Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat meidän lapsiamme -čáitálduv lekkâm sirdoo kesimáánu aalgân.

Mij juhlop Sämimuseo já Meccihaldâttâs Luándukuávdáá ohtâsii uđđâ čáitálduv já vuáđupyeredum Siida 1.6.2022 oovtâst puásui-ive algáin. Mij halijdep sirdemáin visásmittiđ, ete mii čáitáldâh lii sesâlistum já palvâl mii kuosijd pyeremuin máhđulijn vuovvijn.

Ovdil uđđâ čáitálduv lekkâm Siida čáitáldâhfalâldâh lii ollásávt Säämimuseo olgomuseokuávlust.

Sämimuseo äššigâspalvâlem, lippuvyebdim, Siida Shop, Meccihaldâttâs äššigâspalvâlem já mađhâšemravvim palvâleh vuáđupyeredem ääigi koskâpuddâsijn viistijn Siida šiljoost já 1.4.2022 rääjist uđâsmittem vyeliviäskárist.

Raavvâdviäsu Sarrit palvâl Siida ávusorroomaaigij siste.

Mij lep áávus

Tälviv 2021-2022 (olgomuseo, äššigâspalvâlem, raavâdviäsu):
1.10.2021 – 31.3.2022 vuo – láv tme 10 – 16 (pas kiddâ)
*Juovlâ 2021: 24.12. 10-14, 25.12. 12-16)
1.4. – 31.5.2022 vuo – láv tme 10 – 17 (pas kiddâ)

Keessiv 2022 (uđđâ Siida):
1.6. – 30.9.2022 tme 9 – 18 jyehi peeivi

 

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida sehe Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

Lasetiäđuh: Minna Muurahainen, 0405816434, minna.muurahainen(at)samimuseum.fi

 

Suomâ aalmuglâšmuseost sirdum nurâlduvâst láá suulân 2200 tiŋgâd, mii nurâldâhpargo uáinust uáivild luuvij lavai kuorrim já čuođij tiŋgâkaasâi lekkâm, tiiŋgâi tärhistem já konservistem. Sämmilâšnurâlduv repatriaatio ađai macâttem mield Säämimuseo tiŋgânurâlduvâst láá jo paijeel 10 000 tiŋgâd. Mii nurâldâhpargo tehálumos árvu lii siärvuslâšvuotâ já mij lekkâp nurâldâhpalvâlusâid aalmugân talle ko valmâštum tileh fäälih toos ovdiist pyereeb máhđulâšvuođâ. 

Nurâlduvváid tun puávtáh jo uápásmuđ siida.finna.fi -siijđoi peht.  

Mij lekkâp nurâlduvâst movtijdum ulmuid Webropol-koijâdâllâm, mast tun puávtáh ettâđ jieijâd tuoivuu nurâlduvâi oovdânpyehtimist.  Liŋkkâ koijâdâlmân.

 

Säämimuseo Siida juhlo Aalmuglâšmuseo säminurâlduv pááikán maccâm ávus juhletilálâšvuođâst tuorâstuv 9.9.2021 tme 18–20 Raavâdviäsu Sarritist, Säämimuseo já Luándukuávdáš Siidast Anarist.

Suomâ Aalmuglâšmuseo säminurâldâh puátá Anarân čohčuv já tääl lii äigi juhlođ. Nurâldâhmacâttem ađai repatriaatio olášuvá Aalmuglâšmuseo já Säämimuseo Siida maaŋgâ ive pištám oovtâstpargo puáđusin. Säminurâlduvâst láá pajeláhháá 2000 tiŋgâd, moh láá nurrum sämikuávlust iivij 1830-1998 ääigi. Säämimuseo váldá vuástá nurâlduv uđđâ, kiđđuv 2021 valmâštum nurâldâhohtâdâhân. Nurâldâhmacâttem, uđđâ nurâldâhohtâduv já Siida vuáđupyeredem mield šadda máhđulâžžân uđđâlágán siärvuslâš nurâldâhpargo já tiŋgâtutkâmuš.

