Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida lea gitta 31.5.2020 rádjai koronavirusepidemiija leavvama goahcama ja riskajoavkkuid suodjaleami dihte. Maiddái restoráŋŋa Sarrit lea gitta  31.5.2020 rádjai.

Mii doaibmat Stáhtaráđi rávvagiid mielde. Mii čuovvut mo dilli ovdána ja dárbbu mielde Siida lea gitta guhkit áigge go bajábealde lea almmuhuvvon.

Áigeguovdilis diehtu dilis gávdno min neahttasiidduin www.siida.fi ja min Facebook-siiddus ja Instagramis.

Sámemusea Siidda bargit barget gáiddusin ja vástidit diđoštallamiidda e-boastta ja telefovnna bokte.Min oktavuođadieđut gávdnojit min neahttasiidduin www.siida.fi/davvisami/samemusea/samemusea-oktavuodadiedut/.

Luondduguovddáš Siidda rávve telefovnna ja e-boastta bokte. Maid Anára gieldda turismarávven rávve telefovnna ja e-boastta bokte. Áššehasat sáhttet váldit oktavuođa Luondduguovddáža dábálaš nummiriidda ja e-bostii, mat gávdnojit min neahttasiidduin www.siida.fi/davvisami/luondduguovddas/luondduguovddas-oktavuodadiedut/. Amma fuobmát bálvalusaid spiehkastatáiggiid (www.siida.fi/davvisami/luondduguovddas/luondduguovddas-siidda-assehasbalvaleapmi/).

Lassedieđut:
Museahoavda Sari Valkonen, sari.valkonen@samimuseum.fi, 040-767 1051
Álbmotmeahcihoavda Pirjo Seurujärvi, pirjo.seurujarvi@metsa.fi, 0400-125 782

Beaiváduvvon 31.3.2020: 13.4.2020 rádjai –> 13.5.2020 rádjai 
Beaiváduvvon 31.3.2020: Maiddái restoráŋŋa Sarrit lea gitta. –> Maiddái restoráŋŋa Sarrit lea gitta doaisttážii aŋkke 31.5.2020 rádjai.
Beaiváduvvon 5.5.2020: doaisttážii aŋkke 13.5.2020 rádjai –> 31.5.2020 rádjai
Beaiváduvvon 5.5.2020: doaisttážii aŋkke 31.5.2020 rádjai. –> 31.5.2020 rádjai.

Rávesolbmuidoahpahusa dutkanbeivviid oktavuođas guovvamánus 2020 juhke bálkkašumiid olbmuide geat leat bargan buori barggu rávesolbmuidoahpahusa suorggis.

Studeantastipeanddain bálkkašuvvui museahoavda Sari Valkonen.

Rávesolbmuidoahpahusa Dutkansearvi bálkkašii Valkonen danin go son lea bargan rávesolbmuidoahpahusa geahččanguovllus ánssolaš barggu ja son lea maid olles eallimis áigge bargan servodatlaččat ja kultuvrralaččat mearkkašahtti ja vásttolaš barggu earenomážit Lappi guovllus.

https://www.aikuiskasvatuksentutkimusseura.fi/?x103997=1619593

Jagis 2019 Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siidda gallededje 63 935 čájáhus- ja dáhpáhusguossi. Dat lea olahus. Vuosttas háve Siidda historjjás čájáhusaid gallededje badjel 63 000 olbmo. Mii dáppe Siiddas illudatge viiddideamis, divodanbargguin ja čájáhusaid ođasmahttimis, mat leat boahtimin. Ná mii sáhttit ain buorebut bálvalit min áššehasaid, mat orrot leamen jagis jahkái eanet ah eanet.

Siidda bálvalusaid geavahedje diibmá viššalit. Jagi 2019 áigge ledje buohkanassii 121 000 galledeami, mii lea nubbin stuorimus mearri Siidda historjjás. Siidda čájáhus- ja dáhpáhusgalledeaddjiid lassin lohkui leat rehkenaston Meahciráđđehusa bálvalanbáikki, turismarávvema ja restoráŋŋa Sarrida áššehasat.

Siidda galledeaddjiin badjel bealli, nappo 64 000, fitne geahččamin čájáhusaid dahje dáhpáhusaid. Dát lea Siidda 21 jagi historjjá stuorámus čájáhusgalledeaddjiid mearri. Mearri lea lassánan ovddit jagis olles 8%.

