Snimldõkčuäjtõs Taarr, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam raaj râstldeeijest luâđsuõjjeemvuuʹdest (Pasvik-Aanar Trilateral Park) ääʹveet Âʹvvel ǩeʹrjjpõõrtâst vuõssarggân 5.8.2019. Čuäjtõõzz vueiʹtet tobddõõttâd obb Påʹrǧǧmannu äiʹǧǧen.

Snimldõkčuäjtõõzzâst Pasvik-Aanar Trilateral Parkest kueʹstelm da jäälaišlaai puäʹtte tobddsen. Oummui tuejjummuš vuuʹdest kuâsttai snimldõõǥǥin še. Snimldõõǥǥ lie pääiklâž sniimmjin da vuuʹdi hoiʹddjeeiorganisaatioin. Čuäjtõs lij kuttǩiõllsaž: teeʹkst lie nuõrttsäämas, tâʹvvsäämas, lääddas, taarâs, ruõššâs da eŋgglõsǩiõlin.

Aanar, Pâʹjj-Paččjokk da Peäccam vuuʹd luâđast lie jiânnai õõutnallšem ääʹšš. Čäʹccõõzz da jieʹǧǧ reʹǧsmâʹtte õhttnaž pieʹccmieʹcc. Tät vuʹvdd lij kaaunõõttâmpäiʹǩǩ Euroop nuõrti åʹrnn da aarktla jäälaišlaai. Vuʹvdd lij kaaunõõttâmpäiʹǩǩ meeraid da kulttuurid še.

Kuõbǯǯ lij jiõččvuõiggâdvuõttneǩ jieʹlli snimldõkčuäjtõõzzâst. Väʹččär poostaijânnmest lie eʹpet tuʹtǩǩeemvuuʹd, kooivuiʹm noorât kuõbǯǯsõhssâm čuäjtõssân. Sõõusčuäjtõõzz vuõltteet Taʹrre NIBIO- nõmmsaž tuʹtǩǩeemstroiʹttla. Tåʹben lij geenilabrator, koʹst čuäjtõõzz riõžžât. Pohttmõõžži vuâđald vueiʹtet ärvstõõllâd kâʹl mäŋgg kuõbǯ vuuʹdest lie uuʹccmõsân. Lââʹzzen pohttmõõžžin vueiʹtet vueiʹnned, mäʹhtt õhttlõvvum kuõbǯ joʹtte vuuʹdest ǩieʹzz äiʹǧǧen. Õhttsaž tuʹtǩǩeemtuâjj lij juätkkjam juʹn kuuʹǩǩab.

Meeraikõskksaž luâđsuõjjeemõhttsažtuâjj aaʹlji tän vuuʹdest juʹn 90-lååǥǥ alggpeäʹlest. Väʹččär poostaijânnam, Aanarjääuʹr Natura 2000 vuʹvdd da koumm jeeʹres vuuʹd Taʹrrjest di õhtt vuʹvdd Ruõššjânnmest lie õõutsââʹjest  Pasvik-Inari Trilateral Park – nõmmsaž meeraikõskksaž luâđsuõjjeemvuʹvdd.

Meeraikõskksaž luâđsuõjjeemõhttsažtuâjj lij hääʹsǩ da täävtõõzzlaž. Pasvik-Inari Trilateral Park -õhttsažtuâjast lij 10-ekksaž tuåimmjemplaan. Plaanâst lie määŋgnallšem tuâi, ouddmiârkkan luâđsuõjjeem, luâđvuäʹpstõõzz, ǩeâllʼjeei luâđast virkkõõvvâmâânnmõš da tiõrvâs di pueʹrrjieʹllem ääʹšši pirr.

Tiõrv pueʹttem tobddõõttâd da voʹsttjed čuäjtõʹsse di kueʹstelm da seämma äiʹǧǧ arvvlõddâd fiint tââʹv jäälaišlaajid. Čuäjtõõzz lij raajjâm Meäʹcchalltõs (Sääʹmjânnma luâđkääzzkõs) Lääʹddjânnmest, Trooms da Finnmaark läänhalltõõzz Taarâst da Paččjooǥǥ luâttmuõrrkaardâs Ruõššjânnmest.

