Säämimuseo Siida já Suomâ Aalmuglâšmuseo Euroop kulttuurärbipargo ohtsâšpargopalhâšume juhloo Säämimuseo Siidast

Euroop komissio já kulttuurärbiornijdâh Europa Nostra palhâšáin Säämimuseo Siida já Suomâ Aalmuglâšmuseo ive 2021 tohhum kulttuuräärbi maaccâtmist adai repatriaatiost rááiđust Citizen Engagement & Awareness Rising. Palhâšumelävdikode mield säminurâlduv maaccâtmist lii “mittedmettum uási Euroop kulttuuräärbi turviimist”. Jyehi ive ornimnáál eurooplii kulttuurärbipargo palhâšumeh juáhhojii čohčâmáánust Prahast, já palhâšume valdijn vuástá Suomâ Aalmuglâšmuseo paajeeb jođetteijee Elina Anttila já vs. museohovdâ Eija Ojanlatva. Mij juhlop ohtsâšpargopalhâšume Säämimuseo Siidast vuossaargâ 31.10.

Masa 300 sämmilâžžâd láá uásálistám repatriaatioprosesân ton sierâ muddoin. Sij láá tutkâm suhâsis kuullâm tävirijd, vuájudâttâm toi rähtimtekniikáid já uásálistám meiddei Suomâ Aalmuglâšmuseost maccâm, tääl Säämimuseo já Luándukuávdáš Siida váldučáitálduvâst leijee paijeel 200 sämitäävvir valjiimân. Säämimuseo Siida palhâšumejuhle váimusist láá sämisiärvus, repatriaatioproosees já sämitävireh.

Vuossaargâ 31.10 Siidast juhloh muuneeld puávdejum juávhuh, kiäid lii fáállun teemalâš ohjelm. Siida lii áávus aalmugân puávdejum čuosâttâhjuávhuin huolâhánnáá, nuuvt ete puoh kuállejeijeeh láá tiervâpuátimeh. Juhlepeeivi kunnen Säämimuseo Siida fáálá kuállejeijeid tme 11 já tme 14 suomâkielâlijd uápistmijd peessâmliipu vuástá.

Europa Nostra lii ive 1963 vuáđudum ornijdâh, mii lii juáhám ive 2002 rääjist Euroop komissio ihásijd Euroop kulttuurärbipalhâšuumijd merhâšittee havváid, alguid já ulmuid kulttuuräärbi syergist. EU paalhâš eurooplii kulttuurärbisyergi juvssoid neelji váldukategoriast: konservistem, tutkâmuš, kulttuuräärbi siäiludmân spesiaališum palvâlus sehe škovlim já tiäđulâšvuođâ lasettem Euroop kulttuurärbisyergist.

Siida lii áávus tälviávusorroomaaigij mield 1.10. rääjist vu-lá tme 10–17. Ávusorroomaaigij spiekâstuvah kávnojeh nettisiijđoin www.siida.fi. Siida museokävppi SiidaShop palvâl Siida ávusorroomaaigij sehe viermikävppin čujottâsâst www.siidashop.fi. Raavâdviäsu Sarrit palvâl meiddei juhlepeeivi.

Lasetiäđuh:

Aalmugpargovästideijee Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

Tyeji já taiđuuh uássin Siida čáitálduvâst

Anarân sajadum Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lii oppeet áávus kuossijd stuorrâ nubástuspargoi maŋa. Siida čáitálduvâst ovtâstuveh oovdeb, uápis vyevi mield Sämimuseo kulttuursiskáldâsah já Luándukuávdáá luándufáádáh oovtâ ohtsii čáitálduv ubâlâšvuođâst. Uđđâ čáitálduv nommâ ”Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme” šadda anarâš Matti Morottaja čäällim tiivtâ mield.

Aaibâs uđđâ muštâlemvyevi čáitálduvâst oovdâst tot, et taiđâreh láá uásálistâm siskáldâs pyevtitmân. Sämikulttuur oovdânpyehtimist vuolgâsaijeen lii moonnâm ääigi orodem tááláá ääigi ohtâvuođâst, já nuuvtpa kulttuurhistorjálii já ärbitieđâlii viestân láá nanosávt ovtâstittum onnáá peeivi sämmilij taiđârij já tyejičeepih tááiđuh. Meid luándu-uásáduvâst lii kevttum luándutaiđuu kuvvimvyeimi.

Čáitálduv taaiđâlâžžân hovdân lii toimâm Outi Pieski, kiäst meid láá pođoi tyejeh tuárjumin čáitálduv viestâ. Tyeji Maa värejä virtaa (Eennâm iivnijd virded) lekkâs čáitáldâhsali paijeen. Tot hämmee tuodârsilhuetij rááiđu, mii lii hervejum sämimááccuh liijne riesâmijguin. Tyejeest madâreenij ivneh hämmejeh syeijejeijee täävgi čáitáldâhsali kuáhtámsaje paajaabel.

