Sámemusea Siida vurke, dutká ja ovdanbuktá Suoma sámiid kultuvrra

Sámemusea Siida lea riikkaviidosaš vástumusea, man earenoamašsuorgin lea sámekultuvra. Sámemusea lea maid guovllulaš vástumusea kulturbirasbargguid oktavuođas sámiid ruovttuguovllus. Mii vurket iežamet čoakkáldagaide Suoma sámiid immateriála ja materiála kulturárbbi ja ovdanbuktit kulturárbbi iežamet čájáhusain ja almmustahttimiin. Min guovddáš ulbmilin lea doarjut sámi identitehta ja kultuvrralaš iešdovddu. Sámemuseas lea guoibmemuseat eará Davviriikkain ja Ruošša bealde, mat vurkejit sámiid kultuvrra. Mii gullat maid máilmmi eamiálbmogiid museafierpmádahkii.

Samii Litto – Saamelaisten yhdistys ry. -searvi vuođđudii Sámemusea 1959. Seammás álggii olgomusea visttiid ja diŋggaid čoagginbargu. Olgomusea vuosttas visttit sirdojuvvojedje dálá museaguvlui 1960. Anára sámemusea rahppui olbmuide geassebadjái 1963. Dat lea Davviriikkaid vuosttas iehčanas sámemusea.

Sámemusea Siiddas leat doaimmat Anáris ja Čeavetjávrris

Min váldodoaibmabáiki lea Siiddas Anáris. Mis lea maid Nuortalaččaid Árbevierrodállu Čeavetjávrris ja mii doalvut čájáhusaid ja dáhpáhusaid maid eará báikkiide. Min doaimmaide boahtá váldoruhtadeapmi oahpahus- ja kulturministeriijas. Maiddái Anára gielda juolluda midjiide jahkásaččat doarjaga. Sámemusea beaivválaš jođiheamis vástida museahoavda. Mis leat 14 fásta bargi.

Sámemuseavuođđudus stivre ja doarju Sámemusea doaimmaid

Sámi museum – Sámemuseavuođđudus vuođđuduvvui 1986. Dan deháleamos ulbmilin lei hukset ođđa museadálu, Siidda, olgomuseas álgán Anára sámemusea sadjái.

Dán áigge Sámemuseavuođđudusa ulbmilin lea doarjut ja ovddidit sámiid álbmotlaš kultuvrra. Sámemuseavuođđudus oamasta Sámemusea dávvir-, čuovgagovva-, giehtagirjerájus- ja dáiddačoakkáldagaid, guokte olgomusea ja arkiivva. Dat fuolaha ja stivre Sámemusea ja dan doaimma ja bargá museasuorggi ovttasbarggu sápmelaččaid ruoktoguovllus, Suomas ja riikkaidgaskasaččat. Sámemuseavuođđudus maid doarju sámekultuvrra dieđalaš dutkamuša ja dahká dan bohtosiid dovddusin.

Vuođđudussii válljejuvvo stivra njealji kaleandarjahkái ain hávil. Stivra dikšu ja ovddasta vuođđudusa ja stivrii gullet gávcci lahtu. Lahtuin unnimustá njealjis galget lea Suoma riikkavuloš sámit.