Karen Jomppanen árbbolaččat skeŋkejedje Karena duodječoakkáldaga sámemusea Siidii 30.9.2020. Karen Jomppanen (1923–1996) lei hutkái ja iskkadeaddji duojár, gean viiddes duodječoakkáldagas Sámemusea čájeha oasáža pop-up-čájáhusas, mii rahpasa 15.10.2020.

Árbbolaččat vurkejedje Karena duodječoakkáldaga Sámemuseai jo jagis 1998 ja dál skeŋkejumi mielde čoakkáldat sirdašuvvá oassin Sámemusea čoakkáldagaid. Viiddes, 220 duoji čoakkáldagas leat gávttit, gárvvut, dohkát, lávkkat, seahkkat ja materiálačájánasat. Čoakkáldahkii gullet maiddai arkiivamateriálat, mas leat diagovat ja minstarat ovttas daidda gullevaš bargorávvagiiguin.

Karen Jomppanen, iežas goarggu mielde Ranttila, ásai Leammis Báđara gáttis. Karen bajásšattai Anárjohleagis lahka Norgga ráji. Son oahpai giehtadáidduidis sápmelaš eatnistis. Karen logaige jagis 1972 ahte ”eadni lei buoremus ámmátmáhtu addi. Das lei vuogas joatkit dáiddu ovddideami.”

Jo nuorran Karen lei hutkái ja plánii nissoniid nuvttotmálle, mii lea seakkit go ovddit mállet. Olles áiggis duodjárin Karen iskkadii rabas mielain sierralágan ivnniid ja materiálaid iežas giehtaduojistis. Duodjeárbevieru áššedovdin ja duodječeahppin son duosttai roahkkadit maiddái heivehit árbevieruin ođđalágan dujiid.

Karen jugii iežas duodjemáhtu sierralágan duodjekurssain ja oahpahii maiddái Anára kristtalaš rávesolbmuidskuvllas ja Sámi oahpahusguovddážis.

Karen Jomppanen almmustahtii jagis 1982 Suoma vuosttas sámegiehtaduodjegirjji, man  goasttidii WSOY. Lapin käsitöitä: Sami kiehtatuojik lea ain okta eanemus geavahuvvon sámi duodjedieđu gálduin.

Karen Jomppanen – hutkái ja iskkadeaddji duojár pop-up-čájáhus lea oaidninláhkái Siiddas 15.10.2020 – 30.4.2021.

 

Lassedieđut: Čoakkáldatmeašttir Marjo-Riitta Rantamäki, t. 040 571 5670, marjo-riitta.rantamaki(at)samimuseum.fi

 

Sámemusea Siida lea searvvušlaš musea. Sámemusea lea plánen doallat nu sámeguovllus go eará guovlluinge Suomas deaivvademiid, mat laktásit čoakkáldat- ja čájáhusbargguide. Koronaáigge deaivvadeamit ordnejuvvojit virtuálalaččat gáiddusoktavuođain. Vuosttas virtuáladeaivvadeapmi lea anárašgielat eahket duorastaga 8.10.2020, mas mannat čađa daid diŋggaid, mat leat čoggon álbmotmusea čoakkáldagaide Anára guovllus jagi 1902.

Searvvušlaš doaibma gullá Sámemusea Siidda doaimmaid vuođđoprinsihpaide; searvvušlašvuhtii gullet ee. deaivvadeamit, bargobájit, seminárat ja kultureahkedat. Sámemusea searvvuš leat sámit, muhto maiddái eará olbmot. Doaimma ulbmilin lea buktit musea lagabui ng. dábálaš olbmo. Searvvušlaš doaibma rahpá uvssaid museamáilbmái — persovnnalaš oktavuođa bokte musea ja dat bargu, maid musea bargá oktasaš kulturárbbi oktavuođas, buktá musea lagabui olbmui árgga, eallima ja historjjá. Muitoorganisašuvdnan musea lea servoša muitu.

