovuáđudâs pargon lii tuárjuđ já ovdediđ sämmilij aalmuglii kulttuur. Sämimuseovuáđudâs oomâst Säämimuseo täävvir-, čuovâkove-, kietâkirjerááju- já taaiđâčuágálduvâid, kyehti olgomuseo já arkkâduv. Tot paijeentuálá já stivree Säämimuseo já ton tooimâ já háárjut museosyergi ohtsâšpargo sämmilij päikkikuávlust, Suomâst já almugijkoskâsávt.
• Siida aldakuávluin Tave-Laapist láá Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâi tipšom Lemmee sehe Urho Kekkosii aalmuglâšmeecih, vittâ meccikuávlu (Myeđhituodâr, Paištuodâr, Kaalduáivi, Vääččir já Pänituodâr), Kiävu luándumecci sehe meccikuávlu nálásâš Aanaarjäävri kuávlu. Urho Kekkosii aalmuglâšmecci lii algâive kollimmeerij vuáđuld Suomâ nubben pivnohumos aalmuglâšmecci.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lasetiäđuh:
Lasetiäđuid adelává Meccihaldâttâs Tave-Laapi äššigâspalvâlemhovdâ Tarja Tuovinen, tarja.tuovinen(at)metsa.fi, 040 756 9337) já Säämimuseo Siida vyebdim- já markkânistemvästideijee Minna Muurahainen, minna.muurahainen(at)samimuseum.fi, 040 581 6434).

Euroop komissio já kulttuurärbiornijdâh Europa Nostra palhâšáin Säämimuseo Siida já Suomâ Aalmuglâšmuseo ive 2021 tohhum kulttuuräärbi maaccâtmist adai repatriaatiost rááiđust Citizen Engagement & Awareness Rising. Palhâšumelävdikode mield säminurâlduv maaccâtmist lii “mittedmettum uási Euroop kulttuuräärbi turviimist”. Jyehi ive ornimnáál eurooplii kulttuurärbipargo palhâšumeh juáhhojii čohčâmáánust Prahast, já palhâšume valdijn vuástá Suomâ Aalmuglâšmuseo paajeeb jođetteijee Elina Anttila já vs. museohovdâ Eija Ojanlatva. Mij juhlop ohtsâšpargopalhâšume Säämimuseo Siidast vuossaargâ 31.10.

Masa 300 sämmilâžžâd láá uásálistám repatriaatioprosesân ton sierâ muddoin. Sij láá tutkâm suhâsis kuullâm tävirijd, vuájudâttâm toi rähtimtekniikáid já uásálistám meiddei Suomâ Aalmuglâšmuseost maccâm, tääl Säämimuseo já Luándukuávdáš Siida váldučáitálduvâst leijee paijeel 200 sämitäävvir valjiimân. Säämimuseo Siida palhâšumejuhle váimusist láá sämisiärvus, repatriaatioproosees já sämitävireh.

Vuossaargâ 31.10 Siidast juhloh muuneeld puávdejum juávhuh, kiäid lii fáállun teemalâš ohjelm. Siida lii áávus aalmugân puávdejum čuosâttâhjuávhuin huolâhánnáá, nuuvt ete puoh kuállejeijeeh láá tiervâpuátimeh. Juhlepeeivi kunnen Säämimuseo Siida fáálá kuállejeijeid tme 11 já tme 14 suomâkielâlijd uápistmijd peessâmliipu vuástá.

Europa Nostra lii ive 1963 vuáđudum ornijdâh, mii lii juáhám ive 2002 rääjist Euroop komissio ihásijd Euroop kulttuurärbipalhâšuumijd merhâšittee havváid, alguid já ulmuid kulttuuräärbi syergist. EU paalhâš eurooplii kulttuurärbisyergi juvssoid neelji váldukategoriast: konservistem, tutkâmuš, kulttuuräärbi siäiludmân spesiaališum palvâlus sehe škovlim já tiäđulâšvuođâ lasettem Euroop kulttuurärbisyergist.

Siida lii áávus tälviávusorroomaaigij mield 1.10. rääjist vu-lá tme 10–17. Ávusorroomaaigij spiekâstuvah kávnojeh nettisiijđoin www.siida.fi. Siida museokävppi SiidaShop palvâl Siida ávusorroomaaigij sehe viermikävppin čujottâsâst www.siidashop.fi. Raavâdviäsu Sarrit palvâl meiddei juhlepeeivi.

