Albma olbmot

Sámemusea Siidda molsašuddi čuovgagovvačájáhus “Albmo olbmot” stelle oaidninláhkái Pekka Sammallahti čáhppesvilges čuovgagovaid davvi olbmuin sin árgabeaivvi birrasiin čieža sierra jahkelogus, gitta 1960-logu rájes. Guovddážis leat Deanu čázádaga ássit, muhto govat leat maiddái Anáris, Eanodagas, Soađegilis, Gárasavvonis, Jielleváris, Várjjagis ja Álaheaivuonas. Čájáhusa namma speadjalastá eamiálbmogiid vuogi gohčodit iežaset olbmui albma olmmožin.

Pekka Sammallahti lea beakkán eandalii bargguinis sámegielain ja kultuvrrain. Son lea Oulu universiteahta emeritusprofessor, ja ain nana váikkuheaddji sámegielaid buorrin. Sammallahti dovdosamos duojit leat su sámegiela sátnegirjjit. Son lea riegádan Helssegis, muhto ássan beali eallimisttis Veahčakis Ohcejogas. Čuovgagovven lea čuvvon Sammallahti mielde jo 50-logus ja dan son lea árben áhkustis, roavvenjárgalaš čuovgagovvejeaddji Hildur Larsonis. Su viellja lea riikkaidgaskasaččat beakkán čuovgagovvejeaddji Pentti Sammallahti. Sammallahti lea lágidan priváhta čájáhusaid Anáris (2013), Roavvenjárggas (2015), Oulus (2015) ja Heahtás (2016) ja oassálastán oktasaš čájáhusaide Münchenis (2011), Pariissas (2011), Helssegis (2016) ja Kuopios (2016). Lassin Sammallahti lea čájehan govaidis Guossáma Luonddugovva -dáhpáhusas (2015) ja Camera Borealis -dáhpáhusas Anáris (2016).  Dujiin fuopmášahtti lea ovttas Antti Haatajain almmustahtton duodji “Tuulessa Roihuava maa” (Tammi 2017), mii oaččui gudnemáinnašumi Jagi luonddugirji -gilvvus j. 2017.

Čájáhusa kuráhtorin lei Marja Helander. Helander lea dovddus čuovgagovvadáiddár, gii maŋimuš jagiid lea viiddidan barggus oanehisealligovaid dahkamii. Sámemusea Siida lea buvttadan čájáhusa.

Johan Nuorgam – sámi gaskkusteaddji

Sámemusea Siidda 20-jagi ávvučájáhus muitala Johan Nuorgam birra. Johan Nuorgam (1910-1978) lei sámi kultuvrra gaskkusteaddji, árraáiggiid kulturofelaš. Son lei Idjajávrris eret ja son dovddai sámi árbevieru ja sámegiela ja máŋggat dutkit geavahedje su diehtogáldun. Son lei 1930-logus ofelažžan Álbmotmusea Seurasaari olgomuseas ja čokkii ieš maid diŋggaid ja dávviriid. Son lei doaimmaheaddji, politihkár ja kulturalmmái, gii 1950-logu loahpas vuođđudii Anára sámemusea.

Johan Nuorgam – sámi gaskkusteaddji -čájáhusas sánit, govat ja dávviratge muitalit Nuorgam eallima girjás muttuin. Čájáhusa guovddážis lea Nuorgam 1930-logus čoaggin hárvenás dávvirat. Dat leat seammás vuosttas dávvirollisvuohta, man Álbmotmusea máhcahii Sámemuseai. Nuorgam eallima govvideaddji govat, jietnabáttit ja áviisačállosat láhčet geahčči čalmmiid ovdii earenomaš gova dán sámi albmá fierpmádagain, nu suopmelaš go sápmelašge servodagas.Nuorgam gearggai bargat.