Juhletilálâšvuođâst uápásmep tiŋgânurâldâhân koveoovdânpyehtim peht já toos lasseen motomeh tiiŋgah láá uáinimnáál pääihi alne. Oovtâstpargokyeimih oovdânpyehtih jieijâs tiervâttâsâid já páiháliih sämiartisteh lávdásteh. Juhle lii suomâ- já sämikielâlâš.

Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vyeimist orroo koronaraijiittâsâi mield, te olmoošmeeri lii räijejum. Puáđi Siidan tuš tiervâsin. Mij avžuuttep muátusyeje kevttim Siidast.

Pááikán maccâm-juhle vuolgâttuvvoo stream-vuolgâttâssân. Jis tun jieh peesâ Siidan, te tun puávtáh jieš orniđ uccâ siärvuslii tábáhtus veikâba jieijâd orroomviistán.

Säämimuseo Siida tuáivut puohâid lieggâsávt tiervâpuáttim juhletilálâšvuotân. Raavâdviäsu Sarritist lii kähvikuásuttem.

 

Lasetiäđuh:

Nurâldâhmacâttem: Anni Guttorm, 0400 891 860, anni.guttorm(at)samimuseum.fi

Tábáhtusorniistâlmeh: Aalmugtoimâvästideijee Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula@samimuseum.fi

Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida vijđedemhaahâ lii nuuhâm já vuáđupyeredem álgá. Siida puáris váldučáitáldâh purgejuvvoo já návt adeluvvoo saje uđđâ čáitáldâhân, mast kulttuur já luándu ovtâstuvá oovtâ olesvuotân.

Siida paijeel 20-ihásâš váldučáitáldâh lii lamaš piivnoh. Sämimuseo já Luándukuávdáš Siida kijttá oovdeb Siida váldučáitálduv čáitáldâhpargojuávhu já rähteid fiijnâ čáitálduv oovdâst.

Kijttum já rämidum čáitálduvvâst láá iällám paijeel miljovn kyessid aiccâmin sämmilâšvuođâ, Säämi já Paje-Laapi luándu vuoiŋâ já tubdâmušâid. Tääl čáitálduv uđâsmitteh lättest káátu räi. Čáitálduv válduäššin lii ain siskáldâs, mutâ uđâsmitteh ollásávt meiddei čáitáldâhtekniik. Čáitálduv huolâttâs, peividem já uđđâ tiäđu lasettem lii puátteevuođâst älkkeb.

Puáris čáitálduv anolijd oosijd siäilutteh.  Nurâldâhkáálvuid macâtteh konservistem pehti nurâlduvváid tâi uđđâ čáitáldâhân. Tevdum ellei tuurhah já puuzah finnejeh siemin huolâttâs. Uási rekvisiitkáálvuin juátká meiddei uápistemaanoost, luándu- já museošoddâdmist, olgomuseost já mulsâšuvvee čáitálduvâin. Puáris čáitálduv purgem maŋa álgá čáitáldâhsali vuáđulâš pyeredem. Tivoh oosijd já káttu finnee uđđâ maalâulguu, mon maŋa peessih huksiđ uđđâ čáitálduv.

Siida-rakânâs lii kiddâ vuáđupyeredem ääigi vyesimáánu rääjist. Sämimuseo já Siida ässigâšpalvâlem, Siida shop, Meccihaldâttâs ässigâšpalvâlem já mađhâšemravvimpalvâlus tuáimih Siida kuávlust leijee koskâpuddâsâš saajeest 1.6.2021 rääjist. Sämikulttuurân piäsá uápásmuđ olgomuseost, mii tuáimá vuáđupyeredem ääigi čáitáldâh- já kollimsajen.