Sámemuseas leat plánen searvvušdeaivvademiid miehtá Suoma. Sámemusea fásta bargiid lassin searvvušlaš doaimmain leat mielde Kone foandda ruhtadan Muitát-fitnu searvvuškoordináhtor Ulpu Mattus-Kumpunen, searvvušdulka Heini Wesslin ja iešguđet guovllu museaguoimmit, geat válljejuvvojit čakčat.

Guovvamánus Siiddas ordnejuvvui vuorrováikkuhuslaš oahppama beaivi ovttas Sámi oahpahusguovddážiin ja ámmátallaskuvla Metropoliain. Beaivvi áigge duoji ja konserverema studeanttat ja oahpaheaddjit oahpásmuvve sámedávviriid earenomášvuođaide, dávviriid dutkamii, konserveremii ja repatriašuvdnaproseassaide. Dáid temáid suokkardalle bargobájiin ovttas Sámemusea bargiiguin.

Koronaáigi lea váikkuhan dasa, ahte musea ii leat bastán bargat nu searvvuslaččat go mo lei plána. Koronaáigge ordnejuvvojit eanaš virtuáladeaivvadeamit ja ulbmil lea, ahte servoša iežas oktavuođaolbmot deaivvadit iežaset olbmuiguin dorvvolaččat. Eat ordne badjelmearálaš almmolaš dáhpáhusaid ja eatge mátkkoš.

Deaivvademiin guovddáš rollas leat Sámemusea čoakkáldatdiŋggat ja čuovgagovat. Sámemusea čoakkáldatdávvirat ja dat dávvirat, mat máhccet Suoma álbmotmuseas, buktojuvvojit servošii oaidnin láhkai ja nu, ahte olbmot besset muitášit, maid sii dihtet daid dávviriid birra. Doaimma oktan ulbmilin lea maid dahkat oainnusin Sámi kulturbirrasa. Sámiide luondu lea dego girjerádju ja arkiiva, mat speadjalastet oktasaš muittu. Čuovgagovaiguin muitášit báikkiid mearkkašumi ealáhusaid geahččanguovllus, ássanbáikin ja inspirašuvnna gáldun máidnasiidda ja dujiide. Oasi searvvušlaš doaimma bohtosiin sáhttá oaidnit Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda ođđa váldočájáhusas.

Searvvušlaš doaibma lea oassin Sámemusea Kone foandda fitnu Muitát – Repatriašuvnnas revitalisašuvdnii sápmelaš museavugiiguin. Fitnus Sámemusea aktiivvalaččat dutká, makkár searvvušlaš vuogit doaibmat leat anolaččat ja beaktilat. Buoremus vuogádagat váldojit atnui ođđa sámi museageavadahkan. Maid eará fitnuin, mat lea Sámemuseas jođus ja mat laktásit čájáhusa ođasmahttimii (Museovisio-fidnu ja Muittut, muitalusat – Interreg-fidnu) searvvušlašvuohta lea guovddáš rollas.

Sámemusea Siida molsašuddi čájáhus Sámi seremoniijat – Saamelaiset seremoniat čuovvu Maarit Magga ráhkkaneami eadnin ja duojárin sogas seremoniijaide, konfirmašuvdnii ja gásttašeapmái, duodjekultuvrra bokte. Máinnas ovdána máŋgga dásis: mielde leat duoji lassin sámi árvvut, máilmmioaidnu ja vuohkekultuvrra sihke silolašvuohta ja vuoiŋŋalašvuohta.

Čájáhus lea Maarit Magga dáiddalaš buvttadeapmi. Dat laktása Magga duoji dáiddalaš nákkosgirjedutkamuššii, maid son bargá Lappi universiteahta Dáidagiid dieđagoddái. Magga bargá duoji ja hábmema stipendiáhtan Sámi allaskuvllas.

Čájáhusa govaid lea govven Nilla-Máhtte Magga. Gráfalaš hámi lea plánen Tikkanen Workshop/Hannu Tikkanen. Čájáhusa leat dorjon Suoma kulturruhtaráju Almmolašruhtarádju, Sámemusea Siida ja Sámi allaskuvlla. Čájáhus lea oaidninláhkái Sámemusea ja Luondduguovddáš Siiddas, Anáris 8.10.2020 – 30.4.2021. Čajáhusa lea buvttadan Sámemusa Siida.

