Vihtta giela, vuohkkasat oaidnit ja sisabeassanbileahtat neahtas – dá leat Siidda ođđa neahttasiiddut

Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siida duste stuorra ođastusaid: viiddidanbarggut, divodeapmi, čájáhusa ođadeapmi ja čoakkáldagaid sirdin. Muhto ovdal dáid mii ođasmahtiimet www.siida.fi-neahttasiidduid. Siiddut leat ođđaáigásaččat, daid sáhttá geavahit mobiilarusttegiiguin ja dat lea viđa gillii. Dáid lassin neahttasiidduid bokte sáhttá oastit sisabeassanbileahtaid čájáhusaide.

Siidda neahttasiiddut leat viđa gillii. Ovdal siiddut ledje suoma-, eaŋgalas- ja davvisámegillii ja dál dat leat duoid lassin maid anáraš- ja nuortalašgillii. Sámegielat leat mis beaivválaš giellan ee. musea- ja luonddubajásgeassimis, čájáhusdoaimmain, fidnuin. Mii háliidat ahte gielat oidnojit maid min neahttasiidduin ja seammás lasihit ja movttiidahttet geavahit sámegielaid.

Siidda ođđa neahttasiiddut dolvot bileahttavuovdima ođđa áigái, internehttii. Mii leat Suoma musea- ja luondduguovddáš suorggis vuosttamuččaid siste lávkemin neahttabileahttavuovdima máilbmái. Neahttagávppi www.siida.fi-siiddus sáhttá oastit Siidda sisabeassanbileahtaid ovddalgihtii. Máksit sáhttá Suoma neahttabáŋkkuid bokte ja dábáleamos kredihttakoarttaiguin. Áššehasbálvaleaddjit mis liikká leat dás duohkoge. Sii oahpistit olbmuid čájáhusaide ja muitalit Siidda bálvalusain.

Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda ja restoráŋŋa Sarrida ođđa neahttasiiddut rahpasit Sámi giellavahkku gudnin duorastaga 24.10.2019. Siidduid lea ráhkadan Advertising Kioski.

Lassedieđut:

Vuovdin- ja márkanfievrrideami vástuolmmoš Minna Väisänen
tel. 040 581 6434, minna.vaisanen@samimuseum.fi

Divvojuvvon 29.10.2020: Siidda sisabeassanbileahtaid neahttavuovdinvuogádat molsašuvva. Min neahttagávpi lea dál gitta ja rahpasa ođđasit geasset 2021.

Harri Koskinen Siidda čájáhusarkiteaktan

Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda ođasmahttima vuollásaš vuođđočájáhusa arkiteaktan lea válljejuvvon hábmejeaddji Harri Koskinen. Dálá čájáhus ođasmahtto Siidda viiddideami ja vuođđodivvuma oktavuođas. Ođđa čájáhus gárvvásmuvvá cuoŋománus 2022.

Harri Koskinen ja su fitnodat Teollisuuden Ystävät Oy ovddasvástádussan lea ođasmahttima vuollásaš vuođđočájáhusa čájáhusarkitektuvra- ja gráfalaš plánen sihke čájáhusa huksenbargu ja ollašuhttima bearráigeahčču. Koskinen guhkesáigásaš ovttasbargoguoimmit lea ee. Iittala ja Genelec. Son lea dahkan Tapio Wirkkalan ja Oiva Toikka maŋimuš čájáhusaid arkitektuvrraid. Karriearas áigge Koskinen Harris leamašan máŋggat olgoriikalaš kundarat Jáhpanis ja Itálias. Dán jagi loahpas rahpasa su plánen hoteallakonseapta Kiotos.

  • Sámemusea ja luondduguovddáš Siidda čájáhusa ođasmahttin lea hui fiinna ja máŋggabealat plánenhástalus sámekultuvrra váibmosis. Vuorddán iluin ovttasbarggu máŋggain guimmiiguin, dadjá Harri Koskinen.