Enâmeh láá mii párnááh

Siida uđđâ čáitálduv nommâ lii “Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme” aanaarlâš Kuobžâ-Saammâl Maati (Matti Morottaja) čáállám anarâškielâlâš tiivtâ mieldi. Čáitálduv nommâ siskeeld luándu- já kulttuurfáádái tehâlumos viestâid.

Čáitálduv kulttuursiskáldâsâin suogârdâlleh, maht moonnâmäigi iälá mist – juáhháást iälá maaŋgâhámásâš jieškote-uv äigipoojij ärbi, mii iššeed vuáháduđ nubástusâid mii pirrâ. Luándu-uáinu puáhtá uáinimnáál eromâšávt majemuu jieŋâpaje majebáá šoŋŋâdâhhistorjá já lasseen suogârdâlleh, mii šoŋŋâdâhân tábáhtuvá puátteevuođâst. Luándufáádáid kietâdâlleh Tave-Laapi suojâlemkuávlui, sehe toi jieškote-uv muđusij luándutiijpâi já iäláánšlaajâi pehti.

Uđđâ čáitálduv válduvuávájeijee lii Harri Koskinen Teollisuuden ystävät uásusirâttâsseervist. Kulttuuruási kietâčalluu lii ráhtám professor Veli-Pekka Lehtola, kulttuuruási taiđâlâš jođetteijen lii Outi Pieski. Luándu-uási kietâčällee lii biologi Matti Mela.

Siida váldučáitálduv kulttuuruási uđâsmittem ruttâdeh Kone siäđus, Suomâ kulttuurruttârááju / Museovisio, máttááttâs- já kulttuurministeriö / sierânâstoorjâ já Jenny já Antti Wihuri ruttârááju. Sämimuseost lii joođoost meiddei čáitálduv uđâsmitmân lohtâseijee Muittut, muitalusat – The Story of the Sámi by the Sámi -Interreg-haahâ. Siida váldučáitálduv luándu-uási uđâsmitmân Mecciháldáttâs finnij ruttâdem staatâ lasebudjetist.

Lasetiäđuh:

Museohovdâ Sari Valkonen, p. 040 767 1052 tâi sari.valkonen(at)samimuseum.fi

Proojeekthovdâ Eeva Kyllönen, p. 040 5709382 tâi eeva.kyllonen(at)samimuseum.fi

Miäcádâhhovdâ Pirjo Seurujärvi, p. 0400 125 782 tâi pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi

Proojeekthovdâ Kirsi Ukkonen, p. 0400 479 986 tâi kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

 

Siida uđâstusâst mii nettisiijđoin: https://siida.fi/siida-uudistuu/

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida sehe Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs vijđeduvvoo já vuáđutivoduvvoo. Vijđedemossijd šaddeh Sämimuseo čuágáldâhsajeh já raavâdviäsu. Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš vuáđučáitáldâh uđâduvvoo. Mij palvâlep ubâ uđâdempargo ääigi. Vijđedum já vuáđutivodum Siida sehe uđđâ čáitáldâh liäkkoo cuáŋuimáánust 2022.

Aanaar markkânist orroo Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lii stuorrâ nubástusâi vyelni. Rakânâs vijđedempargoh láá joođoost já kiđđuv 2021 älgih tááláá huksimuási vuáđupyeredempargoh. Vijđedem já vuáđupyeredem ohtâvuođâst uđâduvvoo meid Sämimuseo já Luándukuávdáá ohtsâš váldučáitáldâh.

Siida-rakanâs, kote lii palvâlâm Sämimuseo, Paje-Laapi luándukuávdáá já Siida raavâdviäsu Anarist paijeel 20 ihheed, lii vijđedem vuálásâžžân. Tááláá váldurakânâs ohtâvuotân ráhtojeh Sämimuseo várás uđđâáigásiih čuágáldâhsajeh, mooid čäähih meid sämikáálvuh, moh mäccih Suomâ aalmuglâšmuseost. Raavâdviäsu várás ráhtojeh aaibâs uđđâ já pyerebeht tuáimee sajeh sierânâs suáján. Vijđedemuásih valmâštuvvojeh kiđđuv 2021.

