Háikka áiggis -čájáhus šattai Anna Pakkanen persovnnalaš vásáhusas Urho Kekkonen álbmotmeahcis, go son gávnnai guoskkaheaddji vuovddi dievva boares beziid. Vásáhus bovttii su smiehttat muoraid guhkes eallingearddi ja olbmo áiggi oanehisvuođa. Čájáhusas fállojuvvo gallejeaddjiide vejolašvuohta bisánit smiehttat luonddu ja áiggi gaskavuođa.

Pakkanen háliidii čalmmustahttit muoraid máidnasiid ja daid mearkkašumi luonddu máŋggahámatvuhtii. Čájáhusas ovttastuvvet dieđut, maid Pakkanen lea čoaggán boares vuvddiid áššedovdiin ja su iežas jurdagat ja vásáhusat, maid son lea nuppástuhttán visuála duodjin.

Urho Kekkonen álbmotmeahci boares beziid ja daid guhkes eallingeardi inspirerii Pakkasa válmmaštit čájáhusa, mii muitala dáid háikkaid máidnasiid. Háikka áiggis -čájáhusas leat ovdan eanaš málagovat, muhto maiddái smávva muorragovvačullosat.

– Álgen smiehttat daid beziid, ja dan, man árvvohis oanehaš olbmo áigi lea muoraid eallima ektui. Háikka eallin siepmanis soarveluvvama bokte oalát mieskan murrii sáhttá bistit 800 jagi. Dál eanaluvvi muorra lea ihtigoahtán sulaid jagi 1200, ná muitala Anna Pakkanen jurdagiiddis birra čuoigantuvrra áigge.

Anna Pakkanen oaččui inspirašuvnna háikkain, maid oinnii čuoigantuvrra áigge.

Anna Pakkanen lea dáidaga magisttar, gráfalaš plánejeaddji ja govuheaddji, guhte bargá Meahciráđđehusa Luonddubálvalusain. Čakčat 2024 almmustahttui su govuhan luonddumáinnasgirji ”Kuura ja Pyry” (Suhži ja Borga), mii muitala davvi vuovddi dálvamis.

Háikka áiggis -čájáhusa ordne Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida.

Skábmaduovdagat lea jietna- ja lihkastatduovdagiid ollisvuohta, mii lea hápmašuvvan skápma dovdoduovdagiin. Čájáhus čohkiida dáiddalaš oanehisfilmmain, main skábma ovdanbuktojuvvo subjektiivvalaš vásáhussan.

Bargojoavku gieđahallá seavdnjadasa sihke siskkáldas ja olgguldas fenomenan, mot dat váikkuhit nuppiidasaska ja makkár birrajohtu fenomenas lea. Máŋgasat, geat ellet guovdu skápma, eai vásit jagiáiggi seavdnjadin, vaikko dat dávjá dakkárin govviduvvo. Geahčči beassá vásihit čájáhusas skápma oktan nuppástusaiguin ja ivnniiguin anárlaš dahkkiid dáiddalaš duovdagii heiveheami bokte.

Bargojovkui gullet Janita Rantanen, Sunna Nousuniemi – Radio-Juhána Sunná Máret, Sakari Maliniemi, Tomi Lampinen ja Nicholas Francett.

Barggu lea dorjon Koneen Säätiö, Taiteen edistämiskeskus, Anára gielda ja Internašunála Sámi Filbmainstituhtta ja čájáhusa buvttada Sámemusea Siida.

Skábmaduovdagat-čájáhus lea oaidnin láhkai Siiddas 28.01.2025 rádjái. Siida lea rabas dálveáigodagas  mán – láv dmu 10–17 ja geasseáigodagas 1.6. – 30.9. juohke beaivve dmu 9 – 18. Hás vuhtiiválddát spiehkkaseaddji rabasáiggiid, maid sáhtát dárkkistit Siidda siidduin www.siida.fi.

Bálvvosbáiki lea čájáhusollisvuohta, mii čohkiida filmmažiin. Dan vuođđun leat musihkkár Ánnámáreha luođit. Dáiddabihtát leat šaddan Ánnámáreha, mediadáiddár Marja Viitahuhta ja musihkkár Ilkka Heinonen (juovkačuojanas) ja Turkka Inkilä (elektrovnnalaš musihkka) ovttasbarggu vuođul.