Sabmelaš-bláđis veahkkebargin ja váldodoaimmaheaddjin, suoma- ja sámegielat Tunturisanomat-bláđi doaimmaheaddjin ja vuođđudit sámeradio. Su diehtu ja máhttu oidnojit T.I. Itkonen viiddis Suomen lappalaiset -girjjiin ja su máidnasiid beassat gullat čájáhusas sáme- ja suomagillii. Čájáhus muitala maid das, makkár mearkkašupmi Nuorgamis lei go smihtte makkár Anára sámemusea galggašii leat ja mo Nuorgam lei ollašuhttimin musea. Son lei museajurddašeami ovdavázzi.

Čájahusa buvttada Sámemusea Siida.

Nuppástuvvi dálvi

Čájáhus veahkeha geahčči ovttastahttit jo gávdnomis lean dieđu Suoma dálvvis, dan ealliin ja eanadagas dihtui boahttevaččas, ja oaidnit dálkkádaga liegganeamis boahtán nuppástusaid davvi dálvvis.

Nuppástuvvi dálvi oidno govain dálvin man mii dovdat, buktá measta gieđaid olámuddui dan, mii lea váras jávkat, ja čájeha jo áicamis lean nuppástusaid. Nuppástuvvi dálvvi govvateavsttat rahpet dálkkádat- nuppástusa albmoneapmin ja figget konkretiseret liegganeami hehttehusváikku- husaid, maid lea váttis fuobmát. Nuppástuvvi dálvi -prošeakta áiccalmahttá nuppástusaid speadjalastimiin ođđa albmonemiid oahpes dálvvi dovdduide.

Čájáhusa govat leat golmma Suoma njunuš luonddugovvejeaddjiid duojit. Loddegovain vástida Markus Varesvuo, eanadagain Jarmo Manninen ja ealligovain Ville Heikkinen. Čájáhusa teavsttaid lea čállán fil. lis. Pertti Koskimies.

Davviguovllu árga – Davviluonddu eallit árgaeallimis

Makkár lea olbmo ja ealli gaskavuohta davvi luonddus? Maid oaidnit dahje mii mis báhcá fuomáškeahttá, go geahččat meahci ealliid? Anárlaš dáiddára Sirpa Mänty čájáhusas geahčči fievrriduvvo smiehttat mearkkašumiid olbmo ja meahci ealliid oktasaš- ja bálddalašeallimis, seammasullasašvuođain ja ránnjávuođain.

Čájáhusas leat ealliid figuvrraid govvidan smávvafiguvrat ja muitalusat. mat figget viiddidit geahččanguovllu árgabeaivválašvuođa olggobeallái, dušše miellagovahus rádján.

Šäigg – jiõnninstallaatia

Šäigg lij norldõk, mõõn seʹst lie âʹidde leânttuum mainnâz, šõddmõõžž da leeuʹd Njeällmest, Keväjääuʹrest da Čeʹvetjääuʹrest. Jiõn šäiʹǧǧe håʹt viirrâm muõri da põõrti seʹst di čueʹđj vuudest nääiʹt jååʹđteeʹl kuuli õõut jiõn åʹrnn nobba.

Mainsteei jiijj lie vaʹllʼjääm, što mâiʹd da mäʹhtt sij tätta puʹhtted õlmmsa täin teemain: domm, vueʹddes da kulttuur. Leânttummuž lie šõddâm määŋgnalla; håʹt saǥstõõllmõõžži pääiʹǩ, ooudǩiõʹtte valmštõõleeʹl, tõn poodd õhttu säärneeʹl leʹbe ašttõõleeʹl tõn mõõn lij kuullâm puärrsab puõlvõõǥǥin. Täʹst kuulak mainnsid säämas da lääddas. Oummui jiõni lââʹssen kuulak võl pirrõõzz jiõnid: tiiuʹr, låådda, vuejjamneävv, mõõk jåʹtte rääi da jeeʹres jieʹllem jiõn puk seäkkne õõutsâjja leânttõõzzin. Nuõrttsaaʹmi jieʹllem lij täʹst da ååʹn.