Tááláá Siida-rakânâs vuáđutivodem álgá talle ko vijđedemuásih láá valmâšeh. Vuáđupyeredem ääigi eres pargoi lasseen Siida aula vijđeduvvoo já pargoviehâ finnee uđđâ porgâmviistijd. Tááláš vuáđučáitáldâh raččoo, já sajan ráhtoo uđđâ čáitáldâh. Siida uđđâ váldučáitáldâh lii ovddii náál Sämimuseo já Luándukuávdáá ohtsâš, já tast ovtâstuveh kulttuur- já luándusiskáldâsah ohtân ubâlâšvuottân.

Siida uđđâ čáitáldâh finnee nommâsis “Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme”. Nommâ šadda aanaarlii Matti Morottaja čäällim anarâškielâlii tiivtâst Enâmeh láá mii párnááh. Čáitálduv noomâst päštih luándu- já kulttuurfáádái tehálumoseh viestah. Sämmilii ärbitiäđu mušto lii kuáddám luándu já ohtsâškode nubástusâi paijeel suhâpuolvâst nuubán. Enâduvah mii pirrâ siskeldeh luodâid miljovnij ivij ääigi. Maggaar luándu mij kyeđđip čuávuváid puolváid?

Sämimuseo Siida museohovdâ Sari Valkonen muštâl, et Siida čáitálduv kulttuursiskáldâsah kieđâvušeh tom, maht moonnâm äigi iälá mist – juáhháást iälá maaŋgâhámásâš jieškote-uv äigimudoi ärbi, mon vievâst lii máhđulâš vuáháduđ pirrâsijn šaddee nubástussáid. Uđđâ čáitáldâh lii Sämimuseo muštâlus sämmilijn. Čáitáldâhpaargon lii valdum nanosávt fáárun meid sämisiärvádâh.

Meccihaldâttâs miäcádâhhovdâ Pirjo Seurujärvi muštâl, et Luándukuávdáš Siida uáinust uđđâ čáitáldâh puáhtá oovdân eromâšávt majemuu jieŋâääigi čuávvoo šoŋŋâdâhhistorjá já kieđâvuš tom, mii šoŋŋâdâhân tábáhtuvá puátteevuođâst. Luándufáádáh kieđâvuššojeh Paje-Laapi suojâlemkuávlui sehe tain tiättojeijee jieškote-uv luándutiijpâi já iäláánšlaajâi peht. Mij anneep huolâ luándu maaŋgâpiälásâšvuođâst já kulttuuräärbist, já mii pargo puátuseh kyeddih suhâpuolvâi paijeel. Uđđâ čáitáldâh puáhtá fijnáht oovdân taam pargo, Seurujärvi juátká.

Uđđâ čáitálduv válduvuávájeijee lii Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Oy:st. Čáitálduv proojeekthoovdah láá Meccihaldâttâs Kirsi Ukkonen já Sämimuseo Eeva Kyllönen. Museo čáitáldâhkoordinaattor lii Darja Heikkilä.

Siida váldučáitálduv kulttuuruási uđâdem ruttâdeh Kone siäđus, Suomâ kulttuurruttârááju/Museovisio já Jenny ja Antti Wihuri ruttârááju. Sämimuseost lii joođoost meid čáitálduv uuđâdmân lohtâšuvvee Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaahâ. Siida váldučáitálduv luándu-uási uuđâdmân Meccihaldâttâs finnij ruttâdem staatâ laseruttâtuáluárvuštâlmist.