Dáiddabihtát suokkardallet, mot sámi máilmmigovva dihtto dálá áiggis. Dan mielde olmmoš lea oassi birrasisttis, ii dan eaiggát muhto baicca geavaheaddji, guhte vuhtiiváldá dološ buolvadagaid árbbi ja seailluha eallineavttuid boahttevaš buolvadagaide. Eanan, šattut, eallit ja olmmoš hábmejit ovttas ollisvuođa, man oasážat leat sorjavaččat nuppiineaset.

Min dáiddabihtát govvidit Sámi eksperimentála ja ohcci vugiin. Govva ja jietna leaba dialogalaš gaskavuođas nuppiidasaska ektui: dat duddjoba nuppiidasaska saji, hábmeba gaskaneaskka dulkonhorisonttaid ja mearkkašumiid ja čuojaldahttet nubbi nuppi.

Čájáhus lea oaidnin láhkai Siiddas 29.9.2024 rádjái ja dan lea buvttadan Sámemusea Siida.

Aune Kaarina Huhtamella i.s. Magga (1931–2013) lei iežas sogas dovddus ja árvvus adnon duojár, guhte gárvvohii nuorravuođa rájes oktiibuot logi oarbinačča lassin maiddái eará fulkkiid.

Čájáhus muitala Aune Huhtamella duddjon gávttiid bokte máidnasiid sámesogain, duojárvuođas ja gávtti mearkkašumis árggas ja ávvudemiin. Čájáhus jođiha geahčči sámevuođa váibmosii: sámi gárvvoheapmi lea áimmahuššan, dat lea ealas, dat lea vuohki čájehit ráhkisvuođa iežas sohkii, mii gillá eallima báruinge. Máidnasa mieđuštit Aune oappá Rita Kumpulainen (i.s. Magga) divttat girjjis Kullankutoja (2016).

Govvadáiddár, mánáidgirječálli ja ráidogovvasárgu Ninka Reittu lea čállán ja sárgon govaid viđa mánáid máidnasii vánddardanetikeahtas. Máidnasiid mihttomearri lea movttiidahttit mánáid lundui ja seammás muitalit, mo luonddus galgá lihkadit gudnejahttimiin luonddu ja nuppiid vánddardeaddjiid. Máidnasiid leat jorgalan maiddái sámegielaide.

Vánddardanetikeahtta lea luonddus lihkadeaddji veahkkeneavvu luonddu árvvus atnimii. Etikeahtat leat dahkkon álkidahttit eallima árggas ja ávvobeivviin. Dehálaš vuođđoáššit leat luonddu gudnejahttin, lihkadeapmi, gohtten, dolastallan ja ruskkahis vánddardeapmi – go dáid áššiide guoskevaš njuolggadusaid lea oahppan, de lea gárvvis luonddutuvrii.

”-Mun in oainne buot násttiid, maid kártta mielde galggašii oaidnit. Dego almmis livččii liidni mu ja daid gaskkas. Stoarbma dajai váivviin.

-Dat leage áibbas duohta, dan gohčodit čuovganuoskin. Dajai Sana diehttevaččat heaŋgámáhtástis

-Ilgat. Stoarbma láhttestii. – Mo dan oažžu eret?”

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat háliida máinnasgirjjiin atnit ávvira boahttevaš sohkabuolvvaid bajásgeassimis luonddu gudnejahttán vánddardeapmái ja boktit beroštumi ja ráhkesvuođa lundui, mii guoddá gitta rávisolbmo agi rádjai.

Čájáhusa ordne Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida.

Mo min biras lea rievdan čuođi jagi áigge? Dat boahtá ovdan, go bidjat bálddalaga seammá eanadagas čuođi jagi gaskka váldon govaid. Čuovgagovvačájáhusas leat oaidninláhkái Erkki Mikkola jahkečuohti áigi govven eanadagat ja Tapio Tynys moatti maŋimuš jagi áigge ođđasit govven govat seammá báikkiin.

Geográfa, geologa ja čuovgagovvejeaddji Erkki Mikkola govvii Anára ja Ohcejoga guovllu ja Soabbada giliid geologa barggus olis 1920-1930-loguin. Avvillaš čuovgagovvejeaddji Tapio Tynys gávnnai govaid Finna.fi-digitála arkiivvas, ja movttáskii govvet seammá eanadagaid ođđasit. Nubbin govvejeaddjin lei Pertti Turunen.

Mikkola govven báikkiid gávdnan lei fearánastin ja suollemasbolesa bargu. Govvapárat muitalit mo olbmo doaibma ja dálá liegga dálkkádatáigodat leat rievdadan eanadaga.