Marja Helander já Mauri Lähdesmäki váldusali váimusân sajadum lieggâ videoinstallaatio Läpi aikojen (Čoođâ aaigij) paijeed uáinusân sämikulttuur eellimvyeimi já maaŋgâpiälásâšvuođâ. Tyeje kyeddee teeman lii sämimááccuh, mii puáhtoo uáinusân eelišin kulttuur uássin omâsteijeidis peht.

Jouni S. Laiti tyejeh Pohjoisen haravoitu metsä (Tave hárávistum mecci) já Rástegáisá: vaatimien suojelija (Rástegáisá: ááldui suojâleijee) väldih pele ohtsâškodálii savâstâlmân já eennâmkevttim koččâmuššáid Sämienâmist. Čáitálduvâst láá meiddei eres taaiđâliih stelliittâsah, tego Elle Valkeapää vuodduin hammiittâllâm vitrin tâi Lada Suomenrinne já Essi Ranttila graafisâš olgohäämi. Sánálii já jienâlii maailm láá lamaš rähtimin Pekka Aikio lasseen Wimme, Ingá-Maret Gaup-Juuso já Niillas Holmberg.

Láávu muusikčááitus spejâlist moonnâm suhâpuolvâi tobdoid. Videost lávdásteleh sämmiliih muusikrähteeh Heidi Gauriloff, Hilda Länsman, Mikkâl Morottaja (Amoc) já Ailu Valle. Video lii kuvvim já musijkkárijguin stivrim Ville-Riiko Fofonoff.

Pauliina Feodoroff stivrim Miltä sopu näyttää (Magarin suápu niävttá) –haahâ muštâl tast, maht väldikulttuur tovâttem pirâsvahâgijd puáhtá tivvoođ ärbitiäđu iššijn já maht tovláá sämmilii vyehirievti puáhtá kevttiđ eennâmkevttim vuáváámist. Tánávt haahâ lii šoddâdmin uđđâlágán, uásálistittee ohtsâštoimâm virgeomâhái, totkei já sämmilij kooskâ.

Luándu-uásáduvâst Anni Rapinoja Ruijanpolku (Ruijápäälgis)-tyeji lii luándumaterialijn rahtum taaiđâtyeji. Tot lii vuájuttum lätteeráhtusáid tienuuvt, et kyesih pyehtih väzziđ laasâ alne já tutkâđ eennâmase šaddoduv, mon tyeji kovvee.

Kaija Kiuru Piilosilla (Piäittáástâlmin) -tyeji lii čáitálduv puáris vyevdi uási já ton pargon lii kuvviđ puáris vyevdi jiešvuođâid. Tyeje materialeh láá mukurapeeci, suávi já peesi päähih já tevdum lodeh. Puoh tyeje materialeh láá uđđâsist onnum luándumaterialeh. Lodeh láá vuálgus Siida oovdeb čáitálduvâst.

Kiuru Piilosilla-tyeje oobištyeji, Tuulten pesäpuu (Piegâi pesimuorâ), lii uáinimnáál Meccihaldâttâs äššigâspalvâlemčuággá kulen Siida vyeliaulast. Ton materialin láá kevttum peesi viäddáh já uávsih. Ruŋgon lii oovdeb čáitálduv ponjesuárvi.

Šoŋŋâdâhhistorjá lekkee vitrin tuáváškovveen lii Tom Björklund digitallâš máálám mammutkoškejolgâdâsâst. Vuáldučáitáldâhsali pirâstittee stuorrâ kuuvijd láá kuvvim Pasi Nivasalo, Martti Rikkonen já Pertti Turunen.

Kulttuurfáádáin rahtum videopyevtittâsâid Siida čáitáldâhân láá ráhtám Ville-Riiko Fofonoff, Kevin Francett já Aslak Paltto. Videopyevtittâsâid luándusiskáldâsâin Siida čáitáldâhân láá ráhtám Riku Karjalainen, Rayann Elzein já Jorma Hevonkoski.

Siida váldučáitálduv kulttuuruásáduv uđâdem ruttâdeh: Kone siäđus, Suomâ kulttuurruttârááju/Museovisio, Wihuri, Interreg Nord, Giellagas-institut, Laapi ollâopâttâh, Laapi Litto já máttááttâs- já kulttuurministeriö. Siida váldučáitálduv luándu-uásáduv uuđâdmân Meccihaldâttâs finnij ruttâdem staatâ lasebudjetist.

 

Lasetiäđuh: 

 

Proojeekthovdâ Eeva Kyllönen, p. 040 570 9382 tâi eeva.kyllonen(a)samimuseum.fi

Proojeekthovdâ Kirsi Ukkonen, p. 0400 479 986 tâi kirsi.ukkonen(a)metsa.fi

 

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida sehe Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

 

Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs vijđeduvvoo já tivoduvvoo čoođâ. Vijđedemossijd sajaduveh Sämimuseo čuágáldâhvisteh já raavâdviäsu. Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš váldučáitáldâh uđâduvvoo. Mij palvâlep ubâ uđâdem ääigi. Vijđedum já čoođâ tivodum Siida sehe uđđâ čáitáldâh liäkkoo kesimáánust 2022.