Mii rahpat Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda bottoža maŋŋá vuo 1.6.2020 dmu 9.00. Seammás vuolgá johtui dálá Siidda maŋimuš doaibmajahki. Min ođadanbarggut leat dál viiddidanmuttus ja Siidda sáhttá galledit dego dábálaččat vel dán jagi gitta giđa 2021 rádjái.

Min dálus lea suohtas guovlladit, go beare mii buohkat muitit boahtit dearvvasin ja doalahit gaskka eará olbmuide. Mii leat ordnen gieđaid desinfiserenbáikkiid miehtá Siidda ja fuolahat das, ahte dállu čorgejuvvo Dearvvašvuođa- ja buresveadjinlágádusa (THL) rávvagiid mielde.

Geasse- ja čakčabajis 2020 mii leat rabas vehá eará láhkai go dábálaččat. 1.6.‒30.9.2020 mii leat rabas juohke beaivve dmu 9-17. Dállu manná gitta nappo diimmu árabut go maid ovdal leat muitalan. Golggotmánu álggu rájes mis leat dálveáiggit ja bálvalat maŋ-sot dmu 10-17.

Dalle go mii leat rabas, de beasat oahpásmuvvat min čájáhusaide ja galledit olgomusea. Siida Shop

-gávppážis sáhtát gávppašit ja luondduguovddáža áššehasbálvalanbáikkis oaččut lobiid ja rávvagiid ja doppe lea maid turismainfo. Olgomusea mii rahpat dalán go geassu ja muohta suddá.

Molsašuvvi čájáhusaid mii rahpat vehážiid mielde. Čakčamánu loahpa rádjái lea “Sámi árbbi gáhttemin” -čájáhus, mas leat ovdan konserverejuvvon dávvirat Sámemusea čoakkáldagain. Čakčamánu lohppii lea maid avvillaš luonddugovvideaddji Pertti Turunen “Deatnu” -čuovgagovvačájáhus. Mihcamáraid áigge fas rahppo Pekka Sammallahti čájáhusa ”Albma olbmot – Oikeita ihmisiä”, mas leat ovdan čáhppesvilges portreahtat.  Dát čájáhus lea oaidnin láhkai Siiddas gitta giđa 2021 rádjái.

Mii leat ráhkkaneamen doaimmahit muhtin Siida Shop -gávppáža buktagiid maid boastta bokte. Mii muitalat dán ođđa fálaldaga ovdáneamis Siida Shop Instagramas ja Siidda Facebook-siidduin.

Restoráŋŋa Sarridis sáhttá finadit gáfestallamin árgabeivviid dmu 9-16. Gaskabeaiborramuša fállat dmu 11-14 ja borramuša sáhtát oastit vai mielde. Áššehasaide oaivvilduvvon čohkkánsajiid mii leat geahpedan beliin ja veránda rahpat dalle go geassu.

Sámemusea Siidda geahču vuolde lea Nuortalaččaid árbevierrodállu Čeavetjávrris. Dállu lea rabas dán geasi 1.7.-29.8. maŋ-láv dmu 10-16. Árbevierrodállui beassá nuvttá sisa. Čájáhusat ja olgogárdi muitalit nuortalaččaid historjjás. Árbevierrodálus lea museagávppáš ja doppe gávnnat ee. báikkálaš dujiid.

Váimmolaččat bures boahtin Siidii!

 

Amma it boađe Siidii juos leat buohcci dahje dus leat dávdamearkkat.
Doalat 1-2 mehtera gaskka eará gallededdjiide ja bargiide.
Geavat giehtadesinfekšuvnna go boađát sisa Siidii.
Gieđaid sáhtát bassat áššehasaide oaivvilduvvon hivssegiin.
Gossal dahje gastte njunneliidnái dahje giehtagávvii, ná suddjet earáid. Bálkes njunneliinni geavaheami maŋŋá.
Mii čorget Dearvvašvuođa- ja buresveadjinlágádusa (THL) rávvagiid mielde.
Giito go čuovut dorvvolašvuođarávvagiid Siiddas!

Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siidda divodan- ja viiddidanfidnu ovdána plána mielde. Fidnu hukseheaddjin lea Senaatti-giddodagat ja viiddidanbargguid váldohuksejeaddjin lea válljejuvvon Rakennusliike Rekonen Oy. Huksensoahpamuš vuolláičállui 11.5.2020. Huksenbarggut vulget johtui dalán.

Siida-dállu rahppui 1998 ja dat ođaduvvo dál dustet viidon doaimmaid ja lassánan gallededdjiid meari. Fidnus Siidii bohtet musea- ja luondduguovddáža lanjat ja sajit, mat teknihkalaččat ja doaimmaid geahččanguovllus vástidit dálá áiggi gáibádusaid. Viiddiduvvon oasit leat sullii 1400 m2, ja Siida viidu fitnus beliin dálážis.

Siidda divodan- ja viiddidanbarggut dahkkojit guovtti oasis. Dál huksenfálaldagat ledje bivdon vuosttas oassái, mas Sámemuseai huksejit ođđa čoakkáldatlanjaid ja restoráŋŋaoasi.  Čoakkáldatovttadaga viiddideame maŋŋá Sámemusea bastá doaibmat riikkaviidosaš vástumusean. Sámemusea oažžu Álbmotmuseas sámečoakkáldaga (badjel 2000 dávvira) dan maŋŋá go fidnu lea gárvvis. Dát čoakkáldaga máhcaheapmi lea maid riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti dasgo dat sisttisdoallá nu ollu dávviriid. Siida bálvala viiddidanbargguid áigge áššehasaid dábálaččat.

Huksenbargguid nubbi muddu álgá geassemánus 2021 ja dalle ođadit Siidda bargolanjaid ja dahket huksen-, liggen-, čáhcebohcce-, áimmumolsun- ja elrávdnjeteknihkalaš divodan- ja ođadanbargguid. Earenoamážit giddejuvvo fuopmášupmi čuovggaide, akustihkka- ja dorvvolašvuođačovdosiidda, energiijabeaktilvuhtii ja sihkkarasto, ahte siste lea buorre bargodilli.

Sámemusea, luondduguovddáš ja restoráŋŋa bálvalit áššehasaid olles áigge. Doaimmat sirdojit divodanbargguid boddii dálu ođđa osiide.  Siida ja dan ođđa sajit, lanjat ja vuođđočájáhusat rahppojit 1.4.2022.

Siidda viiddidanfidnu váldo- ja arkiteaktaplánemis vástida Arkkitehdit Soini & Horto Oy Helssegis. Hukseheaddjin lea Senaatti-giddodagat. Liggen-, čáhcebohcce-, áimmumolsunteknihkalaš bargguid bargá fitnodat LVI-Vanhatalo Oy ja elrávdnjebargguin fas vástida fitnodat Keskus-Veljet Oy.

Senaatti-giddodagaid stivrra mearridii investeremis juovlamánus 2019. Sámemuseavuođđudus lea Siidda váldoláigolaš, mii fas láigoha lanjaid ja sajiid viidásabbot Meahciráđđehusa Badje-Sámi Luondduguovddážii ja Restoráŋŋa Sarridii.

Lassedieđut:
Senaatti-giddodagat: huksehanhoavda Miikka Teppo, miikka.teppo@senaatti.fi tel. 040 180 0929

  

Senaatti-giddodagat lea Suoma stáhtahálddahusa bargobirasovttasbargi ja doabmalanjaid- ja sajiid áššedovdi. Mii leat ođđa bargovugiid ja -birrasiid ofelaččat. Min ovtta sadjái čohkkejuvvon čovdosat veahkehit áššehasaid beavttálmahttit iežaset doaimmaid ja seastit doaibmalatnjagoluin. Senaatti máŋggasuorggi ámmátolbmot fuolahit stáhta giddodatopmodagas ja dan beaktilis geavaheamis. Senaatti vástun lea maid daid giddodagaid vuovdin ja ovddideapmi, mat leat eai leat šat stáhta geavahusas. Vásttolašvuohta lea guovddáš oassin Senaatti buot doaimmain. www.senaatti.fi Mii láhčit saji lihkotuvvamii.

