Säämimuseo Siida lii siärvuslâš museo. Säämimuseo lii vuávám siärvusteivâdmijd čuágáldâh- já čáitáldâhpargo ooleest nuuvt sämikuávlust ko eres soojijn Suomâst. Koronaääigi teivâdmeh uárnejuvvojeh virtuaallávt káidusohtâvuođâi peht. Vuossâmuš virtuaallâš teivâdem lii anarâš eehid tuorâstuv 8.10.2020, kuás moonnâp čoođâ Aanaar kuávlust ive 1902 Suomâ aalmuglâšmuseo čuágálduvváid čoggum tiiŋgâid.

Siärvuslâš toimâm kulá Säämimuseo Siida toimâmprinsiipáid; toh láá om. teivâdmeh, pargopáájáh, seminaareh já kulttuurehideh. Säämimuseo siärvus lii sämmilâš aalmug, mutâ meiddei eres aalmug. Tooimâ mittomeerrin já ulmen lii pyehtiđ museo aldeláá nk. táválâš ulmuu. Siärvuslâš toimâm liäkká uuvsâid museomaailmân — persovnlii ohtâvuođâ peht museo já ton porgâm pargo ohtâsij kulttuurarbijn puáhtá museo aldeláá ulmuu aargâ, eellim já historjá.  Mušto-organisaation museo tuáimá siärvus mušton.

Säämimuseost láá vuávám teivâdmijd miätá Suomâ. Säämimuseo fastâ pargovievâ lasseen siärvuslii toimâm olášuteh Kone ruttârááju ruttâdem Muitát-haavâ siärvuskoordinaattor Ulpu Mattus-Kumpunen, siärvustulkkâ Heini Wesslin sehe jieškote-uv kuávlui museokyeimih, kiäh väljejuvvojeh čohčuv.

Kuovâmáánust Siidast uárnejui vuáruvaigutteijee oppâm peivi ohtsâšpargoost Säämi máttááttâskuávdáin já Metropolia-áámmátollâškovláin. Peeivi ääigi säämi kietâtyeji já konservistem uáppeeh já máttáátteijeeh uápásmii säämi tävirij eromâš jiešvuođáid, täävvirtutkâmušân, konservistmân já repatriaatioprosesáid já taid teemaid suogârdellii pargopáájáin oovtâst Säämimuseo pargovievváin.

Koronaäigi lii vaiguttâm nuuvt, ete museo ij lah puáhtám olášuttiđ siärvuslii toimâm nuuvt vijđáht ko lâi vuávájum. Koronaääigi teivâdmeh uárnejuvvojeh válduášálávt virtuaallâžžân já viggâp toos, ete siärvus jieijâs ohtâvuotâulmuuh teivâdeh jieijâs ulmuid torvolávt. Paijeelmiärálijd almolijd teivâdmijd já mađhâšem velttih.

Teivâdmij kuávdáš roolist láá Säämimuseo čuágáldâhtiiŋgah já čuovâkoveh. Säämimuseo čuágáldâhtiiŋgah já Suomâ aalmuglâšmuseost mäccee čuágálduv tiiŋgah puáhtojeh siärvus tubdâmân já uáinimân. Säämi kulttuurpirrâs uáinusân pyehtim lii meiddei ohtâ toimâm mittomeerijn. Sämmilâžân luándu lii ohtâsii mušto spejâlistee kirjerááju já arkkâdâh. Čuovâkuvijguin muštâččeh paaihij merhâšume iäláttâsâi tááhust, aassâmsaijeen sehe inspiraatio kälden mainâsáid já kietâtuojijd. Uási siärvuslii toimâm puátusijn uáinoo Säämimuseo já Luándukuávdáš Siida uđđâ váldučáitálduvâst.