Siida čáitáldâhsali uuvsah lekkâsii Anarist

Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida čáitáldâhsali uuvsah láá lamaš kiddâ jo paijeel ive, mut tääl toh láá oppeet lekkum. Siida váldučáitálduv siskáldâsah, toi stelliittâsah já čáitáldâhtekniik lii uđâdum ollásávt. Siida-rakânâs lii čoođâ pyeredum já tot lii meid vijđedum. Uđđâ Siida ávuduvvoo lekkâmoho ääigi lávârduv 4.6. räi.

Siida uđđâ čáitálduv nommâ, Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme, lii vuálgus aanaarlii Matti Morottaja čäällim anarâškielâlii tiivtâst Enâmeh láá mii párnááh.

Sämikulttuur já luándu noonâ ohtâvuotâ šadda uáinusân čáitálduv čoođâ jottee jurdust sämmilii kulttuurpirrâsist. Ton mield luándu ij lah kulttuurist sierânâs äšši já enâdâh, mii oro kuoskâhánnáá luándun, kulá kulttuurpirrâsân.

Uđđâ čáitáldâh läiđee kyesi huámášiđ jieškote-uvlágán keerdijd, moh enâdâhân kuleh. Enâdâh mii pirrâ siskeeld ubâlâšvuođâ, mon luándu lii hammim miljovnij ivij ääigi. Meid jieškote-uvlágán kulttuurliih keerdih, tego arkeologisiih kávnuseh já veikkâba sämikielâliih päikkinoomah, kuleh enâdâhân.

”Čáitálduv nommâ čana šievnáál oohtân kulttuur- já luándusiskáldâsâi tehálumosijd viestâid. Nommâ kuoskât já covná maaŋgâlágán jurduid”, čáitáldâhuđâdem proojeekthovdâ Eeva Kyllönen Sämimuseo Siidast muštâl.

”Nuuvt Sämimuseost ko Luándukuávdáást-uv láá ton lasseen jieijâs teemah, maid toh aneh tehálâžžân já moh puáhtojeh čáitálduvâst oovdân”, liäkká čáitálduv jurduu vist Luándukuávdáá Siida proojeekthovdâ Kirsi Ukkonen.

Čáitálduv kulttuursiskáldâsâin njunošjuurdâ lii ”Moonnâm suhâpuolvah eelih mist”. Čáitálduvâst moonnâm äigi já maddârij ubâ vuáttámušmaailm ratkâšuvá onnáá peeivi fádáiguin já šoddâdeh maŋgâ keerdi siskálduvâi stelliittâsâin. Sämimuseo čáitáldâh lii kulttuurhistorjálâš, mut tot ij pyevti aašijd oovdân čovgâ kronologisávt mut čuávu sämmilii vyevi anneeđ soojijd já toi kevttimân lohtâseijee muštotiäđu tehálubbon ko ihelovoid já faktalistoid.

Čáitálduv luándu-uásádâh piäjá suogârdâllâđ nubástusâid, moh tábáhtuveh mii šoŋŋâduvâst, sehe tom, mii šoŋŋâdâhân tábáhtuvá puátteevuođâst. Luándufáádáh kieđâvuššojeh Paje-Laapi suojâlemkuávlui sehe tain tiättojeijee jieškote-uvlágán luándutiijpâi já iäláánšlaajâi peht.

Taaiđâ lii valdum nanosávt ohtân čáitálduv muštâlemvyehhin nuuvt kulttuur- ko luánduteemain-uv. Tääbbin taaiđâ lii uási čáitáldâhubâlâšvuođâst já jieškote-uv tyeji puáhtá uáinusân čáitálduv tehálijd teemaid.

Čáitálduv kulttuuruásáduv kietâčällee lii professor Veli-Pekka Lehtola. Luándukietâčällee lii biologi Matti Mela. Čáitáldâhvuávám lii olášuttám Teollisuuden Ystävät Oy, já válduvuávájeijen lii lamaš hämmejeijee Harri Koskinen. Outi Pieski lii toimâm Sämimuseo taiđâlâžžân hovdân.

Uđđâ čáitáldâh šoodâi Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáá oovtâstpargon, aaibâs tego oovdeb-uv čáitáldâh.

Kulttuuruásáduv čáitálduv uđâdem ruttâdeh Kone siäđus, Suomâ kulttuurruttârááju /Museovisio já Jenny já Antti Wihuri ruttârááju. Sämimuseost lii joođoost meid čáitálduv uuđâdmân lohtâseijee Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaahâ. Siida váldučáitálduv luándu-uásáduv uuđâdmân Meccihaldâttâs finnij ruttâdem staatâ lasebudjetist.