Siidda čájáhusa ođasmahttin lea lávga ja mearkkašahtti oassi musea- ja luondduguovddášráhkadusa vuođđodivvuma ja viiddideamis. Sámemusea hoavda Sari Valkonen lea duđavaš, ahte badjel 20 jagi ahkái ollen čájáhus ođasmahtto, ja ahte Koskinen boahtá leat mielde dán barggus.

  • Koskinen lea rivttes válljen dahkat rámmaid čájáhussisdollui, dego Riikkamuseas máhccan sámebiergasiidda, main lea hui dehálaš oassi ođđa čájáhusas, dadjá Valkonen.

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid álbmotmeahccehoavda Pirjo Seurujärvi illuda, ahte ožžot čájáhusa arkiteaktaplánejeaddjin dovddus hábmejeaddji Harri Koskinen.

  • Siidda dálá váldočájáhusa plánejeaddjin 1990-logus leaigga árvvusadnojuvvon arkiteavttat Pallasmaa ja Sami Wirkkala. Harri Koskisen válljen ođasmahttima vuollásaš Siidda čájáhusarkiteaktan lea fiinna ja árvvolaš joatkka Siidda muitalussii. Koskinen rolla boahtá leat guovddáš čájáhusa kultur- ja luonddusisdoaluid oktiiheiveheamis.

Arkiteaktaplánejeaddji válljen ollašuhttui almmolaš skáhpponmeannudeami bokte. Skáhpponmeannudeamis ledje guokte muttu, ja dasa gulai nuppi muddui ovdánan fálliin bivdojuvvon bargočájálmas.

 

Lassidieđut: 

Museahoavda Sari Valkonen                      040 767 1052                       sari.valkonen@samimuseum.fi

Álbmotmeahccehoavda Pirjo Seurujärvi 040 767 1052                       pirjo.seurujarvi@metsa.fi

Hábmejeaddji Harri Koskinen                    040 5518160                       harri@harrikoskinen.com

 

Lassidieđut Harri Koskinen birra:

http://www.harrikoskinen.com/

 

Siida lea Anáris ja doppe doibmet Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida ja restoráŋŋa Sarrit. Sámemusea Siidda doaimmas vástida Sámemuseafoanda. Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida gullá Meahciráđđehusa riikkaviidosaš luondduguovddášfierpmádahkii.

Jagi 1998 rahppojuvvon Siida-ráhkadus vuođđodivvojuvvo ja viiddiduvvo. Viiddidanosiide bohtet Sámemusea čoakkáldatlanjat ja restoráŋŋa. Sámemusea ja luondduguovddáža oktasaš vuođđočájáhus ođasmahttojuvvo. Ođasmahttit muhto bálvalat oppa vuođđodivvuma ja čájáhusođasmahttima áigge. Rahpat vuođđodivvojuvvon ja viiddiduvvon Siidda ja ođđa čájáhusa cuoŋománus 2022.

Govvejeaddji Jyrki Kallio-Koski skeŋke viiddes čuovgagovvačoakkáldagas oassin Sámemusea Siidda govvačoakkáldagaid

Govvejeaddji Jyrki Kallio-Koski lea dokumenteren Ávžžášjávrri sámesiidda eallima ja dan birastahtti duovdagiid 40 jagi áiggis. Kallio-Koski skeŋke mihtilmas govvamateriálas Sámemusea Siidii govvaeahkeda oktavuođas maŋŋebárgga 10.9.2019 dii 18 Siidda auditorias.

Kallio-Koski govvadokumenteren lea mearkkašahtti máŋgga geahččanguovllus; govat muitalit Ávžžášjávrri sámesiidda eallimis 40 jagi áiggis, olbmo ja luonddu gaskasaš vuorroságastallamis ja kulturbirrasis dáhpáhuvvi rievdadusain. “Logiid jagiid joatkašuvvan seamma servoša ja guovllu dokumenteren lea hui erenomáš ja máŋgga láhkái divrras”, lohká Sámemusea Siidda dutki Päivi Magga.

