Siidda arkitektuvra

Siida-dálu lea plánen arkiteakta Juhani Pallasmaa. Siida lea ođđaáigásaš museadállu, mii lea plánejuvvon ja huksejuvvon iežas geavahanulbmila várás ja dan arkitektuvra čuvoda funktionála stiilla. Siidda olgguldas ivnniin ja hámiin vuhtto dálu ja dan doibmiid oktavuohta.

Siiddas leat guokte gearddi ja dan viidodat lea oktiibuot 2 800 njealjehasmehtera, mas 1 100 njealjehasmehtera lea čájáhuslanjat. Siida heive bures birrasii ja oaččui válmmaštuvvama maŋŋá ollu fuopmášumi sihke suopmelaš ja riikkaidgaskasaš arkitekturpublikašuvnnain.

Siida lea bajil ráhkaduvvon sihke láskut ja ceaggut nu, ahte dat heive hámi beales duovdagii, gosa dat lea huksejuvvon. Gávvaris gáhtut sulastahttet lagaš birrasa duovdagiid ja ieš museadálu sisa dat hábmejit molsašuddi govaid ja hámiid. Gávvaris reastalasat, mat geaigájit olggos guovlluid, orrot dahkamin dálu vuollegabbon go dat lea ja addet dállui dan earenomáš ja mihtilmas luonddu. Dálu gaskalinnjá olles guhkkodahkii lea biddjon gáhttolássa, mii addá čuovgga ja viidodaga dálu guovddášosiide. Dálu ruŋgu lea ráhkaduvvon stállebetoŋŋas ja stális. Dállu olgoseainnit leat eanaš muoras.

Siidda siste vuođđočájáhuslanjat leat alihat dego idja, eará lanjat fas vielgadat. Lanjat leat čuovgadat ja daid kontrástan lea geavahuvvon mahoŋgaivdnásažžan báidnon muorra. Almmolaš lanjain leat sadjon betoŋgaláhttit, mat leat báidnon čađa terrakottaivdnásaš pigmeanttain. Nuppi gearddi láhtti ja vuosttas gearddi gáhttu gaskasaš oassi lea ráhkaduvvon leikejuvvon stállebetoŋgafoarpmain. Betoŋgafoarpmaid vuolleoassi lea guđđojuvvon oidnot dakkáražžan.

Buot eará čuovggat ja viessogálvvut, earret kafeas, leat plánejuvvon earenomážit dán dálu várás. Váldogearddis leat eahpenjulges dábálaš čuovggat, mat ávkkástallet dálu gávvaris hámiid nu, ahte čuovga speadjalastá dain.