 

Lasetiäđuh:

 

Eeva Kyllönen, proojeekthovdâ, Sämimuseo Siida

eeva.kyllonen(a)samimuseum.fi tâi 040 576 5292

 

Kirsi Ukkonen, proojeekthovdâ, Luándukuávdáš Siida/Meccihaldâttâs

Kirsi.ukkonen(a)metsa.fi tâi 0400 479 986

 

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida sehe Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

 Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs vijđeduvvoo já tivoduvvoo čoođâ. Vijđedemossijd sajaduveh Sämimuseo čuágáldâhvisteh já raavâdviäsu. Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš váldučáitáldâh uđâduvvoo. Mij palvâlep ubâ uđâdem ääigi. Vijđedum já čoođâ tivodum Siida sehe uđđâ čáitáldâh liäkkoo kesimáánust 2022.

Sämmilâšuámikkâsah luáštojeh háávdán uđđâsist porgemáánust

Majemuuh sämikuávlu hävdienâmijn koivum sämmilâšuámikkâsah čiähhojeh háávdán uđđâsist Anarist já Ucjuuvâst Sämmilij kirkkopeeivij maŋa 7.–8. porgemáánu. Uámikkâsah láá jo ovdil sivnedum háávdán, já puáttee toimâttâsâin kevttih kirholii háávdán čiehâm myenster. Uámikkâsah láá siäiluttum ive 2001 rääjist Säämimuseo Siidast.

Pasepeeivi 7.8.2022 lyeštih sämmilâšuámikkâsâid háávdán Aanaar Jaamišsuollui já vuossaargâ 8.8.2022 Ucjuv Maadâjäävri puáris hävdienâmân sehe Njellim ortodoksilii hävdienâmân.

Tilálâšvuođah

Pasepeeivi 7.8.2022 tijme 15 rääjist uárnejuvvoo Anarist Sämmiláid kirkkopeivijd väridum láávust tilálâšvuotâ, mast iärásij juávhust muštâleh uámikkâsâi historjást. Uámikkâsâid lyeštih uđđâsist háávdán Aanaar Jaamišsuollui, kuus fievrideh uámikkâsâid já miäđušteijeid. Láávust čuávuh háávdán uđđâsist lyeštim stream peht.

Tilálâšvuođah juátkojeh vuossaargâ 8.8.2022 tijme 10 Ucjuuvâst, kost lyeštih uámikkâsâid uđđâsist Maadâjäävri puáris hävdienâmân. Kirkkokiedist uárnejuvvoo miäđušteijeid káhvástâllâm- já savâstâllâmtilálâšvuotâ.

Nuorttâliih uámikkâsah hävdiduvvojeh Njeellim ortodoksilii hävdienâmân vuossaargâ 8.8.2022 tijme 15 ornimnáál tilálâšvuođâst. Miäđušteijeid uárnejuvvoo káhvástâllâm- já savâstâllâmtilálâšvuotâ Njeellim kerhotáálust.

Puoh tilálâšvuođâid puáhtá čuávvuđ káidusin stream peht.

Háávdán uđđâsist lyeštimeh láá oles syemmilii já tave-eennâmlii sämisiärvádâhân čyeccee tilálâšvuođah. Sämikuávlust siämmáálágáneh tilálâšvuođah láá uárnejum jo ovdil, ive 1995 Aanaar Jaamišsuollust, ive 1997 Taažâ Alattiäjust, ive 2011 Taažâ Njiävđámist já ive 2019 Ruotâ Lyckselest.

Toimâkodde västid orniistâlmijn

Säämimuseo Siida lii vuáđudâm toimâkode olášuttiđ uámikkâsâi háávdán uđđâsist lyeštim. Toimâkoodán kuleh Sämitigge (Leo Aikio, Anu Avaskari, Vuokko Hirvonen), Nuorttâlij sijdâčuákkim (Hanna-Maaria Kiprianoff), Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko (Tuomo Huusko, Erva Niittyvuopio), Suomâ evaŋgellâš-luuteerlii kirho Sämmilâšpargo ráđádâllâmkodde (Veli-Pekka Lehtola), Laapi ortodoksilâš kappelservikodde (Jaakko Vainio), Helsig ollâopâttâh (Hanna Snellman), Máttááttâs- já kulttuurministeriö (Hanna Kiiskinen) já Säämimuseo Siida (Minna Lehtola, Eija Ojanlatva).

Tuávááš

Ive 1995 Aanaar Jaamišsuollui macâttii Helsig ollâopâttuv biotalhâstiettuu lájádâs anatomia uásáduvâst 95 sämmilâšuámikkâssâd. Talle alguu häävdidmân toovâi Aanaar servikode kirkkorääđi.

Anatomia uásádâhân paccii liijká uámikkâsah, maid ollâopâttuv vuáđudem toimâkodde inventistij. Iivij 1998–1999 toimâkodde smietâi 1800- já 1900-lovoin nurrum vijđes olmooštähtinurâlduv haldâšem já tutkâmuškiävtu prinsiipijd. Sämmilâšuámikkâsâi uásild ráđádâllâmkodde poorgâi oovtâstpargo meid Sämitiggijn.