Beaiváduvvon 18.2.2021: (2600 dávvira) –> (badjel 2000 dávvira)

Interreg Pohjoinen -prográmma Sámi hálddašankomišuvdna lea juolludan doarjaga ”Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi” -fidnui. Fitnus leat mielde golbma sámemusea; Sámemusea Siida Anáris fitnu jođiheaddjin, Ruoŧa duottar- ja sámemusea Ájtte Johkamohkkis, Máttásámimusea ja  -kulturguovddáš Sáemien Sijte Snåsas ja Lappi universitehta ja Luvlaja teknihkalaš allaskuvla. Fitnu ollašuhttináigi lea 1.1.2020 – 30.09.2022 ja árvvoštallon golut buohkanassii sullii 2 M€.

Museat, mat leat fitnus mielde, lea guovddáš doaibmit sámekultuvrra ovdabuktimis ja čájáhusgálvun bidjamis. Fidnus ráhkadit ođđa sámi museagiela, mainna sámekultuvra ovdabukto museain ja čájáhusain dan iežas vuolggasajis. Fitnu ulbmilin lea nannet sámi identitehta. Museat leat maid mearkkašahtti galledanbáikkit iežaset guovlluin ja fitnus lea fitnodateallima geahččanguovllus mearkkašupmi olles davvi guovllus. Ulbmilin lea, ahte fitnodateallin sáhttá atnit ávkin fitnu bohtosiid go ovddida bálvalusaid ja buktagiid.

Fitnus ráhkadit ođđa sámi museagiela golmma pilohtafitnu bokte. Daid fáttát leat Rumbu, Gákti ja Giela massin. Dáid fáttáid ovddidit sihke sisdoalu ja čájáhusteknihkálaččat ovttasbarggus fitnu ovttasbargoguimmiiguin ja bargobájiin sámeservošiin. Ovddidanfitnu pilohtat báhcet bissovaš oassin Sáemien Sijte, Sámemusea Siidda ja Ájtte čájáhusaid.

Fitnu sámemuseat ožžot ođđa sámi museagielas nana vuođu boahttevaš ovddidanbargui ja ovttasbargui riikkarájáid rastá. Dás čuovvu dat, ahte sámekultuvra ja árbevierru leat nannosabbot go ovdal. Fitnu bohtosat juhkkojit viidát rikkaidgaskasaš atnui sámiiguin, museasuorggi doibmiiguin ja museagalledeaddjiiguin.

”Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi” -fitnu prošeaktahoavdan Sámemusea Siiddas lea álggahan guovvamánu loahpas FM Eeva-Kristiina Harlin

Lassedieđut fitnus:
Sámemusea Siida: Sari Valkonen, Museahoavda tel. +358 40 767 1052, sari.valkonen@samimuseum.fi
Ájtte: Elisabeth Pirak Kuoljok, Museahoavda tel. +46 97117007, elisabeth.pirak-kuoljok@ajtte.com
Sáemien Sijte: Birgitta Fossum, Museahoavda tel. +47 940 17 020, birgitta.fossum@saemiensijte.no

Govva: Dohká gietkka 1920-logus. Ahola čoakkáldat/Sámemusea Siida

 
 

 

Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida lea gitta 31.5.2020 rádjai koronavirusepidemiija leavvama goahcama ja riskajoavkkuid suodjaleami dihte. Maiddái restoráŋŋa Sarrit lea gitta  31.5.2020 rádjai.

Mii doaibmat Stáhtaráđi rávvagiid mielde. Mii čuovvut mo dilli ovdána ja dárbbu mielde Siida lea gitta guhkit áigge go bajábealde lea almmuhuvvon.

Áigeguovdilis diehtu dilis gávdno min neahttasiidduin www.siida.fi ja min Facebook-siiddus ja Instagramis.

