Sámemusea Siida lágida ovttasbarggus Eanodaga gielddain ja Porisevat porstuat ja pohjoiset kulttuurimaisemat -fitnuin (Šloahpardeaddji boarstobit ja davvi kulturduovdagat) buohkaide rabas guovtteoasat dilálašvuođa Heahtá girkosiiddas disdaga 22.10. Dilálašvuođas oahpásnuvvet Sámemusea Siidda VISA-fidnui, mii dutká 3D ávkkástallanvejolašvuođaid museabarggus. Huksenárbbi ámmátolbmuiguin sáhttá ságastit ovdamearkka dihte huksenárberávvema ja vejolaš doarjagiid birra ja maiddái Granqvista dálu birra kártejit njálmmálaš árbedieđu.

Maid 3D-málledeapmi museabarggus sáhttá mearkkašit? Dáhpáhus fállá gažaldahkii konkrehtalaš vástádusaid. Dáhpáhus álgá Granqvista dálu šiljus bargočájáhusain, mas olles kulturbirasčuozáhat málleduvvo dronein, jus dálki lea buorre. Čoahkkanit dmu 14.30 girku vuolit biilaguođáhahkii. Jus bieggá badjel 10 m/s dahje eatnamis lea muohta, dát dáhpáhus šluhttejuvvo. Huksejuvvon kulturhistorjjá geahččanguovllus Granqvist lea Eanodaga mávssolaččamus kulturárbi, dat leat earret eará inventerejuvvon LKYT-inventeremis, namuhuvvon Lappi huksenárbi j. 1984 publikašuvnnas ja Eanodaga kulturbirasprográmmas.

Dáhpáhusa nubbi oassi lea dmu 16 rájes skuvlla auditorias, gosa beassá girjerádjosa bokte ja gos ovdanbuktet fitnu ja juo čađahuvvon doaibmabijuid. Praktihkas oahpásnuvvat fitnu teknihkaide ja oaidnit dávviriin ja kulturbirasčuozáhagain dahkkojuvvon málledemiid. Ná beassat guovlladit ovdamearkka dihte min olgomuseas Anáris. Dilálašvuođas restaurerenmeašttir Marko Korkeasalo muitala Sámemusea Siidda guvllolaš ovddasvástideaddjimusea divvunhuksema rávvenbarggus. Oaidnin ládje lea maid Porisevat porstuat ja pohjoiset kulttuurimaisemat -fidnu. Dáhpáhusa goabbáge oassi lea iehčanas ollisvuohta. Jus vuosttamuš oassi šluhttejuvvo dahje jus ii beasa goappáge oassái, de nubbái gánnáha liikká oassálastit.

Porisevat porstuat ja pohjoiset kulttuurimaisemat lea olles Lappi guovllus kulturbirasfidnu, man mihttomearri lea earret eará vurket báikkiide ja kulturhistorjjálaččat mearkkašahtti visttiide laktáseaddji máidnasiid ja báikkálaš njálmmálaš kulturárbbi. Heahtás fidnu kárte man ollu ja makkár njálmmálaš árbediehtu Eanodaga gieldda ássiin lea Granqvista dálus. Dieđátgo don juoidá dálu historjjás dahje leatgo dus muittut dálu birra? Boađe muittašit ja ságastallat dahje váldde oktavuođa prošeaktahoavda Isai.

VISA-fitnu áigge kártejit servoša jurdagiid ja evttohusaid sámi kulturárbbi digitála oažžuma hárrái, earenoamážit 3D ávkkástallama geahččanguovllus. Boađe muitalit mávssolaš oaivilat.

Dáhpáhussii beassá nuvttá sisa ja auditoriadilálašvuođas mii guossohit gáfe.

Bures boahtin!