Árbevirolaččat olbmot galledit Siidda geassit eanet go dálvit. Siidda galledeaddjiid meari lassáneapmi oidno eandaliige dálvit. Jagi 2019 áigge eandaliige juovlamánus galledeadjiid mearri stuorui juobe 25% ovddit jagi ektui. Ođđajaggimánus galledeaddjiid mearri stuorui ovddit jagi ektui 16 %.

Siidda 2019 galledeaddjiin ledje 39% Suomas ja olgoriikkain 61%. Olgoriikalaččaid goralaš oassi olles galledeaddjiid mearis lea lassánan jagis jahkái. Ovdamearkka dihte jagis 2014 olgoriikalaš galledeaddjit ledje 55%. Maiddái ruovtturiikka galledeaddjiid mearri Siiddas lea lassánan 4,7% ovddit jagis.

Siida lea riikkaidgaskasaš deaivvadanbaiki. Siidda galledeaddjjit bohte jagi 2019 oktiibuot 87 iešguđet riikkas. Olgoriikalaččain eanemus ledje duiskalaččat (8,4% buot galledeaddjiin) ja nubbin eanemus fránskalaččat (7,7%). Duiskalaččat ja fránskalaččat leat leamaš juo guhkit áiggi allin Siidda galledeaddjiid statihkkalisttuin. Eará riikkat ledje Kiinná ja Hong Kong (4,7%), Itália (4,6%), Amerihkká (4,5 %) ja Hollánda (4%).

Turismma ođđa biekkat bosodit maid Siiddas. Joavkomátkkiid sajis leat eanet ovttaskas mátkeplánat. Diibmá Siiddas vuvde eanemus sisabeassanbileahtaid ovttas olgoriikalaš ollesolbmuide ja nubbin eanemus daidda olgoriikalaš ollesolbmuide, geat mátkkoštedje joavkku mielde.

Suomas Museakoarta lea bivnnut ja dat lea buktán maid Siidii eanet ja eanet galledeaddjiid. Jagi 2019 áigge Siidda gallededje Museakoarttain 2 707 olbmo, lohku lea 38% stuorát ovddit jagi ektui.

Vuođđočájáhusain, mat muitalit sámekultuvrras ja davvi guovllu luonddus, lea ollu diehtu mii geasuha galledeaddjiid. Jagi 2019 molsašuvvi čájáhusaid bivnnuhamos čájáhusat ledje Toovláš já tááláš anarâš kietâtyeji ja Nuppástuvvi dálvi. Lassin Siidda olles galledeaddjiid mearri lea stuoris viiddis bálvalanfálaldagaid dihte, go seamma dáhki vuolde oažžu dieđu, muosáhusaid, rávvagiid, skeaŋkkažiid ja restoráŋŋabálvalusaid.

Lassin Sámemusea Siidda guovlludoaibmabáikkis Nuortalaččaid Árbevierrodálus Čeavetjávrris regisserejedje 2 585 galledeaddji.  Nuortalaččaid Árbevierrodállu lea rabas geasse-čakčamánus ja ovddit jagi ektui dan gallededje 400 olbmo eanet. Stuorámus oassi galledeaddjiin ledje Suomas (82%). Olbmot galledit Árbevierrodálu viššalamosit suoidne- ja čakčamánus.

Siidda viiddidan- ja ovddidanfidnu álgá albma láhkai giđđat 2020. Viiddidanfidnu ollašuhttojuvvo osiid mielde. Vuosttas oasis 1.5.2020 rájes huksejit čoakkáldatovttadaga ja restoráŋŋaoasi. Go dat leat gárvásat de Siida-dállu manná gitta cuoŋománu 2021 rájes olles jahkái. Dan botta dálu divodit. Sámemusea ja luondduguovddáš ja restoráŋŋa bálvalit áššehasaid olles áigge gaskaboddosaččat ođđa huksejuvvon osiid bealde. Siidda huksenbargguid áigge čájáhusbáikin lea legendáralaš olgomusea. Siida lanjat ja vuođđočájáhusat rahppojit 1.4.2022.

