Saamelaimuseon ulkomuseuon portit lumipeitteellä

Sámemusea ja Badje-Sámi Luondduguovddáš Siiddas 27 000 čájáhusgalledeaddji 2021

Dego eará sajiin, de covid-19 pandemiija oidno maid Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda čájáhusgalledeaddjimeriin. Jagis 2021 čájáhusgalledeaddjit ledje 27 400. Go veardida jahkái 2020, de galledeaddjiid mearri lea gahččan -30% ja fas jahkái 2019 veardidettiin -57%. Pandemiija váikkuhusaid lassin čájáhusgalledeaddjiid mearrái váikkuha dat, ahte jagis 2021 Sámemusea ja Luondduguovddáš Siida leamaš gitta olles miessemánu ja dán dálvve dállu leamaš rabas oanehut áigge go ovddit jagiid.

Geassemánu álggus álge Siida-dálu vuođđodivodanbarggut ja buot čájáhusfálaldat sirdui Sámemusea olgomuseai. Olgomusea bealde galledeaddjit galledit olgun, lehkos beaivvádat dahje buolaš, ja dát lea váikkuhan dasa, mo áššehasat leat háliidan oahpásmuvvat olgomusea fálaldagaide. Čakčat Sámemusea olgomuseaguvlui bidje čuovggaid. Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda ođđa čájáhus rahpasa 1.6.2022, ja dan maŋŋá sáhttá fitnat siste geahččamin čájáhusaid ja olgun fas olgomusea.

Eanemus olmmoš lei geassit, dego ovddit jagiinge. Čájáhusgalledeaddjit ledje eanemus suoidnemánus. Jagis 2021 Sámemusea ja Luondduguovddáš Siidda čájáhusáššehasain 75 % ledje suopmelaččat, go fas ovdal pandemiija jagis 2019 suopmelaččat ledje dušše 39 %. Olgoriikalaččain eanáš oassi leat duiskalaččat ja sii leat jođus Anáris earenomážit geassemánotbajiid áigge.

Go geahčada makkár ja man ollu iešguđetlágan bileahtat leat vuvdon, de čielgasit boahtá ovdan, ahte olbmot leat jođus okto dahje bearrašiin, go fas ovdal ledje eanet joavkomátkkálaččat. Dá treanda vuhttostii juo ovdal pandemiija, muhto pandemiija lea čielgasit nannen treandda. Olbmot mátkkoštit millosit dorvvolaččat ovttas iežaset lagaš olbmuiguin.

Sámemuseas lea guovlodoaibmabáiki Čeavetjávrris ja doppe Nuortalaččaid árbevierrodálu gallededje 832 čájáhusgalledeaddji jagis 2021. Nuortalaččaid árbevierrodállu lea rabas geassit. Árbevierrodálus ja olgomuseas, mii lea dálu birra, muitaluvvo nuortalaččaid historjjás guovtti áigodagas ja das, mo nuortalaččat lea ássan ja mo ja maid sii leat huksen.