Lasetiäđuh:

Aalmugpargovästideijee Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

Anarân sajadum Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lii oppeet áávus kuossijd stuorrâ nubástuspargoi maŋa. Siida čáitálduvâst ovtâstuveh oovdeb, uápis vyevi mield Sämimuseo kulttuursiskáldâsah já Luándukuávdáá luándufáádáh oovtâ ohtsii čáitálduv ubâlâšvuođâst. Uđđâ čáitálduv nommâ ”Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme” šadda anarâš Matti Morottaja čäällim tiivtâ mield.

Aaibâs uđđâ muštâlemvyevi čáitálduvâst oovdâst tot, et taiđâreh láá uásálistâm siskáldâs pyevtitmân. Sämikulttuur oovdânpyehtimist vuolgâsaijeen lii moonnâm ääigi orodem tááláá ääigi ohtâvuođâst, já nuuvtpa kulttuurhistorjálii já ärbitieđâlii viestân láá nanosávt ovtâstittum onnáá peeivi sämmilij taiđârij já tyejičeepih tááiđuh. Meid luándu-uásáduvâst lii kevttum luándutaiđuu kuvvimvyeimi.

Čáitálduv taaiđâlâžžân hovdân lii toimâm Outi Pieski, kiäst meid láá pođoi tyejeh tuárjumin čáitálduv viestâ. Tyeji Maa värejä virtaa (Eennâm iivnijd virded) lekkâs čáitáldâhsali paijeen. Tot hämmee tuodârsilhuetij rááiđu, mii lii hervejum sämimááccuh liijne riesâmijguin. Tyejeest madâreenij ivneh hämmejeh syeijejeijee täävgi čáitáldâhsali kuáhtámsaje paajaabel.

Marja Helander já Mauri Lähdesmäki váldusali váimusân sajadum lieggâ videoinstallaatio Läpi aikojen (Čoođâ aaigij) paijeed uáinusân sämikulttuur eellimvyeimi já maaŋgâpiälásâšvuođâ. Tyeje kyeddee teeman lii sämimááccuh, mii puáhtoo uáinusân eelišin kulttuur uássin omâsteijeidis peht.

Jouni S. Laiti tyejeh Pohjoisen haravoitu metsä (Tave hárávistum mecci) já Rástegáisá: vaatimien suojelija (Rástegáisá: ááldui suojâleijee) väldih pele ohtsâškodálii savâstâlmân já eennâmkevttim koččâmuššáid Sämienâmist. Čáitálduvâst láá meiddei eres taaiđâliih stelliittâsah, tego Elle Valkeapää vuodduin hammiittâllâm vitrin tâi Lada Suomenrinne já Essi Ranttila graafisâš olgohäämi. Sánálii já jienâlii maailm láá lamaš rähtimin Pekka Aikio lasseen Wimme, Ingá-Maret Gaup-Juuso já Niillas Holmberg.

Láávu muusikčááitus spejâlist moonnâm suhâpuolvâi tobdoid. Videost lávdásteleh sämmiliih muusikrähteeh Heidi Gauriloff, Hilda Länsman, Mikkâl Morottaja (Amoc) já Ailu Valle. Video lii kuvvim já musijkkárijguin stivrim Ville-Riiko Fofonoff.

Pauliina Feodoroff stivrim Miltä sopu näyttää (Magarin suápu niävttá) –haahâ muštâl tast, maht väldikulttuur tovâttem pirâsvahâgijd puáhtá tivvoođ ärbitiäđu iššijn já maht tovláá sämmilii vyehirievti puáhtá kevttiđ eennâmkevttim vuáváámist. Tánávt haahâ lii šoddâdmin uđđâlágán, uásálistittee ohtsâštoimâm virgeomâhái, totkei já sämmilij kooskâ.

Luándu-uásáduvâst Anni Rapinoja Ruijanpolku (Ruijápäälgis)-tyeji lii luándumaterialijn rahtum taaiđâtyeji. Tot lii vuájuttum lätteeráhtusáid tienuuvt, et kyesih pyehtih väzziđ laasâ alne já tutkâđ eennâmase šaddoduv, mon tyeji kovvee.