Lassedieđut:
Vuovdin ja márkanfievrrideapmi Minna Väisänen, 040 581 64 34, minna.vaisanen(at)samimuseum.fi
Siida ođasmuvvá: Museahoavda Sari Valkonen, 040-767 1051, sari.valkonen(at)samimuseum.fi

Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida divoduvvo ja viiddiduvvo jagiid 2020-2022 áigge. Senaatti-giddodagaid stivra lea dahkan fidnu investerenmearrádusa 18.12.2019. Senaatti giddodagat oamasta Siida-dálu. Sámemuseavuođđudus lea Siida-dálu váldoláigolaš ja láigoha sajiid ja lanjaid fas viidásabbot Luondduguovddážii ja Restoráŋŋa Sarrihii.

Siida-dállu rahppui 1998 ja dál dan ođadit go doaimmat lea lassánan ja viidon ja eanet eanet olbmot galledit Siidda. Fidnus Siidii bohtet musea- ja luondduguovddáža lanjat ja sajit, mat tehnikalaččat ja doaimmaid geahččanguovllus vástidit dálá áiggi gaibádusaid. Fidnu viidodat lea sullii 3000 m2 ja Siida viidu sullii beliin dálážis. Fidnu oktan deháleamos oassin leat ođđa čoakkáldatlanjat, mat huksejuvvojit Sámemuseai. Čoakkáldatovttadaga viiddideame maŋŋá Sámemusea bastá ođđa sajiiguin ja lanjaiguin doaibmat riikkaviidosaš vástumusean. Sámemusea oažžu Álbmotmuseas sámečoakkáldaga (badjel 2000 dávvira) dan maŋŋá go fidnu lea gárvvis. Dát čoakkáldaga máhcaheapmi nappo repatriašuvdna lea riikkaisgaskasaš dási geahččanguovllus mearkkašahtti.

Siidda viiddideapmi dahkko muttuid mielde. Vuosttas muttus 1.5.2020 rájes álget čoakkáldatovttadaga ja restoráŋŋaoasi huksenbarggut. Go dat leat gárvásat de Siida-dállu lea cuoŋománu 2021 rájes gitta olles jagi divodanbargguid dihte. Sámemusea ja luondduguovddáš ja restoráŋŋa bálvalit áššehasaid olles áigge go doaimmat leat gaskabottosaččat dálu ođđa osiid bealde. Siidda divodeame áigge čájáhusbáikin lea legendáralaš olgomusea. Siida ja Siidda ođđa sajit, lanjat ja vuođđočájáhusat rahppojit 1.4.2022.

Siidda viiddidanfidnu váldo- ja arkiteaktaplánemis vástida Arkkitehdit Soini & Horto Oy Helssegis. Senaatti huksehanhoavdan lea Miikka Teppo.

Siidda vuođđočájáhusat ođasmahttojit seamma áigetávvalis oktan viiddidanfidnuin. Čájáhusarkiteaktan lea Teollisuuden Ystävät Oy/Harri Koskinen.

Sámemusea ja luondduguovddáš Siiddas illudit viiddidanprošeavttas, mii dahká vejolažžan dan ahte doaimmat ođasmuvvet ja viidot. Seamma dáhki vuolde leat dás duohkoge Siidda máŋggabealat bálvalut ja doaimmat.

Siidda fidnus ordnejuvvo buohkaide rabas diehtojuohkindilálašvuohta 9.1.2020 dmu 17.00 Sámemusea ja luondduguovddáš Siiddas.

Lassedieđut:
Sámemusea Siida: Museahoavda Sari Valkonen, sari.valkonen@samimuseum.fi, 040-767 1051
Senaatti-giddodagat: Doaibmasuorgehoavda Tuomas Pusa, tuomas.pusa@senaatti.fi, +358 (0)50 390 2143

Huksengovvosat mediageavahussii: https://www.flickr.com/gp/siidainari/921165

 

Beaiváduvvon 18.2.2021: (2600 dávvira) –> (badjel 2000 dávvira)

Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siidda vuođđočájáhusat ođasmahttojuvvojit. Sámemuseavuođđudus lea ožžon Suoma kulturruhtarájus 400 000 euro Museovisio- veahkkeruđa čájáhusaid kulturosiid ođasmahttimii. Sámemusea ođasmahttinfitnus sámedáiddárat ráhkadit vuođđočájáhusaide ja olgomuseai atmofearačájáhusgiehtačállosa iežaset dulkojumiid vuođul. Diđolaš atmosfeara ja dráma juona ovdáneami vugiiguin diehtu, man musea buvttada sámekultuvrras, gávdná buorebut galledeaddji.