Sámemusea Siidda bargit barget gáiddusin ja vástidit diđoštallamiidda e-boastta ja telefovnna bokte.Min oktavuođadieđut gávdnojit min neahttasiidduin www.siida.fi/davvisami/samemusea/samemusea-oktavuodadiedut/.

Luondduguovddáš Siidda rávve telefovnna ja e-boastta bokte. Maid Anára gieldda turismarávven rávve telefovnna ja e-boastta bokte. Áššehasat sáhttet váldit oktavuođa Luondduguovddáža dábálaš nummiriidda ja e-bostii, mat gávdnojit min neahttasiidduin www.siida.fi/davvisami/luondduguovddas/luondduguovddas-oktavuodadiedut/. Amma fuobmát bálvalusaid spiehkastatáiggiid (www.siida.fi/davvisami/luondduguovddas/luondduguovddas-siidda-assehasbalvaleapmi/).

Lassedieđut:
Museahoavda Sari Valkonen, sari.valkonen@samimuseum.fi, 040-767 1051
Álbmotmeahcihoavda Pirjo Seurujärvi, pirjo.seurujarvi@metsa.fi, 0400-125 782

Beaiváduvvon 31.3.2020: 13.4.2020 rádjai –> 13.5.2020 rádjai 
Beaiváduvvon 31.3.2020: Maiddái restoráŋŋa Sarrit lea gitta. –> Maiddái restoráŋŋa Sarrit lea gitta doaisttážii aŋkke 31.5.2020 rádjai.
Beaiváduvvon 5.5.2020: doaisttážii aŋkke 13.5.2020 rádjai –> 31.5.2020 rádjai
Beaiváduvvon 5.5.2020: doaisttážii aŋkke 31.5.2020 rádjai. –> 31.5.2020 rádjai.

Rávesolbmuidoahpahusa dutkanbeivviid oktavuođas guovvamánus 2020 juhke bálkkašumiid olbmuide geat leat bargan buori barggu rávesolbmuidoahpahusa suorggis.

Studeantastipeanddain bálkkašuvvui museahoavda Sari Valkonen.

Rávesolbmuidoahpahusa Dutkansearvi bálkkašii Valkonen danin go son lea bargan rávesolbmuidoahpahusa geahččanguovllus ánssolaš barggu ja son lea maid olles eallimis áigge bargan servodatlaččat ja kultuvrralaččat mearkkašahtti ja vásttolaš barggu earenomážit Lappi guovllus.

https://www.aikuiskasvatuksentutkimusseura.fi/?x103997=1619593

Jagis 2019 Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siidda gallededje 63 935 čájáhus- ja dáhpáhusguossi. Dat lea olahus. Vuosttas háve Siidda historjjás čájáhusaid gallededje badjel 63 000 olbmo. Mii dáppe Siiddas illudatge viiddideamis, divodanbargguin ja čájáhusaid ođasmahttimis, mat leat boahtimin. Ná mii sáhttit ain buorebut bálvalit min áššehasaid, mat orrot leamen jagis jahkái eanet ah eanet.

Siidda bálvalusaid geavahedje diibmá viššalit. Jagi 2019 áigge ledje buohkanassii 121 000 galledeami, mii lea nubbin stuorimus mearri Siidda historjjás. Siidda čájáhus- ja dáhpáhusgalledeaddjiid lassin lohkui leat rehkenaston Meahciráđđehusa bálvalanbáikki, turismarávvema ja restoráŋŋa Sarrida áššehasat.

Siidda galledeaddjiin badjel bealli, nappo 64 000, fitne geahččamin čájáhusaid dahje dáhpáhusaid. Dát lea Siidda 21 jagi historjjá stuorámus čájáhusgalledeaddjiid mearri. Mearri lea lassánan ovddit jagis olles 8%.

Árbevirolaččat olbmot galledit Siidda geassit eanet go dálvit. Siidda galledeaddjiid meari lassáneapmi oidno eandaliige dálvit. Jagi 2019 áigge eandaliige juovlamánus galledeadjiid mearri stuorui juobe 25% ovddit jagi ektui. Ođđajaggimánus galledeaddjiid mearri stuorui ovddit jagi ektui 16 %.