Lasetiäđuh: 
Museohovdâ Sari Valkonen, p. 040 767 1052 tâi sari.valkonen(at)samimuseum.fi
Miäcádâhhovdâ Pirjo Seurujärvi, p. 0400 125 782 tâi pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi
Proojeekthovdâ Kirsi Ukkonen, p. 0400 479 986 tâi kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida já Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs vijđeduvvoo já vuáđutivoduvvoo. Vijđedemossijd šaddeh Sämimuseo čuágáldâhsajeh já raavâdviäsu. Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš vuáđučáitáldâh uđâduvvoo. Mij palvâlep ubâ uđâdempargo ääigi. Vijđedum já vuáđutivodum Siida já uđđâ čáitáldâh liäkkoo cuáŋuimáánust 2022.

 

Säämimuseo Siida lii siärvuslâš museo. Säämimuseo lii vuávám siärvusteivâdmijd čuágáldâh- já čáitáldâhpargo ooleest nuuvt sämikuávlust ko eres soojijn Suomâst. Koronaääigi teivâdmeh uárnejuvvojeh virtuaallávt káidusohtâvuođâi peht. Vuossâmuš virtuaallâš teivâdem lii anarâš eehid tuorâstuv 8.10.2020, kuás moonnâp čoođâ Aanaar kuávlust ive 1902 Suomâ aalmuglâšmuseo čuágálduvváid čoggum tiiŋgâid.

Siärvuslâš toimâm kulá Säämimuseo Siida toimâmprinsiipáid; toh láá om. teivâdmeh, pargopáájáh, seminaareh já kulttuurehideh. Säämimuseo siärvus lii sämmilâš aalmug, mutâ meiddei eres aalmug. Tooimâ mittomeerrin já ulmen lii pyehtiđ museo aldeláá nk. táválâš ulmuu. Siärvuslâš toimâm liäkká uuvsâid museomaailmân — persovnlii ohtâvuođâ peht museo já ton porgâm pargo ohtâsij kulttuurarbijn puáhtá museo aldeláá ulmuu aargâ, eellim já historjá.  Mušto-organisaation museo tuáimá siärvus mušton.

Säämimuseost láá vuávám teivâdmijd miätá Suomâ. Säämimuseo fastâ pargovievâ lasseen siärvuslii toimâm olášuteh Kone ruttârááju ruttâdem Muitát-haavâ siärvuskoordinaattor Ulpu Mattus-Kumpunen, siärvustulkkâ Heini Wesslin sehe jieškote-uv kuávlui museokyeimih, kiäh väljejuvvojeh čohčuv.

Kuovâmáánust Siidast uárnejui vuáruvaigutteijee oppâm peivi ohtsâšpargoost Säämi máttááttâskuávdáin já Metropolia-áámmátollâškovláin. Peeivi ääigi säämi kietâtyeji já konservistem uáppeeh já máttáátteijeeh uápásmii säämi tävirij eromâš jiešvuođáid, täävvirtutkâmušân, konservistmân já repatriaatioprosesáid já taid teemaid suogârdellii pargopáájáin oovtâst Säämimuseo pargovievváin.

Koronaäigi lii vaiguttâm nuuvt, ete museo ij lah puáhtám olášuttiđ siärvuslii toimâm nuuvt vijđáht ko lâi vuávájum. Koronaääigi teivâdmeh uárnejuvvojeh válduášálávt virtuaallâžžân já viggâp toos, ete siärvus jieijâs ohtâvuotâulmuuh teivâdeh jieijâs ulmuid torvolávt. Paijeelmiärálijd almolijd teivâdmijd já mađhâšem velttih.

Teivâdmij kuávdáš roolist láá Säämimuseo čuágáldâhtiiŋgah já čuovâkoveh. Säämimuseo čuágáldâhtiiŋgah já Suomâ aalmuglâšmuseost mäccee čuágálduv tiiŋgah puáhtojeh siärvus tubdâmân já uáinimân. Säämi kulttuurpirrâs uáinusân pyehtim lii meiddei ohtâ toimâm mittomeerijn. Sämmilâžân luándu lii ohtâsii mušto spejâlistee kirjerááju já arkkâdâh. Čuovâkuvijguin muštâččeh paaihij merhâšume iäláttâsâi tááhust, aassâmsaijeen sehe inspiraatio kälden mainâsáid já kietâtuojijd. Uási siärvuslii toimâm puátusijn uáinoo Säämimuseo já Luándukuávdáš Siida uđđâ váldučáitálduvâst.