Laaʹzz teâđ:

projeʹkttšuurmõs Riina Tervo, Meäʹcchalltõs, tel. 040 758 5472, neʹttpååʹšt : riina.tervo@metsa.fi

Looǥǥ lââʹzz eŋgglõsǩiõlin:

https://prosjekt.fylkesmannen.no/Pasvik-Inari/

 

Oktasaš luondu ja historjá – čuovgagovvamátki Norgii, Ruššii ja Supmii

Čuovgagovvačájáhus Norgga, Suoma ja Ruošša oktasaš, rájáid rasttildan luonddusuodjalanguovllus rahpasa Avvila girjerájus vu 5.8.2019, lea oaidnimássii borgemánu áigge. Čuovgagovvačájáhusas Pasvik-Inari Trilateral Park eanadagat ja eaktasaš luondu ja historjá – čuovgagovvamátki Norgii, Ruššii ja Supmiillišlájat šaddet oahpisin, ja olbmuid doaibma guovllus lea maiddái mielde. Čuovgagovaid leat váldán báikkálaš čuovgagovvejeaddjit ja guovlluid dikšunorganisašuvnnat. Čájáhussii sáhttá oahpásmuvvat guđa gillii: nuortalašgillii ja davvisámegillii, suoma-, dáro-, ruošša ja eŋgelasgillii.

Anára, Badje-Báhčaveaji ja Beahcáma guovllu luonddus leat olu sullasašvuođat: čázádagat ja jeakkit riggodahttet oktilaš beahcevuovddi. Eurohpálaš, nuorta ja árktalaš eallišlájat deaivvadit dán guovllus. Guovlu lea maiddái kultuvrraid ja álbmogiid deaivvadanbáiki.

Guovža dieđusge mielde čuovgagovvačájáhusa govain! Dán gease dahket oktasaš guovžadutkama golmma riikka guovllus jo njealját geardde. Váhčira meahcceguovllus leat dutkanruvttot, main čogget guovžža guolgačájánasaid. Guolgačájánasat doaimmahuvvojit Norgii, NIBIO-nammasaš dutkanlágádusa genalaboratoriai, mas čájánasat analyserejuvvojit. Bohtosiid vuođul sáhttit árvvoštallat guovžanáli minimaoktagasaid meari guovllus, Lassin bohtosiin oidnet guovžaoktagasaid lihkademiid vássán geasi áigge ja gávnnahit oktagasdásis, mat guovžžat guovllus ellet.

Riikkaidgaskasaš luonddusuodjalanoktasašbargu lea dahkkon dán guovllus jo 1990-logu álgogeaže rájes. Pasvik-Inari Trilater Park -nammasaš riikkaidgaskasaš luonddusuodjalanguovlu šaddá Anárjávrri natura-guovllus ja Váhčira meahcceguovllus Suomas ja golmma norgalaš ja ovtta ruošša luonddusuodjalanguovllus. Riikkaidgaskasaš luonddusuodjalanovttasbargu lea hávski ja das leat mihttomearit. Pasvik-Inari Trilateral Park –ovttasbarggus lea 10-jagi doaibmaplána, mii sisttisdoallá máŋggalágan doaimmaid luonddusuodjaleami, luondduoahpisteami, suvdilis luondduáhpásnuhttinanu ja dearvvašvuođa ja buresbirgejumi ovddideami surggiin.

Buresboahtin oahpásmuvvat čájáhussii, ovddošit eanadagaid ja dovdat hui fiinna davvi eallišlájaid! Čájáhusa leat buvttadan Meahciráđđehus, Lappi Luonddubálvalusat Suomas; Norggas Romssá ja Finnmárkku leanastivrrat sihke Badje-Báhčaveaji álbmotmeahci hálddahus; ja Ruoššas Báhčaveaji luonddumeahcci.

Lassidieđut:

Prošeaktaoaivámuš Riina Tervo, Meahciráđđehus, tel. 040 758 5472 ja šleađgap. riina.tervo@metsa.fi

Riikkaidgaskasaš Pasvik-Inari Trilateral Park –luonddusuodjalanovttasbarggu eŋgelasgielat neahttasiiddut leat čujuhusas https://prosjekt.fylkesmannen.no/Pasvik-Inari/
Meahcceráđđehusa luondduguovddáš, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)206 39 7740, siida@metsa.fi, www.siida.fi, www.luontoon.fi

Wimme Saari Agálaš johtin -konsearta lea Siidda olgomuseas Itnetvári stobus lávvardaga 17.8.2019 dii. 14. Sámemusea ordne konseartta oassin Ijahis idja -dáhpáhusa prográmma. Bileahtaid vuovdin álgá Siiddas vahkus 33. Bileahta haddi lea 15,00€ ja daid mearri lea ráddjejuvvon.