Vueʹddesšäigg kooll Keväjääuʹr, Njeʼllem da Čeʹvetjääuʹr 70-eeʹjj aazztemprääʹzniǩ prograaʹmme. Tõn vuäitt kuullâd mieʹccest Čeʹvetjääuʹr Äʹrbbvuõttpõõrt tueʹǩǩen da õõut neättel-loopp ääiʹj Njeäʹllmest Dääʹrj põõrt ǩeʹddmääʹrǩest.

Čeʹvetjääuʹrest Saaʹmi Äʹrbbvuõttpõõrt ǩeʹddmääʹrǩest, Sevettijärventie 9041
Äävummuš sueʹvet 29.6. čiâss 15.00-18.00
Äävai: 30.6.-18.7. čiâss 10-17.00 da 23.7.-15.9.2019 čiâss 10-17.00

Njeäʹllmest Däärj põõrt ǩeʹddmääʹrǩest, Käärmeniementie 4
Äävai: 19.7. čiâss 16.00-20.00, 20.7. čiâss 10-20 da 21.7. čiâss 12.00-18.00

Raajji:
Määŋgnallšem da määŋgjiõggsaž Šäigg-tuâjj-joukk õõutsââʹjest Sääʹmkulttuurfoondin da Sääʹm-muʹzei Siidain.
Projeeʹkt vääras vuäǯǯat tuärjjõõžž Čeäppõõzz ooudâsviikkâmkõõskõõzzâst.

 

Toovláš já tááláš anarâš kietâtyeji

”Toovláš já tááláš anarâš kietâtyeji” lii vuossâmuš tuš anarâš kietâtyejiáárbán vuáijoo museočáitáldâh. Čáitáldâh puáhtá oovdân maaŋgâpiälásávt anarâšâi puáris já uđđâ kietâtuojijd já tuoijum vuovijd. Čáitálduv pyevtit Säämimuseo Siida já tom lekkih 14.6.2019.

Anarâšah láá sämmiliih, kiäh láá vuálgus Aanaarjäävri pirrâsist já kiäin lii jieijâs kielâ, eellimvyehi já kietâtyejiärbi. Anarâšâi kietâtyejiärbi, kietâtyejeh já toi tuoijum hämmejeh kulttuurärbiubâlâšvuođâ, mon sirdem tuáijárist nuubán váátá puoh uásisuorgij siäilum ellen.

Čáitálduv tävireh jođetteh keččee ärbivuovijd tárkkojeijee äigimáátkán, mast historjáliih tävireh ihečuođij mield viärmádâteh táálái tävirijguin já muštâleh anarâš muččâdvuotâibárdâsâst. Säämimuseo čáitáldâh puáhtá uáinimnáál áinoošlajâsii ubâlâšvuođâ puáris já uđđâ anarâš kietâtuoijijd já tuoijum vuovijd.

Kove: Säämimuseo Siida.

 

Gal mii birget

Movt dorvvastit sámevuođa váldokultuvrraid deattu vuolde? Mii áitá eamiálbmogiid ealáhusaid, gielaid ja kultuvrraid ceavzima? Govvačájáhusastis sápmelaš Tomi Guttorm suokkardallá sámiid dili dál ja boahttevuođas.

Sápmelaš oahpaheddjiidskuvlejeaddji ja psykologa Tomi Guttorma govvačájáhusa temáid vuođđun leat sámepedagogihkka ja psykologalaš iešmearridanteoriija. Iešmearridanteoriija mielde olbmo buresbirgejupmi vuođđuduvvu autonomiija, máhttu ja sosiálalaš oktiigullevašvuođa ala.