Ráđádâllâmkode iävtuttâs miäldásávt sirdii anatomia uásáduv nurâlduv sämmilâšuámikkâsâid siäiluttemnáál sämikuávlun, Aanaar Säämimuseo Siidan ive 2001. Säämimuseo lii siäiluttâm 172 uámikkâssâd ääšimiäldásávt toi luovâttem rääjist. Tego lii soppum, ton ääigi iä lah mieđettâm oovtâgin love tutkâđ uámikkâsâid.

 

Lasetiäđuh:
vs. museohovdâ Eija Ojanlatva, Säämimuseo Siida, p. 040 1676 145, eija.ojanlatva(at)samimuseum.fi

Sämimuseo já Luándukuávdáš Siida juhlojeh 1.6.2022

Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat meidän lapsiamme -čáitálduv lekkâm sirdoo kesimáánu aalgân.

Nä

Mij juhlop Sämimuseo já Meccihaldâttâs Luándukuávdáá ohtâsii uđđâ čáitálduv já vuáđupyeredum Siida 1.6.2022 oovtâst puásui-ive algáin. Mij halijdep sirdemáin visásmittiđ, ete mii čáitáldâh lii sesâlistum já palvâl mii kuosijd pyeremuin máhđulijn vuovvijn.

Ovdil uđđâ čáitálduv lekkâm Siida čáitáldâhfalâldâh lii ollásávt Säämimuseo olgomuseokuávlust.

Sämimuseo äššigâspalvâlem, lippuvyebdim, Siida Shop, Meccihaldâttâs äššigâspalvâlem já mađhâšemravvim palvâleh vuáđupyeredem ääigi koskâpuddâsijn viistijn Siida šiljoost já 1.4.2022 rääjist uđâsmittem vyeliviäskárist.

Raavvâdviäsu Sarrit palvâl Siida ávusorroomaaigij siste.

Mij lep áávus

Tälviv 2021-2022 (olgomuseo, äššigâspalvâlem, raavâdviäsu):
1.10.2021 – 31.3.2022 vuo – láv tme 10 – 16 (pas kiddâ)
*Juovlâ 2021: 24.12. 10-14, 25.12. 12-16)
1.4. – 31.5.2022 vuo – láv tme 10 – 17 (pas kiddâ)

Keessiv 2022 (uđđâ Siida):
1.6. – 30.9.2022 tme 9 – 18 jyehi peeivi

 

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida sehe Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

Lasetiäđuh: Minna Muurahainen, 0405816434, minna.muurahainen(at)samimuseum.fi

 

Koijâdâllâm Säämimuseo nurâldâhpargo merhâšuumeest

Suomâ aalmuglâšmuseost sirdum nurâlduvâst láá suulân 2200 tiŋgâd, mii nurâldâhpargo uáinust uáivild luuvij lavai kuorrim já čuođij tiŋgâkaasâi lekkâm, tiiŋgâi tärhistem já konservistem. Sämmilâšnurâlduv repatriaatio ađai macâttem mield Säämimuseo tiŋgânurâlduvâst láá jo paijeel 10 000 tiŋgâd. Mii nurâldâhpargo tehálumos árvu lii siärvuslâšvuotâ já mij lekkâp nurâldâhpalvâlusâid aalmugân talle ko valmâštum tileh fäälih toos ovdiist pyereeb máhđulâšvuođâ. 

Nurâlduvváid tun puávtáh jo uápásmuđ siida.finna.fi -siijđoi peht.  

Mij lekkâp nurâlduvâst movtijdum ulmuid Webropol-koijâdâllâm, mast tun puávtáh ettâđ jieijâd tuoivuu nurâlduvâi oovdânpyehtimist.  Liŋkkâ koijâdâlmân.

 

Pááikán maccâm- juhleest juhlop nurâldâhtiiŋgâi repatriaatio

Säämimuseo Siida juhlo Aalmuglâšmuseo säminurâlduv pááikán maccâm ávus juhletilálâšvuođâst tuorâstuv 9.9.2021 tme 18–20 Raavâdviäsu Sarritist, Säämimuseo já Luándukuávdáš Siidast Anarist.

Suomâ Aalmuglâšmuseo säminurâldâh puátá Anarân čohčuv já tääl lii äigi juhlođ. Nurâldâhmacâttem ađai repatriaatio olášuvá Aalmuglâšmuseo já Säämimuseo Siida maaŋgâ ive pištám oovtâstpargo puáđusin. Säminurâlduvâst láá pajeláhháá 2000 tiŋgâd, moh láá nurrum sämikuávlust iivij 1830-1998 ääigi. Säämimuseo váldá vuástá nurâlduv uđđâ, kiđđuv 2021 valmâštum nurâldâhohtâdâhân. Nurâldâhmacâttem, uđđâ nurâldâhohtâduv já Siida vuáđupyeredem mield šadda máhđulâžžân uđđâlágán siärvuslâš nurâldâhpargo já tiŋgâtutkâmuš.