Siärvuslâš toimâm lii uási Säämimuseo Kone ruttârááju haavâst Muitát – Repatriaatiost revitalisaation säämi museovuáválâšvuođâiguin. Säämimuseo totká haavâst aktivlávt, magareh siärvusliih toimâmvyevih láá kevtittetteeh já vaigutteijeeh.  Pyeremuuh vuáválâšvuođah váldojeh anon uđđâ säämi museovuáválâšvuottân. Meiddei eres Säämimuseo joođoost leijee čáitálduv uđâsmitmân lahtojeijee haavâin (Museovisio-haahâ já Muittut, muitalusat -Interreg-haahâ) siärvuslâšvuođâst lii kuávdáš rooli.

Säämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáá Siida-rakânâs vijđeduvvoo uđđâ nurâldâhtiilijn já raavâdviäsutiilijn. Huksimpargo vuolgij joton vyesimáánust 2020 eennâmkuáivumpargoin. Moonnâm ohhoost kávnojii täävtih huksimsaje paaldâst orroo lieggâpocceekuáivuttuvâst. Täävtih láá viehâ vissásávt suátifaaŋgâi täävtih nube maailmsuáđi ääigist.

Siida huksimpargo vuolgij joton vyesimáánust. Siida-rakânâs kuohtuin keejijn láá joođoost viijđes eennâmsirdempargoh rakânâsâi vuáđui várás. Moonnâm ohhoost enâmist kávnojii täävtih, ko kuáivummaašin kuáivui lieggâpocceekuáivuttuvâid. Säämimuseo Siida arkeolog tuubdâi, ete täävtih láá ulmuu täävtih já kuáivumpargoid joskii tállân ton kuáivuttuvâst. Saje alne láá kavnâm kuittâg kulmâ ulmuu taavtijd. Sij láá viehâ vissásávt lamaš suátifaaŋgah.

Taavtijn almottii poolisân já museo arkeolog finnij love kuáivuđ taavtijd uáinusân. Poolis viežâi jáámmám ulmui taavtijd kuáivumpargo maŋa. Taavtijd vuolgâttii Helsigân lasetutkâmušâi já DNA-iskosij väldim várás.

Toovlášpasâttâs já faŋgâleirâ

Siida pirrâsist lii fastâ toovlášpasâttâs Saamen museo/Vuopaja aassâmsaje, mii lii äigidum keđgiääigist ryevdiááigán. Tot lii suojâlum toovlášpasâttâslavváin (295/1963). Toovlášpasâttâskuávlu vaaldij huámmášumán jo Siida uđâsrakânâsâi vuáváámist, vâi tot siäilu kuoskâmettummin puáttee suhâpuolváid.

Tiettih, ete saajeest lii lamaš meid suátiääigi Saksa suátivievâ nk. šaldefaŋgâleirâ, kost porgii ryeššiliih suátifaaŋgah. Návt Siida pirrâsist láá nube maailmsuáđi ääigi kuáivuttuvah já korsui pasâttâsah, main uási lii pááccám Siida rakânâsâi já pirâstittee luodâi vuálá. Huksimfinnoduv pargeid láá ravvim tađe várás, ete enâmist máhđulávt kávnojeh ovdâhistorjálii já historjálii ääigi tiiŋgah tâi huksiittâsah.

 

Lasetiäđuh: arkeolog Eija Ojanlatva, puh.040-1676145, eija.ojanlatv(at)samimuseum.fi

Mij lekkâp puudâ maŋa uuvsâid almugân Säämimuseo já Luándukuávdáš Siidast vu 1.6.2020 tme 9.00. Siämmást álgá tááláá Siida majemuš toimâihe. Mij uđâsmittem lii tääl vijđedemmuddoost, já kollimeh Siidast luhostuveh táválávt vala taan kollee ive ääigi kiiđâ 2021 räi.