Sámemusea ja luondduguovddáš Siidda oktasaš vuođđočájáhusa ođasmahttima olles bušeahtta lea sullii 2,5 miljovnna euro. Sámemusea lea ožžon čájáhusaid kulturoassái veahkkeruđa Suoma Kulturruhtarájus, Kone foanddas ja Wihuri foanddas oktiibuot 750 000 euro. Musea oassi čájáhusbušeahtas lea bealli. Luondduguovddáš lea ožžon iežas oassái veahkkeruđa Birasministeriijas. Fidnu laktása Siidda viiddidan- ja divodanfidnui. Fidnu ollašuhttojuvvo jagiin 2020-2022.

Sámemusea Siida illuda Suoma Kulturruhtaráju Museovisio-veahkkeruđas

Lassidieđut: Museahoavda Sari Valkonen, sari.valkonen@samimuseum.fi, puh. 040-767 1052

https://skr.fi/ajankohtaista/miljoonien-tuki-suomalaisten-museoiden-uudistumiseen

Sámemusea ja Dávvi-Sámi luondduguovddáš Siidda oktasaš vuođđočájáhusat ođasmahttojuvvojit. Sámemusea lea ožžon Kone foanddas 300 000 euro veahkkeruđa Siidda vuođđočájáhusaid kulturoasi ođasmahttinfidnui.

https://koneensaatio.fi/koneen-saatio-myonsi-yli-30-miljoonaa-taiteen-ja-tieteen-tekemiseen/

https://koneensaatio.fi/en/kone-foundation-awarded-more-than-eur-30-million-for-art-and-research/

Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siida duste stuorra ođastusaid: viiddidanbarggut, divodeapmi, čájáhusa ođadeapmi ja čoakkáldagaid sirdin. Muhto ovdal dáid mii ođasmahtiimet www.siida.fi-neahttasiidduid. Siiddut leat ođđaáigásaččat, daid sáhttá geavahit mobiilarusttegiiguin ja dat lea viđa gillii. Dáid lassin neahttasiidduid bokte sáhttá oastit sisabeassanbileahtaid čájáhusaide.

Siidda neahttasiiddut leat viđa gillii. Ovdal siiddut ledje suoma-, eaŋgalas- ja davvisámegillii ja dál dat leat duoid lassin maid anáraš- ja nuortalašgillii. Sámegielat leat mis beaivválaš giellan ee. musea- ja luonddubajásgeassimis, čájáhusdoaimmain, fidnuin. Mii háliidat ahte gielat oidnojit maid min neahttasiidduin ja seammás lasihit ja movttiidahttet geavahit sámegielaid.

Siidda ođđa neahttasiiddut dolvot bileahttavuovdima ođđa áigái, internehttii. Mii leat Suoma musea- ja luondduguovddáš suorggis vuosttamuččaid siste lávkemin neahttabileahttavuovdima máilbmái. Neahttagávppi www.siida.fi-siiddus sáhttá oastit Siidda sisabeassanbileahtaid ovddalgihtii. Máksit sáhttá Suoma neahttabáŋkkuid bokte ja dábáleamos kredihttakoarttaiguin. Áššehasbálvaleaddjit mis liikká leat dás duohkoge. Sii oahpistit olbmuid čájáhusaide ja muitalit Siidda bálvalusain.

Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda ja restoráŋŋa Sarrida ođđa neahttasiiddut rahpasit Sámi giellavahkku gudnin duorastaga 24.10.2019. Siidduid lea ráhkadan Advertising Kioski.

Lassedieđut:

Vuovdin- ja márkanfievrrideami vástuolmmoš Minna Väisänen
tel. 040 581 6434, minna.vaisanen@samimuseum.fi

Divvojuvvon 29.10.2020: Siidda sisabeassanbileahtaid neahttavuovdinvuogádat molsašuvva. Min neahttagávpi lea dál gitta ja rahpasa ođđasit geasset 2021.

Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda ođđaseamos čájáhus, Davvi árga – Davvi luonddu eallit árgabeaivvi doaimmain, šaddá smávvagovvabácciin main davvi luonddu eallit leat váldán olbmo árgabeaivvi doaimmaid badjelasas. Sirpa Mänty gieđaid bokte šaddan máinnaslaš govvabáccit addet soajáid miellagovahussii, mii leš máinnas ja mii duohta?

Sirpa Mänty smávvagovvabáccit leat vuosttas geardde stuorra álbmoga ovddas. Govva: Sirpa Mänty.
Sirpa Mänty lea bargan govuheaddjin 1990-logu rájes ja bargan karriearas áigge govuheami omd suoma- ja sámegielat máinnas- ja oahppagirjjiide Skuvlejupmi dáfus son lea FM etnologa ja AMK hábmejeaddji. Davvi luondu leamašan nannosit mielde su dujiin bokte oppa áigge. Portfolio Sirpa Mänty govuhandujiide gávdno Kuvittajat ry neahttasiidduin.

Mannan jagiid Sirpa Mänty barggu deaddu lea sirdašuvvan hábmema beallái. Dát čájáhusas lean smávvagovvabáccit gullet dohkkádáidaga beallái. Juohkehaš čájáhusas lean figuvrra ráhkadus lea plánejuvvon sierra. Barggu ovdáneapmái leat váikkuhan materiálaid ja tiŋggaid iešvuođat ja plánejuvvon figuvrra rumašguoddu, oktilaš minsttar govvabácci duddjomii ii leat. Maiddái govvabácciid juolggit ja muorraoasit leat davvi luonddus.

Sirpa Mänty smávvagovvabáccit leat dál vuosttas geardde stuorra álbmoga ovddas. Mänty sávvá, ahte figuvrraid guorahallama bokte oažžut ođđa fuomášumiid, ja moriha beroštupmi árvvoštllatiežas birrasis ođđa vugiin. Čájáhus heive bures buot ahkásaš čájáhusgálledeaddjiide.

Davvi árga – Davvi luonddu eallit árgabeaivvi doaimmain -čájáhus lea oaidninláhkái Davvi-Sámi luondduguovddáš Siiddas Anáris 10.9. rájes ja joatkašuvvá dálvvi badjel 2.5.2020 rádjai
Meahcceráđđehusa luondduguovddáš, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)206 39 7740, siida@metsa.fi, www.siida.fi, www.luontoon.fi

Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda ođasmahttima vuollásaš vuođđočájáhusa arkiteaktan lea válljejuvvon hábmejeaddji Harri Koskinen. Dálá čájáhus ođasmahtto Siidda viiddideami ja vuođđodivvuma oktavuođas. Ođđa čájáhus gárvvásmuvvá cuoŋománus 2022.

Harri Koskinen ja su fitnodat Teollisuuden Ystävät Oy ovddasvástádussan lea ođasmahttima vuollásaš vuođđočájáhusa čájáhusarkitektuvra- ja gráfalaš plánen sihke čájáhusa huksenbargu ja ollašuhttima bearráigeahčču. Koskinen guhkesáigásaš ovttasbargoguoimmit lea ee. Iittala ja Genelec. Son lea dahkan Tapio Wirkkalan ja Oiva Toikka maŋimuš čájáhusaid arkitektuvrraid. Karriearas áigge Koskinen Harris leamašan máŋggat olgoriikalaš kundarat Jáhpanis ja Itálias. Dán jagi loahpas rahpasa su plánen hoteallakonseapta Kiotos.

• Sámemusea ja luondduguovddáš Siidda čájáhusa ođasmahttin lea hui fiinna ja máŋggabealat plánenhástalus sámekultuvrra váibmosis. Vuorddán iluin ovttasbarggu máŋggain guimmiiguin, dadjá Harri Koskinen.

Siidda čájáhusa ođasmahttin lea lávga ja mearkkašahtti oassi musea- ja luondduguovddášráhkadusa vuođđodivvuma ja viiddideamis. Sámemusea hoavda Sari Valkonen lea duđavaš, ahte badjel 20 jagi ahkái ollen čájáhus ođasmahtto, ja ahte Koskinen boahtá leat mielde dán barggus.

• Koskinen lea rivttes válljen dahkat rámmaid čájáhussisdollui, dego Riikkamuseas máhccan sámebiergasiidda, main lea hui dehálaš oassi ođđa čájáhusas, dadjá Valkonen.