Govvaeahkedis Kallio-Koski rahpá Ávžžášjávrri sámesiidda eallima fiinna govaidis bokte. Jagis nubbái gili erenomáš eallinvuohki ja árvomáilbmi leat geasuhan Kallio-Koski ruovttoluotta, oasálastit ja dokumenteret gili árgabeaivvi ja siidda eallinvuogi sirdáseami sohkabuolvvas nubbái. Kallio-Koski lea maid dovddus máŋggabealat luonddugovvejeaddjin ja nuba maiddái Ávžžášjávrri duottarguovllut bohtet fiidnát ovdan eahkeda ovdanbuktimis.

Sámemusea Siidda sáhkavuoru govvaeahkedis doallá dutki Päivi Magga. Son guorahallá sápmelaš duovdaga ja dan dokumenterema hástalusaid ja mearkkašumi.

Dilálašvuhtii nuvttá sisabeassan, bures boahtin!

Lassedieđut: Čoakkáldatmeašttir Marjo-Riitta Rantamäki, t. 040 571 5670, marjo-riitta.rantamaki@samimusem.fi

Siidda vuođđočájáhusa ollašuhttimii ohcet arkiteaktaplánejeaddji

Anára kirkosiiddas lean Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda vuođđočájáhusat ođasmahttojuvvojit, ja čájáhusa arkiteaktaplánejeaddji skáhppon lea dál almmustuvvon. Skáhppomii sáhttá almmuhit tarjouspalvelu.fi-portálas maŋimustá 18.8.2019.

Siidda váldočájáhusat ođasmahttojuvvojit oassin Siida-ráhkadusa viiddideami ja vuođđodivvuma. Badjel 20-jahkásaš Siida gal duođaige dárbbaša divvuma, ja Sámemusea dárbbaša lasi čoakkáldatsajiid sámečoakkáldagaide, mat máhccet máilmmis. Lassin musea ja luondduguovddáža doaimma ovddideapmi gáibida nuppástusaid ja sturron galledeaddjimearit fas stuorát áššehassajiid.

Vuođđodivvuma ja viiddideami oktavuođas ođasmahttet Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáža oktasaš vuođđočájáhusaid. Boares vuođđočájáhusaid leat liikon ja dain leat addon giitosat, muhto moattelogi jagi ahkásaš čájáhusa sisdoallu ja teknihka gáibidit ođasteami. Dál almmustahtton skáhppomiin ohcat čájáhusa arkiteaktaplánejeaddji. Siida ráhkadusa vuođđodivvun- ja viiddidanfidnu ollašuhttimis vástida Senaatti-kiinteistöt.

Viiddiduvvon ja vuođđodivvojuvvon Siidda ja ođđa čájáhusaid leat plánen rahpasit miessemánus 2022.

Siiddas doibmet Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida ja Restoráŋŋa Sarrit ky. Siida-giddodaga oamasta ja dikšu Senaatti-Kiinteistöt Oy. Sámemusea Siida lea Suoma ja sámiid riikkamusea ja riikkaviidosaš sierramusea. Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida gullá Meahciráđđehusa riikkaviidosaš luondduguovddášfierpmádahkii. Restoráŋŋa Sarritis kafea- ja restoráŋŋadoaimma jođiha fitnodatdoalli.

Siida rahpasii jagi 1998, goas Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda oktasaš doaibma álggii. Dán ovdal báikkis doaimmai Anára sámemusea olgomusea, mii rahppojuvvui álbmogii 1960-logu álggus. Olgomusea lea ain oktan oassin Siidda doaimmas, dievasmahtedettiin Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáža oktasaš čájáhusaid.

Siiddas galledit jahkásaččat sulaid 120 000 guossi, main bealli fitná čájáhusain. Lassin Siiddas galledit earret eará dáhpáhus-áššehasat, gávppašeamen Siida Shoppas fitnan guossit, vánddardanrávvema gáibida áššehasat ja Meahciráđđehusa lohpeáššehasat. Luondduguovddáš Siida bálvala maiddái Anára gieldda turismarávvema dárbbašan olbmuid.

 

Lassidieđu

Meahciráđđehus, spesiálaplánejeaddji/prošeaktaoaivámuš Kirsi Ukkonen t. 0400 479 986

Meahcceráđđehusa luondduguovddáš, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)206 39 7740, siida(at)metsa.fi, www.siida.fi, www.luontoon.fi