Čájáhusa ordne Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida.

Sámi nissoniid bivnnut ja čalbmáičuohcci gahpir 1700- ja 1800-loguin; gildojuvvon, vajáldahttojuvvon ja jávkan 1800- ja 1900-loguin; ealáskahttojuvvon ja fámuid alde 2000-logus.

Čájáhus lea dáiddár Outi Pieski ja dutki Eeva-Kristiina Nylandera dáidda- ja dutkanprošeavtta Máttaráhku ládjogahpir (2017-2020) oassi. Projeavttaineame dieđuštetne ja oainnálmahtte kultuvrralaš dávviriid mearkkašumi ja árvvu ― nugo ládjogahpira ― sámiide, oktagaslaččat dahje persovnnalaččat ja sosiálalaččat dahje oktasaččat.

 Ládjogahpira rematriašuvdna—Máhccat eatni lusa – čájáhus lea ovdan Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas 6.2.2023 – 24.9.2023.

Aanaarlii luándukuvvim áámmátlii Martti Rikkosii vááimust lii ain lamaš eromâš saje puáris meecij kunâgâsloddeest. Taigačuuvčáh-čáitáldâh tuálvu keččeid čuuvčái enâmáid já kihâmáid. Tot čáittá mii meecij stuárráámus känilode taggaar čuosâttâhhân, mon keččâleh háputtâllâđ siämmáánáál luándukovvejeijee kamera ko miäcásteijee viärju.

Čuhčá lii Rikkosii kooveest tave taigaenâmij spesialist, korrâ já mulsâšuddee tiilijd hárjánâm piergejeijee. Tot lii pegâlmâs meid kiiđâ korguus kiihâmvuovijdis keežild.

Kuáhtáámeh čuvččáin láá Rikkosâžân enittâm čoggâšuđ maaŋgâ ihelove ääigist, tondiet ko sun lii kuvvim čuuvčá ive 1986 rääjist. Čáitáldâh čoggâšuvá čuovâkuuvijn, moh láá kovvejum šlaajâ tavemus eellimpirrâsijn ađai Aanaar kuácceemeecijn.

Taam čáitálduv uárnee Paje-Laapi luándukuávdáš Siida já čáitálduv lii pyevtittâm Suomâ miäcástemmuseo.

 

Aanaarlii luándukuvvim áámmátlii Martti Rikkosii vááimust lii ain lamaš eromâš saje puáris meecij kunâgâsloddeest. Taigačuuvčáh-čáitáldâh tuálvu keččeid čuuvčái enâmáid já kihâmáid. Tot čáittá mii meecij stuárráámus känilode taggaar čuosâttâhhân, mon keččâleh háputtâllâđ siämmáánáál luándukovvejeijee kamera ko miäcásteijee viärju.

Čuhčá lii Rikkosii kooveest tave taigaenâmij spesialist, korrâ já mulsâšuddee tiilijd hárjánâm piergejeijee. Tot lii pegâlmâs meid kiiđâ korguus kiihâmvuovijdis keežild.

Kuáhtáámeh čuvččáin láá Rikkosâžân enittâm čoggâšuđ maaŋgâ ihelove ääigist, tondiet ko sun lii kuvvim čuuvčá ive 1986 rääjist. Čáitáldâh čoggâšuvá čuovâkuuvijn, moh láá kovvejum šlaajâ tavemus eellimpirrâsijn ađai Aanaar kuácceemeecijn.

Taam čáitálduv uárnee Paje-Laapi luándukuávdáš Siida já čáitálduv lii pyevtittâm Suomâ miäcástemmuseo.

 

Mu áiggis, du báikkis -čájáhusa duojit gieđahallet gaskavuođa báikái ja birrasii, mas davvi luondu ja boazodoallokultuvra leat lávga mielde. Duojit leat gággá ja báhpára ala dahkkon muitalusat, main ovttastuvvet oidnojuvvon ja gullojuvvon, vásihuvvon ja govahallon.

Elina Länsman lea govvadáiddár ja riegádan Oulus, son lea náitalan Njuorggámii badjealbmáin. Čájáhusa duojit leat málagovat ja geađgerávttus dahkkojuvvon litografiijaduojit. Bargama čájáhusa várás leat dorjon Kone Foanda ja Dáidaga ovddidanguovddáš.

Mu áiggis, du báikkis -čájáhus lea ovdan Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas

1.6.2022-17.1.2023.

Čájáhusa ordne Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida.

Lassedieđut dáiddáris

www.elinalansman.com