Lassedieđut VISA-fidnu:

Konsta Verta, 040 149 5866, konsta.verta(at)samimuseum.fi
Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

Muitalusat Granqvista dálu birra ja lassedieđut Porisevat porstuat ja pohjoiset kulttuurimaisemat -fidnu:

Isa Tuuri, 0408266620, isa.tuuri(at)pohjoisinlappi.fi

Kaamosmaisemia – Skábmaduovdagat lea jietna- ja lihkastatduovdagiid ollisvuohta, mii lea šaddan skápma duovdagiin. Čájáhusas leat dáiddalaš oanehisfilmmat, main skábma ovdanbuktojuvvo subjektiivvalaš vásáhussan. Bargojoavku lea bargan intensiivvalaččat ealligovaiguin Anáris jagi 2023 golggotmánu rájes gitta njukčamánnui 2024. Dáiddabihtáin ovttastuvvet dánsun-, filbma- ja jietnadáidda, ja go čájáhus gieđahallá seavdnjadasa maiddái miela siskkáldas albmanussan, dat addá vejolašvuođa galledeaddjái speadjalastit iežas miela čikŋodagaid. Kaamosmaisemia – Skábmaduovdagat -čájáhusa rahpandoalut 12.10. dmu 14 leat rabas buohkaide. Čájáhus lea oaidnin láhkai Siiddas 28.01.2025 rádjái.

Máŋgasat, geat ellet skápma siste, eai vásit jagiáiggi seavdnjadin, vaikke dakkárin dat dávjá govviduvvoge. Geahčči beasságe vásihit čájáhusas skápma ja dan nuppástusaid buot ivnniidisguin anárlaš dáiddáriid duovddahábmema bokte. Bargojoavku buovváge čuovvovaš láhkai: “Seavdnjatvuohta duddjui dorvvu, ahte sáhtán leat dat gii mun lean, muhtumin oassi fuomášeamis lea dat, ahte sáhttá dánsut olles fártta láđasmánu vuolde.”

Bargojovkui gullet Janita Rantanen, Sunna Nousuniemi – Radio-Juhani Sunná Máret, Sakari Maliniemi, Tomi Lampinen ja Nicholas Francett.

Čájáhusa buvttada Sámemusea Siida ja barggu leat dorjon Koneen Säätiö, Dáidaga ovddidanguovddáš, Anára gielda ja International Sámi Film Institute.

Lassidieđut čájáhusas:

vs. Čájáhusamanueansa Konsta Verta, 040 149 5866, konsta.verta(at)samimuseum.fi

Bargojoavkku čohkken Janita Rantanen, janita.m.rantanen(at)gmail.com

Mot sámi kulturárbi vurkojuvvo ja geat dan vurkejit? Mot vurkojuvvon materiálaid beassá geavahit? Naba sáhttágo vurkemii oassálastit ieš?Čakčamánus mii čoahkkanit guorahallat ealli sámi kulturárbbi ja dan vurkema. Dáhpáhusas lea vejolaš oahpásmuvvat iešguđetlágan vurkenfitnuide, dego Sámemusea Siidda VISA – Virtuála Sápmi  -fidnui ja Finna.fi-ohcanbálvalusa davvisámegielat geavahanlaktii. Daid lassin beassat gullat Oulu universitehta Giellagas-instituhta doaimmain, Sámi kulturarkiivvas ja studeantasearvi Giekus. Báikki alde leat maiddái Uvjj – Uvjâ – Uvja, Oulu Sámit -searvvi ja sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna ovddasteaddjit. Buresboahtin Oulu dáiddamuseai!

Oulu dáiddamusea Satula-sále, 1. geardi

Sisabeassan lea nuvttá, ja dáhpáhusas fállet gáfe.

Museaeahkeda lágidit ovttas Oulu2026 Rájehis sámi kultuvra  -prográmmalinnjá, Oulu universitehta Giellagas-instituhtta, Sámemusea Siida, Davvibađaeatnama musea ja Oulu dáiddamusea. Dilálašvuohta lea joatkka ođđajagimánus lágiduvvon searvvušlaš museaeahkedii, mii álggahii gulahallama ja ovttasbarggu Oulu museaid, Oulu2026 ja guovllu sámiid gaskkas.

Govva: Sanna Krook/Oulu2026

Sámemuseo Siida lasetiäđuh: Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

Oulu2026: Oulu lea Eurohpá kulturoaivegávpot jagi 2026. Kulturprográmmii gullá maiddái viiddes sámekultuvrra ollisvuohta, man oassin sámedáidda ja duodji devdet Oulu dáiddamusea jo ođđajagimánus 2026. Riikkaid ja sámeguovllu rájiid rasttildeaddji ovttasbargu sámekultursuorggis lea álggahuvvon jagi 2023, ja máŋggalágan dáhpáhusaid lágidit jo ovdal kulturoaivegávpotjagi.