Siärvuslâš toimâm lii uási Säämimuseo Kone ruttârááju haavâst Muitát – Repatriaatiost revitalisaation säämi museovuáválâšvuođâiguin. Säämimuseo totká haavâst aktivlávt, magareh siärvusliih toimâmvyevih láá kevtittetteeh já vaigutteijeeh.  Pyeremuuh vuáválâšvuođah váldojeh anon uđđâ säämi museovuáválâšvuottân. Meiddei eres Säämimuseo joođoost leijee čáitálduv uđâsmitmân lahtojeijee haavâin (Museovisio-haahâ já Muittut, muitalusat -Interreg-haahâ) siärvuslâšvuođâst lii kuávdáš rooli.

Säämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáá Siida-rakânâs vijđeduvvoo uđđâ nurâldâhtiilijn já raavâdviäsutiilijn. Huksimpargo vuolgij joton vyesimáánust 2020 eennâmkuáivumpargoin. Moonnâm ohhoost kávnojii täävtih huksimsaje paaldâst orroo lieggâpocceekuáivuttuvâst. Täävtih láá viehâ vissásávt suátifaaŋgâi täävtih nube maailmsuáđi ääigist.

Siida huksimpargo vuolgij joton vyesimáánust. Siida-rakânâs kuohtuin keejijn láá joođoost viijđes eennâmsirdempargoh rakânâsâi vuáđui várás. Moonnâm ohhoost enâmist kávnojii täävtih, ko kuáivummaašin kuáivui lieggâpocceekuáivuttuvâid. Säämimuseo Siida arkeolog tuubdâi, ete täävtih láá ulmuu täävtih já kuáivumpargoid joskii tállân ton kuáivuttuvâst. Saje alne láá kavnâm kuittâg kulmâ ulmuu taavtijd. Sij láá viehâ vissásávt lamaš suátifaaŋgah.

Taavtijn almottii poolisân já museo arkeolog finnij love kuáivuđ taavtijd uáinusân. Poolis viežâi jáámmám ulmui taavtijd kuáivumpargo maŋa. Taavtijd vuolgâttii Helsigân lasetutkâmušâi já DNA-iskosij väldim várás.

Toovlášpasâttâs já faŋgâleirâ

Siida pirrâsist lii fastâ toovlášpasâttâs Saamen museo/Vuopaja aassâmsaje, mii lii äigidum keđgiääigist ryevdiááigán. Tot lii suojâlum toovlášpasâttâslavváin (295/1963). Toovlášpasâttâskuávlu vaaldij huámmášumán jo Siida uđâsrakânâsâi vuáváámist, vâi tot siäilu kuoskâmettummin puáttee suhâpuolváid.

Tiettih, ete saajeest lii lamaš meid suátiääigi Saksa suátivievâ nk. šaldefaŋgâleirâ, kost porgii ryeššiliih suátifaaŋgah. Návt Siida pirrâsist láá nube maailmsuáđi ääigi kuáivuttuvah já korsui pasâttâsah, main uási lii pááccám Siida rakânâsâi já pirâstittee luodâi vuálá. Huksimfinnoduv pargeid láá ravvim tađe várás, ete enâmist máhđulávt kávnojeh ovdâhistorjálii já historjálii ääigi tiiŋgah tâi huksiittâsah.

 

Lasetiäđuh: arkeolog Eija Ojanlatva, puh.040-1676145, eija.ojanlatv(at)samimuseum.fi

Mij lekkâp puudâ maŋa uuvsâid almugân Säämimuseo já Luándukuávdáš Siidast vu 1.6.2020 tme 9.00. Siämmást álgá tááláá Siida majemuš toimâihe. Mij uđâsmittem lii tääl vijđedemmuddoost, já kollimeh Siidast luhostuveh táválávt vala taan kollee ive ääigi kiiđâ 2021 räi.

Mii lunne lii suotâs eelliđ, ko muštep puohah puáttiđ kolliđ tiervâsin já toollâp torvokooskâ eres ulmuid.  Mij lep ornim kieđâi desinfistemsoojijd pirrâ Siida já huolâttep Siidast čurgimist THL ravvui mield.