Juhletilálâšvuođâst uápásmep tiŋgânurâldâhân koveoovdânpyehtim peht já toos lasseen motomeh tiiŋgah láá uáinimnáál pääihi alne. Oovtâstpargokyeimih oovdânpyehtih jieijâs tiervâttâsâid já páiháliih sämiartisteh lávdásteh. Juhle lii suomâ- já sämikielâlâš.

Tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vyeimist orroo koronaraijiittâsâi mield, te olmoošmeeri lii räijejum. Puáđi Siidan tuš tiervâsin. Mij avžuuttep muátusyeje kevttim Siidast.

Pááikán maccâm-juhle vuolgâttuvvoo stream-vuolgâttâssân. Jis tun jieh peesâ Siidan, te tun puávtáh jieš orniđ uccâ siärvuslii tábáhtus veikâba jieijâd orroomviistán.

Säämimuseo Siida tuáivut puohâid lieggâsávt tiervâpuáttim juhletilálâšvuotân. Raavâdviäsu Sarritist lii kähvikuásuttem.

 

Lasetiäđuh:

Nurâldâhmacâttem: Anni Guttorm, 0400 891 860, anni.guttorm(at)samimuseum.fi

Tábáhtusorniistâlmeh: Aalmugtoimâvästideijee Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula@samimuseum.fi

Siida puáris váldučáitáldâh čähhee uđđâ čáitálduv oovdâst

Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida vijđedemhaahâ lii nuuhâm já vuáđupyeredem álgá. Siida puáris váldučáitáldâh purgejuvvoo já návt adeluvvoo saje uđđâ čáitáldâhân, mast kulttuur já luándu ovtâstuvá oovtâ olesvuotân.

Siida paijeel 20-ihásâš váldučáitáldâh lii lamaš piivnoh. Sämimuseo já Luándukuávdáš Siida kijttá oovdeb Siida váldučáitálduv čáitáldâhpargojuávhu já rähteid fiijnâ čáitálduv oovdâst.

Kijttum já rämidum čáitálduvvâst láá iällám paijeel miljovn kyessid aiccâmin sämmilâšvuođâ, Säämi já Paje-Laapi luándu vuoiŋâ já tubdâmušâid. Tääl čáitálduv uđâsmitteh lättest káátu räi. Čáitálduv válduäššin lii ain siskáldâs, mutâ uđâsmitteh ollásávt meiddei čáitáldâhtekniik. Čáitálduv huolâttâs, peividem já uđđâ tiäđu lasettem lii puátteevuođâst älkkeb.

Puáris čáitálduv anolijd oosijd siäilutteh.  Nurâldâhkáálvuid macâtteh konservistem pehti nurâlduvváid tâi uđđâ čáitáldâhân. Tevdum ellei tuurhah já puuzah finnejeh siemin huolâttâs. Uási rekvisiitkáálvuin juátká meiddei uápistemaanoost, luándu- já museošoddâdmist, olgomuseost já mulsâšuvvee čáitálduvâin. Puáris čáitálduv purgem maŋa álgá čáitáldâhsali vuáđulâš pyeredem. Tivoh oosijd já káttu finnee uđđâ maalâulguu, mon maŋa peessih huksiđ uđđâ čáitálduv.

Siida-rakânâs lii kiddâ vuáđupyeredem ääigi vyesimáánu rääjist. Sämimuseo já Siida ässigâšpalvâlem, Siida shop, Meccihaldâttâs ässigâšpalvâlem já mađhâšemravvimpalvâlus tuáimih Siida kuávlust leijee koskâpuddâsâš saajeest 1.6.2021 rääjist. Sämikulttuurân piäsá uápásmuđ olgomuseost, mii tuáimá vuáđupyeredem ääigi čáitáldâh- já kollimsajen.

Enâmeh láá mii párnááh

Siida uđđâ čáitálduv nommâ lii “Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme” aanaarlâš Kuobžâ-Saammâl Maati (Matti Morottaja) čáállám anarâškielâlâš tiivtâ mieldi. Čáitálduv nommâ siskeeld luándu- já kulttuurfáádái tehâlumos viestâid.

Čáitálduv kulttuursiskáldâsâin suogârdâlleh, maht moonnâmäigi iälá mist – juáhháást iälá maaŋgâhámásâš jieškote-uv äigipoojij ärbi, mii iššeed vuáháduđ nubástusâid mii pirrâ. Luándu-uáinu puáhtá uáinimnáál eromâšávt majemuu jieŋâpaje majebáá šoŋŋâdâhhistorjá já lasseen suogârdâlleh, mii šoŋŋâdâhân tábáhtuvá puátteevuođâst. Luándufáádáid kietâdâlleh Tave-Laapi suojâlemkuávlui, sehe toi jieškote-uv muđusij luándutiijpâi já iäláánšlaajâi pehti.