Oulu universitehta Giellagas-instituhtta lea Oulu universitehta ovttadat, mas lea riikkaviidosaš ovddasvástádus sámegielaid ja sámi kultuvrra oahpaheamis ja dutkamis Suomas. Oahppoávnnasin leat nuortalaš-, anáraš- ja davvisámegiella sihke sámi kultuvra. Giellagas-instituhtas doaibmá maiddái Sámi kulturarkiiva, masa lea vurkejuvvon valljis kultur- ja dutkanmateriála. Arkiiva bálvala sámegielaid ja sámi kultuvrra oahpahusa ja dutkama, ja dan lassin čoakkáldagat dorjot sámegielaid ja sámi kultuvrra ealáskahttima ja nannema.

Sámemusea Siida Anáris lea riikkaviidosaš vástumusea, man erenomášsuorgin lea sámekultuvra. Riikkaviidosaš vástumusea gárggiidahttá ja ovddida kulturárbebarggu ja museaid ovttasbarggu iežas erenomášsuorggis, doaibmá riikkaviidosaš áššedovdin ja doallá ja ovddida riikkaidgaskasaš oktavuođaid iežas erenomášsuorggis. Sámemusea Siidda ulbmilin lea álggahit searvvušlaš barggu maiddái sámeguovllu olggobealde. Dán jagi Sámemusea lea válljejuvvon sihke Jagi eurohpálaš musean ja jagi musean Suomas.

Davvibađaeatnama musea lea Oulu guovllus doaibmi kulturhistorjjálaš musea ja Davvibađaeatnama guovllulaš vástumusea. Dan oktavuhtii gullet maiddái erenomášmuseat. Musea bargit barget dál gaskaboddosaš sajiin, ja ođasmuvvan čájáhusat rahpasit ođđa museavisttis Oulu Myllytullis jagi 2026. Musea ParasRakas museo  -fitnus máŋggalágan olbmot besset searvat ođđa musea doaimmaid plánemii. Musea sámedávviriid leat ođđajagimánu 2024 rájes vehážiid mielde máhcahuvvan Sámemusea Siidii.

Oulu dáiddamusea prográmma guovddážis leat guovllulašvuohta ja dáládáidda. Čájáhusprográmma lassin museas leat iešguđet ahkásaččaide oaivvilduvvon dáhpáhusat. Oulu dáiddamusea bajásdoallá Oulu gávpoga čoakkáldaga ja hálddaša máŋgga uhcit skeŋkejuvvon čoakkáldagaid. Guovllolaš vástumusean Oulu dáiddamusea bálvala ja rávve Davvibađaeatnama ja Kainuu guovllu gielddaid ja gávpogiid, báikkálaš museaid, servošiid ja ovttaskas olbmuid govvadáidagii ja visuála kulturárbái laktaseaddji áššiin. Dáiddamusea ja Oulu2026 ollašuhttet sámi čájáhusollisvuođa álgojagi 2026 lagas ovttasbarggus.

Álbmotgirjeráju diehtoáššedovdit Mari Guttorm ja Saga Jacksen boahtiba davás ja doallaba “Mo fidnet Finnas ilu ja ávkki oahpahussii ja studeremii” -dilálašvuođaid 5.9.2024 sihke Avvilis ja Anáris. Dan lassin sierragirjerádjodikšu Tiina Mäntylä ovdanbuktá Lappi girjerájuid Finna. Dilálašvuođat leat dárkkuhuvvon oahpaheaddjiide.

Dilálašvuođain vuodjut Finna oahpahusgeavahussii dahjege dieđuohcanvejolašvuođaide ja oahppama sisdoaluide. Finnas gávdnojit maiddái máŋga oahppoávdnasii gárvves oahpahuspáhkat ja oahpaheaddjiide dárkkuhuvvon Finna Luohkkálatnja – ollásit ođasmahtton siidu rahpasii geasset. Suoma njunuš kultuvrra ja diehtaga ohcanbálvalus Finna bálvala viidásit ja dál maiddái davvisámegillii.