Kesi- já čohčâpaje 2020 mij čuávvup spiekâsteijee ávusorroomaaigijd. 1.6.-30.9.20 koskâsii ääigi mij lep áávus jyehi peeivi tme 9-17. Mii ávusorroomäigi lii ehidist tiijme uánihub ko mii ovdâtiäđuin almonij. Roovvâdmáánu aalgâst mij palvâlep tälviávusorroomääigi mield ma-pa 10-17.

Ávusorroomääigi peesah uápásmiđ mii čáitálduvváid já kolliđ olgomuseokuávlust. Siida Shopist puávtáh kavpâšiđ já luándukuávdáá äššigâspalvâlmist finniih luuvijd já ravvuid sehe mađhâšeminfo. Mij lekkâp olgomuseo tállán, ko kuhes tälvi luovât já muottuuh suddeh.

Mij lekkâp mulsâšuddee čáitálduvâid mudoi mield. Čohčâmáánu loopâ räi puáhtá uáiniđ konservistum tiiŋgâid Säämimuseo čuágálduvâin čáitálduvâst “Sämmilii äärbi siäiluddijn” sehe avveellii luándukovvejeijee Pertti Turunen “Tiänu”-čuovâkovečáitálduv. Jonsahpeeivi ääigi lii Pekka Sammallahti čapisvielgis persovnkuuvij čaitâččeijee “Albma olbmot – Olmâ ulmuuh” -čáitálduv lekkâm vuáru. Taat čáitáldâh lii uáinimnáál Siidast ain kiiđâ 2021 räi.

Mij valmâštâllâp Siida Shop toimâttemvyebdim já forgâ väljejum puohtuid uážžu tiiláđ meiddei poostâ mield pááikán. Mij tieđettep uđâsmitten ovdánmist Siida Shop Instagramist já Siida Facebook-siijđost.

Raavvâdviäsu Sarritist puáhtá eelliđ virkosmuumin argâpeeivij tme 9-16. Mij faallâp peivipurrâmuš tme 11-14 já purrâmuš uážžu meiddei uástiđ fáárun. Mij lep ucedâm äššigâssoojij mere peelijn, já lekkâp teeraas ko šoŋŋâ tiptá.

Säämimuseo Siida paijeentoollâm Nuorttâlij ärbivyehitáálu Čevetjäävrist lii áávus taan keesi 1.7.-29.8. ma-lá tme 10-16. Ärbivyehitáálun lii nuuvtá siisâpeessâm. Mii čáitálduvah já olgokuávluh muštâleh nuorttâsämmilij historjást. Ärbivyehitáálu museokäävpist kaavnah ei. páihálijd kietâtuojijd.

Lieggâsávt tiervâ puáttim Siidan!

 

Puáđi Siidan tuše jis tust iä lah tavdâmeerhah.
Ana 1-2 m torvokooskâ eres kuállejeijeid já pargoviehân.
Keevti kietâtuiduu, ko puáđáh siisâ Siidan.
Mii hiivsigijn láá ravvuuh kieđâi posâmân.
Ko kuorsah tâi kašnah, suoijii iärásijd luávdimáin jieijâd njäälmi já njune kerdikiävttunjunelijnijn tâi jieijâd kietâkaaváin.
Mij porgâp čurgim THL ravvui miäldásávt.
Takkâ ko čuávuh torvoravvuid mii viäsust!

Sämimuseo já Luándukuávdáš Siida lii kiddâ 13.5.2020 räi koronavirusepidemia lavdâm tuástum já riskâjuávhui suojâlem tiet. Meid raavvâdviäsu Sarrit lii kiddâ 31.5.2020 räi.

Mij toimâp Staatârääđi ravvui mield. Mij čuávvup maht tile oovdân, já táárbu mield Siida lii kiddâ kuhheeb ääigi, ko lii almottum.

Ääigitásásâš tiätu tiileest kávnoo mii nettisiijđoin www.siida.fi sehe Facebook-siijđost já Instagramist.

Sämimuseo Siida pargeeh láá káiduspargoost já västideh tiäđustâlmijd šleđgâpoostâ já puhelin peht. Mii ohtâvuođâtiäđuh kávnojeh mii nettisijđoin www.siida.fi/anaraskiela/tiaduh-mist/ohtavuotatiaduh/.