Kaija Kiuru Piilosilla (Piäittáástâlmin) -tyeji lii čáitálduv puáris vyevdi uási já ton pargon lii kuvviđ puáris vyevdi jiešvuođâid. Tyeje materialeh láá mukurapeeci, suávi já peesi päähih já tevdum lodeh. Puoh tyeje materialeh láá uđđâsist onnum luándumaterialeh. Lodeh láá vuálgus Siida oovdeb čáitálduvâst.

Kiuru Piilosilla-tyeje oobištyeji, Tuulten pesäpuu (Piegâi pesimuorâ), lii uáinimnáál Meccihaldâttâs äššigâspalvâlemčuággá kulen Siida vyeliaulast. Ton materialin láá kevttum peesi viäddáh já uávsih. Ruŋgon lii oovdeb čáitálduv ponjesuárvi.

Šoŋŋâdâhhistorjá lekkee vitrin tuáváškovveen lii Tom Björklund digitallâš máálám mammutkoškejolgâdâsâst. Vuáldučáitáldâhsali pirâstittee stuorrâ kuuvijd láá kuvvim Pasi Nivasalo, Martti Rikkonen já Pertti Turunen.

Kulttuurfáádáin rahtum videopyevtittâsâid Siida čáitáldâhân láá ráhtám Ville-Riiko Fofonoff, Kevin Francett já Aslak Paltto. Videopyevtittâsâid luándusiskáldâsâin Siida čáitáldâhân láá ráhtám Riku Karjalainen, Rayann Elzein já Jorma Hevonkoski.

Siida váldučáitálduv kulttuuruásáduv uđâdem ruttâdeh: Kone siäđus, Suomâ kulttuurruttârááju/Museovisio, Wihuri, Interreg Nord, Giellagas-institut, Laapi ollâopâttâh, Laapi Litto já máttááttâs- já kulttuurministeriö. Siida váldučáitálduv luándu-uásáduv uuđâdmân Meccihaldâttâs finnij ruttâdem staatâ lasebudjetist.

 

Lasetiäđuh: 

 

Proojeekthovdâ Eeva Kyllönen, p. 040 570 9382 tâi eeva.kyllonen(a)samimuseum.fi

Proojeekthovdâ Kirsi Ukkonen, p. 0400 479 986 tâi kirsi.ukkonen(a)metsa.fi

 

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida sehe Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

 

Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs vijđeduvvoo já tivoduvvoo čoođâ. Vijđedemossijd sajaduveh Sämimuseo čuágáldâhvisteh já raavâdviäsu. Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš váldučáitáldâh uđâduvvoo. Mij palvâlep ubâ uđâdem ääigi. Vijđedum já čoođâ tivodum Siida sehe uđđâ čáitáldâh liäkkoo kesimáánust 2022.

Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida čáitáldâhsali uuvsah láá lamaš kiddâ jo paijeel ive, mut tääl toh láá oppeet lekkum. Siida váldučáitálduv siskáldâsah, toi stelliittâsah já čáitáldâhtekniik lii uđâdum ollásávt. Siida-rakânâs lii čoođâ pyeredum já tot lii meid vijđedum. Uđđâ Siida ávuduvvoo lekkâmoho ääigi lávârduv 4.6. räi.

Siida uđđâ čáitálduv nommâ, Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme, lii vuálgus aanaarlii Matti Morottaja čäällim anarâškielâlii tiivtâst Enâmeh láá mii párnááh.

Sämikulttuur já luándu noonâ ohtâvuotâ šadda uáinusân čáitálduv čoođâ jottee jurdust sämmilii kulttuurpirrâsist. Ton mield luándu ij lah kulttuurist sierânâs äšši já enâdâh, mii oro kuoskâhánnáá luándun, kulá kulttuurpirrâsân.

Uđđâ čáitáldâh läiđee kyesi huámášiđ jieškote-uvlágán keerdijd, moh enâdâhân kuleh. Enâdâh mii pirrâ siskeeld ubâlâšvuođâ, mon luándu lii hammim miljovnij ivij ääigi. Meid jieškote-uvlágán kulttuurliih keerdih, tego arkeologisiih kávnuseh já veikkâba sämikielâliih päikkinoomah, kuleh enâdâhân.

”Čáitálduv nommâ čana šievnáál oohtân kulttuur- já luándusiskáldâsâi tehálumosijd viestâid. Nommâ kuoskât já covná maaŋgâlágán jurduid”, čáitáldâhuđâdem proojeekthovdâ Eeva Kyllönen Sämimuseo Siidast muštâl.