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid álbmotmeahccehoavda Pirjo Seurujärvi illuda, ahte ožžot čájáhusa arkiteaktaplánejeaddjin dovddus hábmejeaddji Harri Koskinen.

• Siidda dálá váldočájáhusa plánejeaddjin 1990-logus leaigga árvvusadnojuvvon arkiteavttat Pallasmaa ja Sami Wirkkala. Harri Koskisen válljen ođasmahttima vuollásaš Siidda čájáhusarkiteaktan lea fiinna ja árvvolaš joatkka Siidda muitalussii. Koskinen rolla boahtá leat guovddáš čájáhusa kultur- ja luonddusisdoaluid oktiiheiveheamis.

Arkiteaktaplánejeaddji válljen ollašuhttui almmolaš skáhpponmeannudeami bokte. Skáhpponmeannudeamis ledje guokte muttu, ja dasa gulai nuppi muddui ovdánan fálliin bivdojuvvon bargočájálmas.

 

Lassidieđut: 

Museahoavda Sari Valkonen                      040 767 1052                       sari.valkonen@samimuseum.fi

Álbmotmeahccehoavda Pirjo Seurujärvi 040 767 1052                       pirjo.seurujarvi@metsa.fi

Hábmejeaddji Harri Koskinen                    040 5518160                       harri@harrikoskinen.com

 

Lassidieđut Harri Koskinen birra:

http://www.harrikoskinen.com/

 

Siida lea Anáris ja doppe doibmet Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida ja restoráŋŋa Sarrit. Sámemusea Siidda doaimmas vástida Sámemuseafoanda. Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida gullá Meahciráđđehusa riikkaviidosaš luondduguovddášfierpmádahkii.

Jagi 1998 rahppojuvvon Siida-ráhkadus vuođđodivvojuvvo ja viiddiduvvo. Viiddidanosiide bohtet Sámemusea čoakkáldatlanjat ja restoráŋŋa. Sámemusea ja luondduguovddáža oktasaš vuođđočájáhus ođasmahttojuvvo. Ođasmahttit muhto bálvalat oppa vuođđodivvuma ja čájáhusođasmahttima áigge. Rahpat vuođđodivvojuvvon ja viiddiduvvon Siidda ja ođđa čájáhusa cuoŋománus 2022.

Govvejeaddji Jyrki Kallio-Koski lea dokumenteren Ávžžášjávrri sámesiidda eallima ja dan birastahtti duovdagiid 40 jagi áiggis. Kallio-Koski skeŋke mihtilmas govvamateriálas Sámemusea Siidii govvaeahkeda oktavuođas maŋŋebárgga 10.9.2019 dii 18 Siidda auditorias.

Kallio-Koski govvadokumenteren lea mearkkašahtti máŋgga geahččanguovllus; govat muitalit Ávžžášjávrri sámesiidda eallimis 40 jagi áiggis, olbmo ja luonddu gaskasaš vuorroságastallamis ja kulturbirrasis dáhpáhuvvi rievdadusain. “Logiid jagiid joatkašuvvan seamma servoša ja guovllu dokumenteren lea hui erenomáš ja máŋgga láhkái divrras”, lohká Sámemusea Siidda dutki Päivi Magga.

Govvaeahkedis Kallio-Koski rahpá Ávžžášjávrri sámesiidda eallima fiinna govaidis bokte. Jagis nubbái gili erenomáš eallinvuohki ja árvomáilbmi leat geasuhan Kallio-Koski ruovttoluotta, oasálastit ja dokumenteret gili árgabeaivvi ja siidda eallinvuogi sirdáseami sohkabuolvvas nubbái. Kallio-Koski lea maid dovddus máŋggabealat luonddugovvejeaddjin ja nuba maiddái Ávžžášjávrri duottarguovllut bohtet fiidnát ovdan eahkeda ovdanbuktimis.

Sámemusea Siidda sáhkavuoru govvaeahkedis doallá dutki Päivi Magga. Son guorahallá sápmelaš duovdaga ja dan dokumenterema hástalusaid ja mearkkašumi.

Dilálašvuhtii nuvttá sisabeassan, bures boahtin!

Lassedieđut: Čoakkáldatmeašttir Marjo-Riitta Rantamäki, t. 040 571 5670, marjo-riitta.rantamaki@samimusem.fi