Sámemusea Siida lea dánge jagi mielde ordnemin Ijahis idja -festivála prográmma. Musea vuođđudeamis lea gollan 60 jagi ja dan gudnin álggahit stohpokonserttaid Itnetvári stobus Siidda olgomuseas. Dán vuosttas stohpokonsearttas loaiddasta ieš Wimme Saari. Bileahtaid mearri áidnalunddot konsertii lea ráddjejuvvon.

Jahki 2019 lea ON:id eamiálbmotgielaid jahki. Temájahki dárkkuhussan lea buktit ovdan máilmmi eamiáldmogiid gielaid dili. Sáhttá maid lohkat ahte luohti lea dego giella, mas lea iežas giellaoahppa ja iežas suopman.

Lassedieđut: Vuovdin ja márkanfievrrideapmi Minna Väisänen, tel. +358 40 581 6434, minna vaisanen@samimuseum.fi
Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, siida@samimuseum.fi, www.siida.fi

Anára kirkosiiddas lean Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda vuođđočájáhusat ođasmahttojuvvojit, ja čájáhusa arkiteaktaplánejeaddji skáhppon lea dál almmustuvvon. Skáhppomii sáhttá almmuhit tarjouspalvelu.fi-portálas maŋimustá 18.8.2019.

Meahcceráđđehusa luondduguovddáš, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)206 39 7740, siida(at)metsa.fi, www.siida.fi, www.luontoon.fi

Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siida ordnejit Árktalaš dálkki siste -seminára 29.3.2019 dmu 9-12 Siidda auditorias. Semináras suokkardallet árktalaš guovllu rievdama ja rievdama váikkuhusaid olbmuide, birrasii ja kultuvrii. Semináras doallaba sáhkavuoru earret eará Birasministeriija kansliijahoavda Hannele Pokka ja Musealágádusa hoavda Juhani Kostet. Seminára lea rabas ja nuvttá buohkaide.

Árktalaš dálkki siste -seminára temán leat árktalaš birrasa rievdan ja dan váikkuhus kultuvrii ja eamiálbmogiid dieđa, skuvlejupmi ja máhttu. Dál ja boahttevuođas lea buorre bisánit smiehtadit kultuvrra ja birrasiid bistevašvuođa, gielaid seailuma ja olbmuid buresbirgejumi. Dáid fáttáid bajás lokten lea dehálaš árktalaš birrasa geahččanguovllus.

Dilálašvuođa rahpaba Sámemusea hoavda Sari Valkonen ja álbmotmeahcihoavda Pirjo Seurujärvi.

Birasministeriija kansliijahoavda Hannele Pokka buktá árktalaš birrasa rievdamii Suoma geahččanguovllu ja su maŋŋá Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio muitala sámekultuvrra boahttevuođas rievdi birrasis. Musealágádusa hoavda Juhani Kostet hállá Musealágádusa rollas kultuvrra bistevašvuođas. Sámegielaid rievdamis ja Unesco eamitálbmotgielaid jagis semináras lea hállamin Sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Kirste Aikio. Seminára loahpas lea Sámemusea dutki Päivi Magga oanehisfilbma sámiid kulturbirrasiin. Sámemuseavuođđudusa ságadoalli Liisa Holmberg loahpaha seminára ja dan maŋŋá lea várrejuvvon áigi ságastallamii.

Bures boahtin

Lassedieđuid addet:

Sámemuseavuođđudusa ságadoalli Liisa Holmberg (liisa@isfi.no)

Sámemusea hoavda Sari Valkonen (sari.valkonen@samimuseum.fi)

Meahciráđđehusa álbmotmeahcihoavda Pirjo Seurujärvi (pirjo.seurujarvi@metsa.fi)
Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, siida@samimuseum.fi, www.siida.fi

Duojár Biret-Ánne Lehtola, Niillasaš Biret Biret-Ánne (1931 – 1996) duodječoakkáldat skeŋkejuvvo Sámemusea Siidii Sámi álbmotbeaivve 6.2.2019. Iđđedis diibmu 9.15 loktet leavgga stággui Siidda šiljus ja dan maŋŋá auditorias álgá skeŋkendilálašvuohta diibmu 9.30, mas beassat oaidnit Biret-Ánne Lehtola fiinna duodječoakkáldaga ja Lehtola nieida Irma Lehtola muittaša eadnis duojárin.duodječoakkáldaga ja Lehtola nieida Irma Lehtola muittaša eadnis duojárin.