”Nuuvt Sämimuseost ko Luándukuávdáást-uv láá ton lasseen jieijâs teemah, maid toh aneh tehálâžžân já moh puáhtojeh čáitálduvâst oovdân”, liäkká čáitálduv jurduu vist Luándukuávdáá Siida proojeekthovdâ Kirsi Ukkonen.

Čáitálduv kulttuursiskáldâsâin njunošjuurdâ lii ”Moonnâm suhâpuolvah eelih mist”. Čáitálduvâst moonnâm äigi já maddârij ubâ vuáttámušmaailm ratkâšuvá onnáá peeivi fádáiguin já šoddâdeh maŋgâ keerdi siskálduvâi stelliittâsâin. Sämimuseo čáitáldâh lii kulttuurhistorjálâš, mut tot ij pyevti aašijd oovdân čovgâ kronologisávt mut čuávu sämmilii vyevi anneeđ soojijd já toi kevttimân lohtâseijee muštotiäđu tehálubbon ko ihelovoid já faktalistoid.

Čáitálduv luándu-uásádâh piäjá suogârdâllâđ nubástusâid, moh tábáhtuveh mii šoŋŋâduvâst, sehe tom, mii šoŋŋâdâhân tábáhtuvá puátteevuođâst. Luándufáádáh kieđâvuššojeh Paje-Laapi suojâlemkuávlui sehe tain tiättojeijee jieškote-uvlágán luándutiijpâi já iäláánšlaajâi peht.

Taaiđâ lii valdum nanosávt ohtân čáitálduv muštâlemvyehhin nuuvt kulttuur- ko luánduteemain-uv. Tääbbin taaiđâ lii uási čáitáldâhubâlâšvuođâst já jieškote-uv tyeji puáhtá uáinusân čáitálduv tehálijd teemaid.

Čáitálduv kulttuuruásáduv kietâčällee lii professor Veli-Pekka Lehtola. Luándukietâčällee lii biologi Matti Mela. Čáitáldâhvuávám lii olášuttám Teollisuuden Ystävät Oy, já válduvuávájeijen lii lamaš hämmejeijee Harri Koskinen. Outi Pieski lii toimâm Sämimuseo taiđâlâžžân hovdân.

Uđđâ čáitáldâh šoodâi Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáá oovtâstpargon, aaibâs tego oovdeb-uv čáitáldâh.

Kulttuuruásáduv čáitálduv uđâdem ruttâdeh Kone siäđus, Suomâ kulttuurruttârááju /Museovisio já Jenny já Antti Wihuri ruttârááju. Sämimuseost lii joođoost meid čáitálduv uuđâdmân lohtâseijee Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaahâ. Siida váldučáitálduv luándu-uásáduv uuđâdmân Meccihaldâttâs finnij ruttâdem staatâ lasebudjetist.

 

Lasetiäđuh:

 

Eeva Kyllönen, proojeekthovdâ, Sämimuseo Siida

eeva.kyllonen(a)samimuseum.fi tâi 040 576 5292

 

Kirsi Ukkonen, proojeekthovdâ, Luándukuávdáš Siida/Meccihaldâttâs

Kirsi.ukkonen(a)metsa.fi tâi 0400 479 986

 

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida sehe Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

 Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs vijđeduvvoo já tivoduvvoo čoođâ. Vijđedemossijd sajaduveh Sämimuseo čuágáldâhvisteh já raavâdviäsu. Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš váldučáitáldâh uđâduvvoo. Mij palvâlep ubâ uđâdem ääigi. Vijđedum já čoođâ tivodum Siida sehe uđđâ čáitáldâh liäkkoo kesimáánust 2022.

Majemuuh sämikuávlu hävdienâmijn koivum sämmilâšuámikkâsah čiähhojeh háávdán uđđâsist Anarist já Ucjuuvâst Sämmilij kirkkopeeivij maŋa 7.–8. porgemáánu. Uámikkâsah láá jo ovdil sivnedum háávdán, já puáttee toimâttâsâin kevttih kirholii háávdán čiehâm myenster. Uámikkâsah láá siäiluttum ive 2001 rääjist Säämimuseo Siidast.