Mii lunne lii suotâs eelliđ, ko muštep puohah puáttiđ kolliđ tiervâsin já toollâp torvokooskâ eres ulmuid.  Mij lep ornim kieđâi desinfistemsoojijd pirrâ Siida já huolâttep Siidast čurgimist THL ravvui mield.

Kesi- já čohčâpaje 2020 mij čuávvup spiekâsteijee ávusorroomaaigijd. 1.6.-30.9.20 koskâsii ääigi mij lep áávus jyehi peeivi tme 9-17. Mii ávusorroomäigi lii ehidist tiijme uánihub ko mii ovdâtiäđuin almonij. Roovvâdmáánu aalgâst mij palvâlep tälviávusorroomääigi mield ma-pa 10-17.

Ávusorroomääigi peesah uápásmiđ mii čáitálduvváid já kolliđ olgomuseokuávlust. Siida Shopist puávtáh kavpâšiđ já luándukuávdáá äššigâspalvâlmist finniih luuvijd já ravvuid sehe mađhâšeminfo. Mij lekkâp olgomuseo tállán, ko kuhes tälvi luovât já muottuuh suddeh.

Mij lekkâp mulsâšuddee čáitálduvâid mudoi mield. Čohčâmáánu loopâ räi puáhtá uáiniđ konservistum tiiŋgâid Säämimuseo čuágálduvâin čáitálduvâst “Sämmilii äärbi siäiluddijn” sehe avveellii luándukovvejeijee Pertti Turunen “Tiänu”-čuovâkovečáitálduv. Jonsahpeeivi ääigi lii Pekka Sammallahti čapisvielgis persovnkuuvij čaitâččeijee “Albma olbmot – Olmâ ulmuuh” -čáitálduv lekkâm vuáru. Taat čáitáldâh lii uáinimnáál Siidast ain kiiđâ 2021 räi.

Mij valmâštâllâp Siida Shop toimâttemvyebdim já forgâ väljejum puohtuid uážžu tiiláđ meiddei poostâ mield pááikán. Mij tieđettep uđâsmitten ovdánmist Siida Shop Instagramist já Siida Facebook-siijđost.

Raavvâdviäsu Sarritist puáhtá eelliđ virkosmuumin argâpeeivij tme 9-16. Mij faallâp peivipurrâmuš tme 11-14 já purrâmuš uážžu meiddei uástiđ fáárun. Mij lep ucedâm äššigâssoojij mere peelijn, já lekkâp teeraas ko šoŋŋâ tiptá.

Säämimuseo Siida paijeentoollâm Nuorttâlij ärbivyehitáálu Čevetjäävrist lii áávus taan keesi 1.7.-29.8. ma-lá tme 10-16. Ärbivyehitáálun lii nuuvtá siisâpeessâm. Mii čáitálduvah já olgokuávluh muštâleh nuorttâsämmilij historjást. Ärbivyehitáálu museokäävpist kaavnah ei. páihálijd kietâtuojijd.

Lieggâsávt tiervâ puáttim Siidan!

 

Puáđi Siidan tuše jis tust iä lah tavdâmeerhah.
Ana 1-2 m torvokooskâ eres kuállejeijeid já pargoviehân.
Keevti kietâtuiduu, ko puáđáh siisâ Siidan.
Mii hiivsigijn láá ravvuuh kieđâi posâmân.
Ko kuorsah tâi kašnah, suoijii iärásijd luávdimáin jieijâd njäälmi já njune kerdikiävttunjunelijnijn tâi jieijâd kietâkaaváin.
Mij porgâp čurgim THL ravvui miäldásávt.
Takkâ ko čuávuh torvoravvuid mii viäsust!