Biret-Ánne Lehtola duojit
Biret-Ánne Lehtola (i.g. Pieski) fárrii Gáregasnjárggas Anárii 1940 – 50-loguid molsumis ja bargagođii teavstta dárkkisteaddjin Sábmelaš-aviissa prentehusas. Seamma báikkis barggai maid anárlaš Teuvo Lehtola ja soai náitaleigga jagis 1952 ja oaččuiga njealje máná. Mánnábearraša árgga divššodettiin Biret-Ánne duddjui, son ovdamearkka dihte gođii fáhcaid ja čuolmmadii fiinna liinniid. Son lei maid mielde Sábmelaš Duoddjárat searvvi doaimmain dan vuođđudeami 1975 rájes ja lei searvvi ságádoalli jagiin 1990 – 1994.

Biret-Ánne Lehtola árbbolaččat vurkejedje eadnis duodječoakkáldaga Siidii jagis 2009 ja dál skeŋkejumi mielde čoakkáldat sirdása oassin Sámemusea čoakkáldagaid. Čoakkáldat sisttisdoallá 83 dávvira ja das leat earret eará liinnit, fáhcat, gahpirat, guvssit ja niibbit. Sámemusea Siidda čoakkáldagaid geahččanguovllus Biret-Ánne Lehtola dujiin erenomáš leage čeahpit ráhkaduvvon báhkke- ja dákteduojit, daningo čoakkáldagain eai jur leat nissoniid ráhkadan garraduojit.

Lassedieđut: amanuensa Anni Guttorm, tel. 0400 891 860, anni.guttorm@samimuseum.fi
Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, siida@samimuseum.fi, www.siida.fi

Siida-dálu divvun ja restoráŋŋaoasi huksen ja čájáhusaid ođasmahttin leat dál plánenmuttus. Viiddidanoasi barggut álget jagi – beannot jagi geažes. Siidda doaimmat joatkašuvvet dego dábálaččat 31.3.2021.

Go dálá Siida-dálu divodit ja čájáhusaid ođasmahttet 1.4.2021-30.4.2022, de min luhtte sáhttá liikká finadit. Huksen- ja divodanbotta min čájáhusguovddážin lea olgomusea oktan viiddis fálaldagaiguin. Bálvalusaid birra, maid mii fállat huksen- ja divodanbotta, almmuhat ja juohkit dieđu eanet maŋŋelabbos.

Ulbmilin lea rahpat ođđa ja fiinna Siidda 1.5.2022. Ilolaš mielain ođđa bálgáid duolmmadit!

Siida – Sámemusea ja luondduguovddáš, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, www.siida.fi, siida@samimuseum.fi, siida@metsa.fi

Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siida ja Restoráŋŋa Sarrit ávvudit sámi álbmotbeaivvi 6.2.2019 ja leat mielde Anára girkosiiddas ávvubeaiprográmmas. Iđđes dmu 9 geassit sámeleavgga Siidda leavgastággui ja dmu 9.30 auditorias álgá skeŋkendilálašvuohta. Fiinna Guovssahasat-dvd čájáhusaid sáhttá geahččat auditorias dmu 12 ja dmu 15. Siiddas leat rabas uvssat olles beaivvi ja mii bálvalat olbmuid dmu 9.15-17. Restoráŋŋa Sarrihis lea ávvubeaivvi gudnin gáffe ja sarritvuostágáhkku, haddi lea 6 euro.

Duojár Biret-Ánne Lehtola (1931-1996) duodječoakkáldat skeŋkejuvvo Sámemusea Siidii sámi álbmotbeaivve 6.2.2019. Sámeleavgga leavgastággui geassima maŋŋá auditorias álgá dmu 9.30 skeŋkendilálašvuohta, mas beassá oaidnit Biret-Ánne earenomáš fiinna duodječoakkáldaga ja su nieida Irma Lehtola muittaša eatnis ja dan makkár son lei duojárin

Siidda čájáhusain lea ollu maid oaidnit ja geahčadit. Láidehus- ja váldočájáhusa lassin leat álgojagis 2019 beanta vihtta molsašuvvi čájáhusa. Johan Nuorgam – Sámi gaskkusteaddji muitala namas mielde sámemusea vuođđudeaddji Johan Nuorgam birra. Birasdáiddačájáhus Viidon Sieiddit gieđahallá sámiid ođđa luonddugaskavuođa. Lahka – So close fas muitala báikkálaš kamerasearvvi miellahtuid luonddugovain. Sámemusea iežas čoakkáldagain lea čohkkejuvvon Sámefáhcat-čájáhus, mii muitala nuortalašfáhcain. Báikkálaš duojára Jouni S. Laiti čájáhus Eatnama fámolaš jienat váldá beali ja guoskkaha ja das leat máŋggat geahččanguovllut.