Guttorm mielde okta stuorámus áitta Sámi servošiid buresbirgejupmái lea, ahte našuvnnalaš lágat ja riikkaidgaskasaš soahpamušat eai ollašuva Suomas eaige eará Davviriikkain. Govaid bokte son guorahallá, mo sápmelaččain lea vejolaš birget váldokultuvrraid deattu vuolde ja seailluhit ja ovdánahttit sámegielaid ja -kultuvrraid. Čoavddusin daid hástalusaid vuostá son evttoha sámiid dorvun sámi identitehta ja luondduoktavuođa bajásdoallama ja nannema ja árbevirolaš ealáhusaid ja eamiálbmogiid vuoigatvuođaid dorvvasteami.

Gal mii birget -čájáhusa buvttada Sámemusea Siida lea ja dat lea rabas Siiddas miessemánus golggotmánu álgui.

 

Árktalaš niegut

Árktalaš niegut -čájáhus oahpásmuhttá davviguovllu turismii ja arkitektuvrii 1930–50-logu Suomas. Čájáhus muitala Lappi hoteallaid ja guosseviesuid bokte Suoma sisriikkalaš turismma ovdáneamis ja das mo riikkaidgaskasaš ja álbmotlaš váikkuhusat oidnojedje jábálduvvi riikkas.

Arkitektuvramusea lea buvttadan čájáhusa ja dan lea kurateren Harri Hautajärvi. Siiddas čájáhus lea Sámemusea ja Meahciráđđehusa oktasaščájáhussan.

Govva: Hotealla Kolttaköngäs, Aarne Pietinen

 

Čehpet duddjojuvvon – váimmuin čuolmmaduvvon

Duojára Niillasaš Biret Biret-Ánne, Biret-Ánne Lehtola (1931–1996) duodječoakkáldat skeŋkejuvvui Sámemusea Siidii sámi álbmotbeaivve 6.2.2019. Sámemusea buvttadan Čehpet duddjojuvvon – váimmuin čuolmmaduvvon pop-up -čájáhus čalmmustahttá Biret-Ánne Lehtola dáiddolaš dujiid. Pop-up -čájáhus lea oaidninláhkái 16.4. – 2.6.2019 Siidda badjegearddis.

Čehpet duddjojuvvon – váimmuin čuolmmaduvvon pop-up -čájáhusas beassat oahpásmuvvat Biret-Ánne Lehtola duodječoakkáldahkii, mii sisttisdoallá sihke tekstiillaid ja garraduojiid. Niillasaš Biret Biret-Ánne duodječoakkáldaga čehpet duddjojuvvon báhkke- ja dákteduojit lea hárvenaččat. Sámi čoarve- ja dákteduojit leat eanaš čábbát hervejuvvon ja Biret-Ánne hearvvat leat earenoamáš fiidnát. Sámemusea Siidda čoakkáldagain lea jur leat nissonolbmuid duddjon garraduojit ja danin dát skeŋkejupmi lea mearkkašahtti.

Biret-Ánne Lehtola (is. Pieski) fárrii Gáregasnjárggas Anárii 1940–50-loguid molsašumis ja álggahii deavsttadárkkisteaddjin Sábmelaš-bláđi deaddilanbáikkis. Seamma deaddilandálus barggai maid anárlaš Teuvo Lehtola ja soai náitaleigga 1952. Biret-Ánne divššui njeallje máná ja duddjui, gođii fáhcaid ja riesui čehpet silkkiid.

Biret-Ánne nieida Irma Lehtola muittašii, ahte duddjon  oidnui ruovttus, dasgo eadni duddjui álo ja earenomážit ovdal juovllaid.

Go Biret-Ánne ja Teuvo guoktá mánát ledje girdilan máilbmái, lei Biret-Ánnes áigi ja hállu oahppat duddjot muorra- ja dáktedujiid. Son váccii Sámi oahpahusguovddáža kurssaid ja ná garradujiid materiálat šadde sutnje oahpisin.

Biret-Ánne lei maid mielde Sábmelaš Duoddjárat – Saamelaiset käsityöntekijät -searvvi doaimmain dan vuođđudeami rájes jagis 1975 ja lei jagiid 1990–1994 searvvi ságadoallin.