Siidda 2019 galledeaddjiin ledje 39% Suomas ja olgoriikkain 61%. Olgoriikalaččaid goralaš oassi olles galledeaddjiid mearis lea lassánan jagis jahkái. Ovdamearkka dihte jagis 2014 olgoriikalaš galledeaddjit ledje 55%. Maiddái ruovtturiikka galledeaddjiid mearri Siiddas lea lassánan 4,7% ovddit jagis.

Siida lea riikkaidgaskasaš deaivvadanbaiki. Siidda galledeaddjjit bohte jagi 2019 oktiibuot 87 iešguđet riikkas. Olgoriikalaččain eanemus ledje duiskalaččat (8,4% buot galledeaddjiin) ja nubbin eanemus fránskalaččat (7,7%). Duiskalaččat ja fránskalaččat leat leamaš juo guhkit áiggi allin Siidda galledeaddjiid statihkkalisttuin. Eará riikkat ledje Kiinná ja Hong Kong (4,7%), Itália (4,6%), Amerihkká (4,5 %) ja Hollánda (4%).

Turismma ođđa biekkat bosodit maid Siiddas. Joavkomátkkiid sajis leat eanet ovttaskas mátkeplánat. Diibmá Siiddas vuvde eanemus sisabeassanbileahtaid ovttas olgoriikalaš ollesolbmuide ja nubbin eanemus daidda olgoriikalaš ollesolbmuide, geat mátkkoštedje joavkku mielde.

Suomas Museakoarta lea bivnnut ja dat lea buktán maid Siidii eanet ja eanet galledeaddjiid. Jagi 2019 áigge Siidda gallededje Museakoarttain 2 707 olbmo, lohku lea 38% stuorát ovddit jagi ektui.

Vuođđočájáhusain, mat muitalit sámekultuvrras ja davvi guovllu luonddus, lea ollu diehtu mii geasuha galledeaddjiid. Jagi 2019 molsašuvvi čájáhusaid bivnnuhamos čájáhusat ledje Toovláš já tááláš anarâš kietâtyeji ja Nuppástuvvi dálvi. Lassin Siidda olles galledeaddjiid mearri lea stuoris viiddis bálvalanfálaldagaid dihte, go seamma dáhki vuolde oažžu dieđu, muosáhusaid, rávvagiid, skeaŋkkažiid ja restoráŋŋabálvalusaid.

Lassin Sámemusea Siidda guovlludoaibmabáikkis Nuortalaččaid Árbevierrodálus Čeavetjávrris regisserejedje 2 585 galledeaddji.  Nuortalaččaid Árbevierrodállu lea rabas geasse-čakčamánus ja ovddit jagi ektui dan gallededje 400 olbmo eanet. Stuorámus oassi galledeaddjiin ledje Suomas (82%). Olbmot galledit Árbevierrodálu viššalamosit suoidne- ja čakčamánus.

Siidda viiddidan- ja ovddidanfidnu álgá albma láhkai giđđat 2020. Viiddidanfidnu ollašuhttojuvvo osiid mielde. Vuosttas oasis 1.5.2020 rájes huksejit čoakkáldatovttadaga ja restoráŋŋaoasi. Go dat leat gárvásat de Siida-dállu manná gitta cuoŋománu 2021 rájes olles jahkái. Dan botta dálu divodit. Sámemusea ja luondduguovddáš ja restoráŋŋa bálvalit áššehasaid olles áigge gaskaboddosaččat ođđa huksejuvvon osiid bealde. Siidda huksenbargguid áigge čájáhusbáikin lea legendáralaš olgomusea. Siida lanjat ja vuođđočájáhusat rahppojit 1.4.2022.

Lassedieđut:
Vuovdin ja márkanfievrrideapmi Minna Väisänen, 040 581 64 34, minna.vaisanen(at)samimuseum.fi
Siida ođasmuvvá: Museahoavda Sari Valkonen, 040-767 1051, sari.valkonen(at)samimuseum.fi