Govva: Finna

Lassidieđut: Sámemusea Siida/Álbmotdoaimmavástideaddji Pia Nikula, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

Sámemusea Siida ja Sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvdna ovdanbuktet doaimmaideaset Vuohču márkaniin lávvardaga 10.8.2024. Komišuvdna lea deaivvadeamis Vuohčus juo márkanvahku duorastaga ja bearjadaga 8.-9.8. Mokta –stobus, gosa gili olbmot leat buresboahtán gáfestallat ja maiddái boahtit komišuvdnii gullan láhkái.

Finna ja VISA – mat dat leat?

Sámemusea bovde oahpásnuvvat musea čoakkáldatbargui, davvisámegielat Finnai ja Virtuála Sápmi (VISA) – pilohttafidnui, mii vuolgá johtui dál geasset.

Finna –bálvalusa bokte lea vejolaš oahpásnuvvat musea dávvirčoahkkáldahkii. Finna –bálvalus ovddiduvvo ain ja dohko lasihuvvojit materiálat olles áigge. Boađe oahpásnuvvat Finna geavaheapmái ja muitalit maid don hálidivččet gávdnat Finna –bálvalusas!

VISA –pilohttafidnu ovddida 3D –skánnema doaibmamálle, mii geavahuvvo ávkin musea kulturbiras- ja čoakkáldatovttadagaid vurken-, searvvuš- ja čájáhusbarggus. Fidnu vuolggasadjin lea sámi searvvuš ja das čielggaduvvojit servoža jurdagat ja evttohusat sámi kulturárbbi digitála vurkemis, earenoamážit 3D –skánnema geavaheamis.

Fitnus dutkkojuvvo ja testejuvvo teknologiija geavaheapmi omd. galvvuid ja ollislaš kulturbirrasiid olis nu, ahte olles áigge guldalit servoža sávaldagaid ja jurdagiid. Juo dál lea vejolaš beassat oaidnit mo olgomusea dahje diŋggat orrot go leat skánnejuvvon ja makkár vejolašvuođaid dat fállá bargui.

Boađe mielde oahppat ja muitalit oaivilat!

Komišuvdna joatká gullamiid vel veaháš áigge!

Komišuvdna lea deaivvadeamis ja váldá vuostá gullamiid Sámi Soster Mokta-stobus duorastaga 8.8. dmu 12 rájes bearjadahkii 9.8. dmu 18 rádjái. Buresboahtin gáfestallat ja ságastit!

Iešguđet ahkásaš ja iešguđet guovlluin Suomas orru sápmelaččaid gullan lea komišuvnna deháleamos bargu, mii nohká čakčat. Dárkilut diehtu gullamiid nohkamis almmuhuvvo komišuvnna fierbmesiidduin https://sdtsk.fi/ . Mo sáhtán searvat gullamii: https://sdtsk.fi/se/gullamat/ .

Lassedieđut:

Pia Nikula, Sámemusea Siida, 040 621 2663, pia.nikula(at)samimuseum.fi

Heli Aikio, komišuvnna čállingoddi, 050 476 7725, info(at)sdtsk.fi , heli.aikio(at)sdtsk.fi

Ulla Aikio-Puoskari, komišuvnna čállingoddi, 050 431 9952, ulla.aikio-puoskari(at)sdtsk.fi

Govas gietkka Soađegili Riesto –gilis jagis 1897, duddjon Uhca-Ponku, Matti Ponku. Čohkkejeaddji

eananmihtideaddji Knut H. Lindh. Sámemusea Siidda čoakkáldat.

Jagi musea 2024-ávvudeapmi Siiddas!

Sámemusea Siida válljejuvvui jagi eurohpálaš musean 2024 miessemánu álggus European Museum Foruma EMYA-konferánssas Portugalas.

Dán maŋŋá Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida válljejuvvui maiddái Suoma Musealihtu ja ICOM Suoma beales Jagi Musean 2024!