Pasepeeivi 7.8.2022 lyeštih sämmilâšuámikkâsâid háávdán Aanaar Jaamišsuollui já vuossaargâ 8.8.2022 Ucjuv Maadâjäävri puáris hävdienâmân sehe Njellim ortodoksilii hävdienâmân.

Tilálâšvuođah

Pasepeeivi 7.8.2022 tijme 15 rääjist uárnejuvvoo Anarist Sämmiláid kirkkopeivijd väridum láávust tilálâšvuotâ, mast iärásij juávhust muštâleh uámikkâsâi historjást. Uámikkâsâid lyeštih uđđâsist háávdán Aanaar Jaamišsuollui, kuus fievrideh uámikkâsâid já miäđušteijeid. Láávust čuávuh háávdán uđđâsist lyeštim stream peht.

Tilálâšvuođah juátkojeh vuossaargâ 8.8.2022 tijme 10 Ucjuuvâst, kost lyeštih uámikkâsâid uđđâsist Maadâjäävri puáris hävdienâmân. Kirkkokiedist uárnejuvvoo miäđušteijeid káhvástâllâm- já savâstâllâmtilálâšvuotâ.

Nuorttâliih uámikkâsah hävdiduvvojeh Njeellim ortodoksilii hävdienâmân vuossaargâ 8.8.2022 tijme 15 ornimnáál tilálâšvuođâst. Miäđušteijeid uárnejuvvoo káhvástâllâm- já savâstâllâmtilálâšvuotâ Njeellim kerhotáálust.

Puoh tilálâšvuođâid puáhtá čuávvuđ káidusin stream peht.

Háávdán uđđâsist lyeštimeh láá oles syemmilii já tave-eennâmlii sämisiärvádâhân čyeccee tilálâšvuođah. Sämikuávlust siämmáálágáneh tilálâšvuođah láá uárnejum jo ovdil, ive 1995 Aanaar Jaamišsuollust, ive 1997 Taažâ Alattiäjust, ive 2011 Taažâ Njiävđámist já ive 2019 Ruotâ Lyckselest.

Toimâkodde västid orniistâlmijn

Säämimuseo Siida lii vuáđudâm toimâkode olášuttiđ uámikkâsâi háávdán uđđâsist lyeštim. Toimâkoodán kuleh Sämitigge (Leo Aikio, Anu Avaskari, Vuokko Hirvonen), Nuorttâlij sijdâčuákkim (Hanna-Maaria Kiprianoff), Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko (Tuomo Huusko, Erva Niittyvuopio), Suomâ evaŋgellâš-luuteerlii kirho Sämmilâšpargo ráđádâllâmkodde (Veli-Pekka Lehtola), Laapi ortodoksilâš kappelservikodde (Jaakko Vainio), Helsig ollâopâttâh (Hanna Snellman), Máttááttâs- já kulttuurministeriö (Hanna Kiiskinen) já Säämimuseo Siida (Minna Lehtola, Eija Ojanlatva).

Tuávááš

Ive 1995 Aanaar Jaamišsuollui macâttii Helsig ollâopâttuv biotalhâstiettuu lájádâs anatomia uásáduvâst 95 sämmilâšuámikkâssâd. Talle alguu häävdidmân toovâi Aanaar servikode kirkkorääđi.

Anatomia uásádâhân paccii liijká uámikkâsah, maid ollâopâttuv vuáđudem toimâkodde inventistij. Iivij 1998–1999 toimâkodde smietâi 1800- já 1900-lovoin nurrum vijđes olmooštähtinurâlduv haldâšem já tutkâmuškiävtu prinsiipijd. Sämmilâšuámikkâsâi uásild ráđádâllâmkodde poorgâi oovtâstpargo meid Sämitiggijn.

Ráđádâllâmkode iävtuttâs miäldásávt sirdii anatomia uásáduv nurâlduv sämmilâšuámikkâsâid siäiluttemnáál sämikuávlun, Aanaar Säämimuseo Siidan ive 2001. Säämimuseo lii siäiluttâm 172 uámikkâssâd ääšimiäldásávt toi luovâttem rääjist. Tego lii soppum, ton ääigi iä lah mieđettâm oovtâgin love tutkâđ uámikkâsâid.

 

Lasetiäđuh:
vs. museohovdâ Eija Ojanlatva, Säämimuseo Siida, p. 040 1676 145, eija.ojanlatva(at)samimuseum.fi