Uđđâ čáitálduv válduvuávájeijee lii Harri Koskinen Teollisuuden ystävät uásusirâttâsseervist. Kulttuuruási kietâčalluu lii ráhtám professor Veli-Pekka Lehtola, kulttuuruási taiđâlâš jođetteijen lii Outi Pieski. Luándu-uási kietâčällee lii biologi Matti Mela.

Siida váldučáitálduv kulttuuruási uđâsmittem ruttâdeh Kone siäđus, Suomâ kulttuurruttârááju / Museovisio, máttááttâs- já kulttuurministeriö / sierânâstoorjâ já Jenny já Antti Wihuri ruttârááju. Sämimuseost lii joođoost meiddei čáitálduv uđâsmitmân lohtâseijee Muittut, muitalusat – The Story of the Sámi by the Sámi -Interreg-haahâ. Siida váldučáitálduv luándu-uási uđâsmitmân Mecciháldáttâs finnij ruttâdem staatâ lasebudjetist.

Lasetiäđuh:

Museohovdâ Sari Valkonen, p. 040 767 1052 tâi sari.valkonen(at)samimuseum.fi

Proojeekthovdâ Eeva Kyllönen, p. 040 5709382 tâi eeva.kyllonen(at)samimuseum.fi

Miäcádâhhovdâ Pirjo Seurujärvi, p. 0400 125 782 tâi pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi

Proojeekthovdâ Kirsi Ukkonen, p. 0400 479 986 tâi kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

 

Siida uđâstusâst mii nettisiijđoin: https://siida.fi/siida-uudistuu/

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida sehe Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs vijđeduvvoo já vuáđutivoduvvoo. Vijđedemossijd šaddeh Sämimuseo čuágáldâhsajeh já raavâdviäsu. Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš vuáđučáitáldâh uđâduvvoo. Mij palvâlep ubâ uđâdempargo ääigi. Vijđedum já vuáđutivodum Siida sehe uđđâ čáitáldâh liäkkoo cuáŋuimáánust 2022.

Muittut, muitalusat -haavâ nettisiijđoh láá tääl áávus!

Säämimuseo Siida jođettem Muittut, muitalusat-the story of the sámi by the sámi -haavâ nettisiijđoh láá tääl áávus čujottâsâst www.muittut.com.

Muittut, muitalusat -haavâst ovdeduvvoo uđđâ sämmilâš museokielâ Taažâ, Ruotâ já Suomâ säämimuseoid kuulmâ sierâ siskáldâsâs tááhust sämikulttuurân čonâstum piiloot vievâst. Pyeremuuh puátuseh integristojeh säämimuseoi čáitálduvâi uássin.

Siijđoin kaavnah haavâ vuáđutiäđuid: mii lii haavâ ulme já maht haavâ mittomeerijd áiguh juksâđ. Mii mainâsijdgis lii haavâ logo tyehin? Meiddei äigikyevdilis uđđâseh já haahân lahtojeijee puáttee tábáhtusah almostittojeh siijđoin.

Nettisiijđoh láá eidu tääl eŋgâlâškielân. Algâive 2021 ääigi siijđoh peividuvvojeh čiččâm haavâst kevttimnáál sämikielân sehe táru- já ruotâkielân.

Säämimuseoi lasseen hahâkyeimin tuáimih Laapi ollâopâttâh sehe Luleå teknisâš ollâopâttâh. Haahâ olášuttoo ääigist 1.1.2020 – 30.09.2022 já tom ruttâd Interreg Tave.

 

Lasetiäđuh haavâst:

Eeva-Kristiina Harlin, proojeekthovdâ, eeva-kristiina.harlin(at)samimuseum.fi

Minna Lehtola, hahâčällee, minna.lehtola(at)samimuseum.fi

 
 

Aanaar Siida stuorrâ nubástuttempargoi vyelni

Aanaar markkânist orroo Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida lii stuorrâ nubástusâi vyelni. Rakânâs vijđedempargoh láá joođoost já kiđđuv 2021 älgih tááláá huksimuási vuáđupyeredempargoh. Vijđedem já vuáđupyeredem ohtâvuođâst uđâduvvoo meid Sämimuseo já Luándukuávdáá ohtsâš váldučáitáldâh.

Siida-rakanâs, kote lii palvâlâm Sämimuseo, Paje-Laapi luándukuávdáá já Siida raavâdviäsu Anarist paijeel 20 ihheed, lii vijđedem vuálásâžžân. Tááláá váldurakânâs ohtâvuotân ráhtojeh Sämimuseo várás uđđâáigásiih čuágáldâhsajeh, mooid čäähih meid sämikáálvuh, moh mäccih Suomâ aalmuglâšmuseost. Raavâdviäsu várás ráhtojeh aaibâs uđđâ já pyerebeht tuáimee sajeh sierânâs suáján. Vijđedemuásih valmâštuvvojeh kiđđuv 2021.