Bures boahtin! Tiervâpuáttim! Puä´đ tiõrvân!
Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, siida@samimuseum.fi, www.siida.fi

Anára Siiddas leat olbmot galledan hui viššalit jagi 2018 áigge. Sámemusea, Badje-Sámi luondduguovddáš ja restoráŋŋa Sarrit, mat doibmet Siiddas, illudit sakka 2018 gallededdjiid mearis! Siidda 20 jagi ávvujagi áigge ledje miellagiddevaš čájáhusat ja máŋggabealat prográmma ja dat geasuhedje olbmuid.

Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, siida@samimuseum.fi, www.siida.fi

Sámemusea Siidda jagi 2019 vuosttaš čájáhus lea duodječájáhus “Eatnama fámolaš jienat”. Čájáhus duojár Jouni S. Laiti dujiin lea geahčastat sámi duoji otnábeaivái. Čájáhus addá galledeaddjái vejolašvuođa beassat oaidnit dálá sámi duoji, sihke árbevirolaš hámis ja ođđaáigásaš dáiddaduodjin.

Dujiiguin Jouni S. Laiti muitala sámi čábbodatipmárdusas ja materiálageavaheamis otná diliin. Daid lassin Laiti duojit maid buktet ságastallamii duoji eallinvuoimmi otná máilmmis ja speadjalastet mii Sámis ja máilmmis sámiid birra dáhpáhuvvá. Muhtin dujiiguin Laiti váldá dihtomielalaččat oasi dálá servodatságastallamii. Duodji ii leat sámiide dušše vuohki buvttadit ávdnasis diŋggaid, muhto dat lea okta sámiid siskkáldas gulahallangaskaomiin, giella man ipmirdit dat, geat leat dán oahppan dulkot. Laiti vuohki searvat servodatságastallamii dujiid ja duddjoma bokte lea okta ovdamearkka sámi jaskes servodatságastallamis.

Duojár ja duodjeoahpaheaddji Jouni S. Laiti lea eret Ohcejoga siste. Son lea guhká oahpahan garraduoji Sámi oahpahusguovddážis Anáris ja lea barggustis leamaš beroštuvvan earenoamážit duodjeoahpaheami gárgemis ja duodjegiela seailluheamis. Son lea maid áŋgiruššan ovddidit duoji ealáhussan, movt duojár sáhtášii ealihit iežaset duddjomiin ja movt duoji ja duddjoma galggašii márkanfievrridit vejolaš osttiide.

Aiddobáliid Laiti lea gárveme duoji master dutkosa Sámi Allaskuvllas Guovdageainnus ja dát čájáhus lea oassi Laiti duodjemaster barggus. Laiti MA-loahppabarggu ja čájáhusa bagadallit leaba duodjeáššedovdit Tuula-Maija Magga-Hetta ja Sigga-Marja Magga.Okta čájáhusa mihttomeriin lea gulahallat gehččiiguin ja oažžut sis máhcahaga dovdduin ja vásáhusain maid dujiid oaidnin sis bohciidahttá. Danin čájáhusas Sámemusea Siiddas lea gažadeapmi mii lea čujuhuvvon čájáhusa gallededdjiide.  Gažadeami vehkiin čohkkejuvvon dieđut šaddet oassin Laiti čálalaš loahppabarggu váldogáldomateriála. Mii ávžžuhit buohkaid váldit áiggi ja vástidit moatti jearaldahkii čájáhussii oahpásnuvvama oktavuođas ja ovddidit duoji dutkamuša alimus oahppadásis.

Eatnama fámolaš jienat -čájáhusa buvttada Sámemusea Siida ja dasa beassá oahpásnuvvat 8.1.– 17.3.2019. Dálveáigge Siida lea rabas disdagas sotnabeaivái diibmu 10–17, mánnodagaid Siida lea gitta. Bures boahtin guldalit dujiid bokte eatnama fámolaš jienaid!

Lassedieđut:

amanueansa Áile Aikio, aile.aikio@samimuseum.fi

duojár Jouni S. Laiti, jouni.laiti@gmail.com
Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, siida@samimuseum.fi, www.siida.fi

Govva: Máhtte Sikku Valio