Mii giitit olles sámeservoša ja buohkaid, geat leamašan mielde huksemin čájáhusa– dán bohtosa leat juksan buori ovttasbargomet geažil!

Mii hálidat ávvudit ovttas  dán fiinna bohtosa maŋŋebárgga 18.6.2024.

Dii 9-18 nuvttá sisabeassan Siidda čájáhusaide

Seminára prográmma:

Dii 10.00 Buresboahtin Jagi Musea -ávvudoaluide!
museahoavda Taina Máret Pieski

Dii 10.10 Ná dahkkojuvvui Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat lapsiamme -čájáhus
emeritusprofessor, Sámemusea čájáhusa giehtačálli Veli-Pekka Lehtola
Virkkosmananu sierraáššedovdi, Luondduguovddáža čájáhusa prošeaktahoavda Kirsi Ukkonen Badje-Lappi Luondduguovddáš

11.00 Sámiin sámiide -panelaságastallan
emeritusprofessor Veli-Pekka Lehtola, intendeanta Eija Ojanlatva, intendeanta Anni Guttorm, amanuensa Marjo-Riitta Rantamäki ja ovttasdoaimmavástideaddji Pia Nikula. Ságastallama jođiha márkanfievrrideami ovddasvástideaddji Taija Aikio.

11.45 Loahppasánit ja diehtu ávvubeaivvi eará prográmma birra
Márkanfievrrideami ovddasvástideaddji Taija Aikio

Seminára ordnejuvvo Siidda Auditorias. Seminára sáhttá čuovvut maiddái Siidda YouTube -kanálas.

Dii 13-15 Gáffe ja gáhkku restoráŋŋa Sarridis (vuosttas 150 guossái)

Dii 13-16 Siidda bargiiguin sáhttá deaivvadit čájáhusain ja olgomusea Mirhamstobus . Boađe jearrat áššedovdiin ovdamearkka dihtii arkeologiijas, dávviriin, teknihkas ja sisdoalus.

Stream-liŋka

Buresboahtin! Tervetuloa!

Sámemusea Siida bovde du justa válljejuvvon EMYA 2024 jagi eurohpalaš museai!

Álbmotbeaivvi prográmma Siiddas

Maŋŋebárgga 6.2.2024 

Siiddas rabas uvssat dmu 9–17.

dmu 9.15 Leavgga geassin, Siidda ovdašiljus.

dmu 11 Sohka stuorra váimmus – Aune Huhtamella eallinbarggu – čájáhusa ovdanbuktin.

dmu 15 Sohka stuorra váimmus – Aune Huhtamella eallinbarggu – čájáhusa ovdanbuktin.

Siidda ođđa molsašuddi čájáhus, Sohka stuorra váimmus – Aune Huhtamella eallinbargu, leahkkasa álbmogii maŋŋebárgga 6.2.2024. Čájáhusa lea buvttadan Sámemusea Siida. Čájáhusa nubbi giehtačálli Sigga-Marja Magga buktá ovdan čájáhusa álbmogii.

Restoráŋŋa Sarritis álbmotbeaivvi gáhkkokáfet 8e/olmmoš.

Njuikes govvii! bargobádji lea oassi Skábmagovat festivála nuoraid beaivvi prográmmas. Bargobájis oahpásmuvvat Sámemusea govvaarkiivva govaide, filmmaide materiálan, gova ráhkadusaide ja váldegaskavuođaide improvisašuvnna vugiiguin ovttas musea bagadalliiguin.

Juos don njuikešit bajábeale govvii, de livččetgo don vejolaččat govvejeaddji, dat gii govve govvejeaddji vai álggášitgo miektabovdnan?

Bargobádjái ferte dieđihit iežas ovddalgihtii.

Govva: Tyyne Helléna čoakkáldat / Johtti Sápmelaččat rs.

Skábmagovat lea máilmmi davimus eamiálbmogiid filbmafestivála.

Festiválas návddašit ealligovain golmma sajis:
Sámekulturguovddaš Sajosis, Sámemusea Siiddas ja sámemusea olgomuseas Muohtateáhteris.

Loga eambbo festivála neahttasiidduin: https://skabmagovat.fi/dav/

Govva: Kevin Francett