Tááláá Siida-rakânâs vuáđutivodem álgá talle ko vijđedemuásih láá valmâšeh. Vuáđupyeredem ääigi eres pargoi lasseen Siida aula vijđeduvvoo já pargoviehâ finnee uđđâ porgâmviistijd. Tááláš vuáđučáitáldâh raččoo, já sajan ráhtoo uđđâ čáitáldâh. Siida uđđâ váldučáitáldâh lii ovddii náál Sämimuseo já Luándukuávdáá ohtsâš, já tast ovtâstuveh kulttuur- já luándusiskáldâsah ohtân ubâlâšvuottân.

Siida uđđâ čáitáldâh finnee nommâsis “Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme”. Nommâ šadda aanaarlii Matti Morottaja čäällim anarâškielâlii tiivtâst Enâmeh láá mii párnááh. Čáitálduv noomâst päštih luándu- já kulttuurfáádái tehálumoseh viestah. Sämmilii ärbitiäđu mušto lii kuáddám luándu já ohtsâškode nubástusâi paijeel suhâpuolvâst nuubán. Enâduvah mii pirrâ siskeldeh luodâid miljovnij ivij ääigi. Maggaar luándu mij kyeđđip čuávuváid puolváid?

Sämimuseo Siida museohovdâ Sari Valkonen muštâl, et Siida čáitálduv kulttuursiskáldâsah kieđâvušeh tom, maht moonnâm äigi iälá mist – juáhháást iälá maaŋgâhámásâš jieškote-uv äigimudoi ärbi, mon vievâst lii máhđulâš vuáháduđ pirrâsijn šaddee nubástussáid. Uđđâ čáitáldâh lii Sämimuseo muštâlus sämmilijn. Čáitáldâhpaargon lii valdum nanosávt fáárun meid sämisiärvádâh.

Meccihaldâttâs miäcádâhhovdâ Pirjo Seurujärvi muštâl, et Luándukuávdáš Siida uáinust uđđâ čáitáldâh puáhtá oovdân eromâšávt majemuu jieŋâääigi čuávvoo šoŋŋâdâhhistorjá já kieđâvuš tom, mii šoŋŋâdâhân tábáhtuvá puátteevuođâst. Luándufáádáh kieđâvuššojeh Paje-Laapi suojâlemkuávlui sehe tain tiättojeijee jieškote-uv luándutiijpâi já iäláánšlaajâi peht. Mij anneep huolâ luándu maaŋgâpiälásâšvuođâst já kulttuuräärbist, já mii pargo puátuseh kyeddih suhâpuolvâi paijeel. Uđđâ čáitáldâh puáhtá fijnáht oovdân taam pargo, Seurujärvi juátká.

Uđđâ čáitálduv válduvuávájeijee lii Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Oy:st. Čáitálduv proojeekthoovdah láá Meccihaldâttâs Kirsi Ukkonen já Sämimuseo Eeva Kyllönen. Museo čáitáldâhkoordinaattor lii Darja Heikkilä.

Siida váldučáitálduv kulttuuruási uđâdem ruttâdeh Kone siäđus, Suomâ kulttuurruttârááju/Museovisio já Jenny ja Antti Wihuri ruttârááju. Sämimuseost lii joođoost meid čáitálduv uuđâdmân lohtâšuvvee Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaahâ. Siida váldučáitálduv luándu-uási uuđâdmân Meccihaldâttâs finnij ruttâdem staatâ laseruttâtuáluárvuštâlmist.

Lasetiäđuh: 
Museohovdâ Sari Valkonen, p. 040 767 1052 tâi sari.valkonen(at)samimuseum.fi
Miäcádâhhovdâ Pirjo Seurujärvi, p. 0400 125 782 tâi pirjo.seurujarvi(at)metsa.fi
Proojeekthovdâ Kirsi Ukkonen, p. 0400 479 986 tâi kirsi.ukkonen(at)metsa.fi

Siida lii Anarist, já tobbeen tuáimih Sämimuseo já Paje-Laapi luándukuávdáš Siida já Raavâdviäsu Sarrit. Sämimuseo Siida tooimâst västid Sämimuseosiäđus. Paje-Laapi luándukuávdáš Siida kulá Meccihaldâttâs väldikodálii luándukuávdášviärmádâhân.

Ive 1998 lekkum Siida-rakânâs vijđeduvvoo já vuáđutivoduvvoo. Vijđedemossijd šaddeh Sämimuseo čuágáldâhsajeh já raavâdviäsu. Sämimuseo já luándukuávdáá ohtsâš vuáđučáitáldâh uđâduvvoo. Mij palvâlep ubâ uđâdempargo ääigi. Vijđedum já vuáđutivodum Siida já uđđâ čáitáldâh liäkkoo cuáŋuimáánust 2022.