Árktalaš niegut -čájáhus oahpásmuhttá davviguovllu turismii ja arkitektuvrii 1930–50-logu Suomas. Čájáhus muitala Lappi hoteallaid ja guosseviesuid bokte Suoma sisriikkalaš turismma ovdáneamis ja das mo riikkaidgaskasaš ja álbmotlaš váikkuhusat oidnojedje jábálduvvi riikkas.
Arkitektuvramusea lea buvttadan čájáhusa ja dan lea kurateren Harri Hautajärvi. Siiddas čájáhus lea Sámemusea ja Meahciráđđehusa oktasaščájáhussan.
Govva: Hotealla Kolttaköngäs, Aarne Pietinen
Duojára Niillasaš Biret Biret-Ánne, Biret-Ánne Lehtola (1931–1996) duodječoakkáldat skeŋkejuvvui Sámemusea Siidii sámi álbmotbeaivve 6.2.2019. Sámemusea buvttadan Čehpet duddjojuvvon – váimmuin čuolmmaduvvon pop-up -čájáhus čalmmustahttá Biret-Ánne Lehtola dáiddolaš dujiid. Pop-up -čájáhus lea oaidninláhkái 16.4. – 2.6.2019 Siidda badjegearddis.
Čehpet duddjojuvvon – váimmuin čuolmmaduvvon pop-up -čájáhusas beassat oahpásmuvvat Biret-Ánne Lehtola duodječoakkáldahkii, mii sisttisdoallá sihke tekstiillaid ja garraduojiid. Niillasaš Biret Biret-Ánne duodječoakkáldaga čehpet duddjojuvvon báhkke- ja dákteduojit lea hárvenaččat. Sámi čoarve- ja dákteduojit leat eanaš čábbát hervejuvvon ja Biret-Ánne hearvvat leat earenoamáš fiidnát. Sámemusea Siidda čoakkáldagain lea jur leat nissonolbmuid duddjon garraduojit ja danin dát skeŋkejupmi lea mearkkašahtti.
Biret-Ánne Lehtola (is. Pieski) fárrii Gáregasnjárggas Anárii 1940–50-loguid molsašumis ja álggahii deavsttadárkkisteaddjin Sábmelaš-bláđi deaddilanbáikkis. Seamma deaddilandálus barggai maid anárlaš Teuvo Lehtola ja soai náitaleigga 1952. Biret-Ánne divššui njeallje máná ja duddjui, gođii fáhcaid ja riesui čehpet silkkiid.
Biret-Ánne nieida Irma Lehtola muittašii, ahte duddjon oidnui ruovttus, dasgo eadni duddjui álo ja earenomážit ovdal juovllaid.
Go Biret-Ánne ja Teuvo guoktá mánát ledje girdilan máilbmái, lei Biret-Ánnes áigi ja hállu oahppat duddjot muorra- ja dáktedujiid. Son váccii Sámi oahpahusguovddáža kurssaid ja ná garradujiid materiálat šadde sutnje oahpisin.
Biret-Ánne lei maid mielde Sábmelaš Duoddjárat – Saamelaiset käsityöntekijät -searvvi doaimmain dan vuođđudeami rájes jagis 1975 ja lei jagiid 1990–1994 searvvi ságadoallin.
Siiddut muitalit anáraččaid historjjás ja kultuvrras. Viiddis diehtobáhkka lea dahkkon ovttasbarggus Anarâskielâ servi -servviin. Siiddut leat anárašgillii, suomagillii ja eaŋgalasgillii.
Beasat dákko Anarâš – Anáraččat -neahttačájáhussii
Neahttasiiddut leat arkiverejuvvon, mii eat ođasmahttit dáid.
Siiddut muitalit anáraččaid historjjás ja kultuvrras. Viiddis diehtobáhkka lea dahkkon ovttasbarggus Anarâskielâ servi -servviin. Siiddut leat anárašgillii, suomagillii ja eaŋgalasgillii.
Beasat dákko Anarâš – Anáraččat -neahttačájáhussii
Siiddut muitalit nuortalaččaid historjjás ja kultuvrras nuortalašgillii, suomagillii ja eaŋgalasgillii.
Beasat dákko Sää’mjie’llem – Nuortalaččat -neahttačájáhussi
Eatnanšaddu-siidduin muitalat sámiid geavahan luonddušattuin, gos šattut šaddet ja mo daid geavahit. Šaddodiehtovuđđui mii leat vurken 50 luonddušattu dieđuid.
Geahča olles listtu molsašuvvi čájáhusain min suomagielat siidduin.
Anárašgielat molsašuvvi čájáhusat gávdnojit min anárašgielat siidduin.
Nuortalašgielat molsašuvvi čájáhusat gávdnojit min nuortalašgielat siidduin.