Luándukuávdáš Siida rävvee puhelin já šleđgâpoostâ peht. Meid Aanaar kieldâ mađhâšemravvim rävvee puhelin já šleđgâpoostâ peht. Äššigâsah pyehtih väldiđ ohtâvuođâ Luándukuávdáá táválii ohtâvuođâtiäđui numeráid já šleđgâpoostân, moh kávnojeh nettisiijđoin www.siida.fi/anaraskiela/tiaduh-mist/ohtavuotatiaduh/. Huámmáš mii palvâlusâi spiekâstâhaaigijd www.siida.fi/anaraskiela/luandukuavdas/luandukuavdas-siida-assigaspalvalem/

 

Lasetiäđuh:
Museohovdâ Sari Valkonen, sari.valkonen@samimuseum.fi, puh. 040 767 1052
Miäcádâhhovdâ Pirjo Seurujärvi, pirjo.seurujarvi@metsa.fi, puh. 0400 125 782

Peividum 31.3.2020: 13.4.2020 räi –> 13.5.2020 räi
Peividum 31.3.2020: Meid raavvâdviäsu Sarrit lii kiddâ. –> Meid raavvâdviäsu Sarrit lii kiddâ tuáistáážân aainâs-uv 31.5.2020 räi .
Peividum 5.5.2020: tuáistáážân aainâs-uv 13.5.2020 räi –> 31.5.2020 räi
Peividum 5.5.2020: tuáistáážân aainâs-uv 31.5.2020 räi. –> 31.5.2020 räi.

Säämimuseo já Paje-Säämi luándukuávdáš Siida lii jotemin stuorrâ nubástusâi kulij: vijđedem, vuáđutivvoom, čáitáldâhuđâsmittem já čuágáldâhsirdemeh. Ovdil toid mij sappadijm koovjâid Siida nettisiijđoin. Mij uđâsmitijm www.siida.fi-siijđoid riskân já moobiilustevlâžžân sehe viiđâkielâlâžžân. Lasseen uđđâ siijđoin puáhtá tääl uástiđ liipuid čáitálduvváid.

Siida uđđâ nettisiijđoh láá viiđâkielâliih. Oovdeb suomâ-, eŋgâlâš- já tavesämikielâ paaldân mij lep pajedâm aanaar- já nuorttâsämikielâid. Mij toimâp jieččân aargâst puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielân ei. museo- já luándušoddâdmist, čáitáldâhpargoost, projektijn.  Mij halijdep, ete taah kielah uáinojeh meiddei mii nettisiijđoin sehe lasetteh já movtijditteh sämikielâi kevttimân.

Siida nettisijđouđâsmittem mield mij njuškip Siidast mađhâšemvyebdim uđđâ junán já tuálvup jieččân lippuvyebdim meiddei neetin. Mij lep tast puoh museo- já luándukuávdái vuossâmui juávhust Suomâst. Nettikäävpist www.siida.fi-siijđoin puáhtá uástiđ Siida liipuid muuneeld. Siida nettikävppi tuhhit mäksimniävvun päikkieennâmlijd nettipaaŋkijd sehe stuárráámuu uási luáttukoortâin. Ko puáđáh Siidan, tun teivâdah ain mii äššigâspalvâleijeiguin, kiäh rävvejeh tuu čáitálduvváid já Siida palvâlussáid.

Säämimuseo já luándukuávdáš Siida sehe raavâdviäsu Sarrit uđđâ nettisiijđoh lekkâseh säämi kielâoho kunnen tu 24.10.2019.  Siijđoid lii ráhtám Advertising Kioski.

Lasetiäđuh:

Vyebdim- já markkânistemvästideijee Minna Väisänen
puh. 040 581 6434, minna.vaisanen@samimuseum.fi

Muttum 29.10.2020: Siida sisâpeessâmliipui nettikävppi muttoo. Nettilippukävppi lii tääl kiddâ já lehâstuvvoo oppeet ovdil keesi 2021.

Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida vuáđučáitáldâh uđâduvvoo já ton arkkitehtvuávájeijen lii väljejum hämivuávájeijee Harri Koskinen. Tááláš čáitáldâh uđâduvvoo Siida vijđedem já vuáđutivodem ohtâvuođâst. Uđđâ čáitáldâh valmâštuvá cuáŋuimáánust 2022.

Harri Koskisii já suu irâttâs Teollisuuden Ystävät Oy pargon lii uđđâ vuáđučáitálduv čáitáldâharkkitehtur- já graafisâš vuávám, čáitálduv huksiittem já ton kocceem, et pargoh olášuveh olmânáál. Koskisii kuhesáigásiih ohtsâšpargokyeimih láá mm. Iittala já Genelec. Sun lii porgâm Tapio Wirkkala ja Oiva Toika majemui čáitálduvâi arkkitehturijd. Pargoelimis aalgâ rääjist Koskisiist láá lamaš ennuv olgoeennâmliih äššigâsah iänáážin Japanist já Italiast. Taan ive loopâst Kiotost lekkâs suu vuávám hooteelkonsept.

• Sämimuseo já Luándukuávdáš Siida čáitáldâhuđâdem lii uáli fiijnâ já maaŋgâpiälásâš vuávámhástu sämikulttuur váimusist. Mun vuárdám moovtâ ohtsâšpargo maaŋgâi partnerijguin, iätá Harri Koskinen.

Siida čáitáldâhuđâdem lii kuávdáš já merhâšittee uási museo- já luándukuávdášrakânâs vuáđutiivoodmist já viijđedmist. Sämimuseo hovdâ Sari Valkonen lii tuđâvâš toos, et paijeel 20-ihásâš čáitáldâh uđâduvvoo, já et Koskinen poođij fáárun paargon.

• Koskinen lii olmâ valjim paargon rähtiđ pyeremusâid raamijd čáitáldâhsiskáldâssáid, nuuvtko Kansallismuseost mäccee sämikálvoid, main lii eromâš tehálâš roolâ uđđâ čáitálduvâst, iätá Valkonen.

Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâid miäcádâhhovdâ Pirjo Seurujärvi iilood, et čáitálduv arkkitehtvuávájeijen álgá pegâlmâs hämivuávájeijee, Harri Koskinen.

• Siida tááláá váldučáitálduv vuáváin 1990-lovvoost áárvust onnum arkkitehteh Juhani Pallasmaa já Sami Wirkkala. Harri Koskisii valjim uđđâ Siida čáitálduvarkkitehtin lii šiev já árvulâš jotkâ Siida mainâsân. Koskisiist šadda leđe kuávdáš roolâ čáitálduv kulttuur- já luándusiskáldâsâi oohtân soovâtmist.

Arkkitehtvuávájeijee väljejui almolijn haahâmmonâttâlmáin. Haahâmmonâttâllâm lâi kyevtiuáság, já toos kuulâi nube muudon peessâm fällein pivdum pargočááitus.

 

Lasetiäđuh:

Museohovdâ Sari Valkonen                     040 767 1052                      sari.valkonen@samimuseum.fi

Miäcádâhhovdâ Pirjo Seurujärvi              040 767 1052                      pirjo.seurujarvi@metsa.fi

Hämivuávájeijee Harri Koskinen              040 5518160                       harri@harrikoskinen.com

 

Lasetiäđuh Harri Koskisiist:

http://www.harrikoskinen.com/

 

Siida lii Anarist, já rakânâsâst láá Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida já Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs šadda vuáđulávt tivvum já tot vijđeduvvoo. Vijđedemoosijd sajaduveh Sämimuseo čuágáldâhvisteh já raavâdviäsu. Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš vuáđučáitáldâh uđâduvvoo. Mij uđâdep, mut Siida lii áávus ubâ vuáđutivodem já čáitálduv uđâdem äigi. Mij lekkâp vuáđutivodum já vijđedum Siida já uđđâ čáitálduv cuáŋuimáánust 2022.