Leago suvdilis turisma dušše mantra? – Kolumna Lapin Kansas 6.10.2025

Lappi turisma lea lassánan mealgat máŋggaid logijagiid áigge. Áin stuorát oassi eanangotti bargosajiin ja fitnodatdoaimmas laktása man nu láhkai turismii.

Mannan dálvi lei Lappi olahus. Ovdamearkka dihte Roavenjárggas lei badjel 1,1 miljovnna idjadeami, mii lei measta 20 proseantta eanet go ovddit dálvve. Girdinjohtolagas Lappi girdinšiljuid mátkkošteaddjimearit sturro mannan jagi sullii viđádasa.

Turisma buktáge Lappii barggu, eallinvuoimmi ja investeremiid. Turismmas árvalit leat sullii 12 000 persovdnabargojagi váikkuhus Lappi barggolašvuhtii.

Máŋggat Lappi gielddat leat linjen, ahte háliidit iežaset guovlluide ruvkkiid ja bieggafámu sajis suvdilis turismma. Muhto leago mis čielga áddejupmi das, makkár turisma lea suvdil?

Lappi turismastrategiija guovddážis lea “viissis stuorrun” dahjege stuorrun, man figget ovttastahttit vásttolašvuhtii. Lappis lea geavahusas earret eará Visit Finland Sustainable Travel Finland -mearkkat, maid fitnodagat sáhttet geavahit suvdilis ovdáneami kritearaid mearkan.

Suvdilisvuođa doarju maiddái dat, ahte dál leat deattuhišgoahtán mátkkošteami eatnama bokte (omd. junáin) girdima sajis. Hoteallain lea ulbmilin jagiáiggiid dássidut geavaheapmi iige nu nana sorjjasvuohta dálvvis ja sesoŋŋaáiggis.

Girdinturisma lea goittotge áin hui mearkkašahtti dahkki Lappi juvssahahttivuođas. Luonddu guoddinnákca lea juo máŋggain guovlluin boahtán ovdii. Bálgát ja rovit gollet ja dolastallanbáikkiin gilvvohallet báikkálaččat ja turisttat. Meahcceráđđehusa luonddubálvalusaid mearreruđaid čuohppamat eai álkidahte dili.

Ássiid ja turisttaid ovttaseallin sesoŋŋaáigge hástá sosiála suvdilisvuođa. Mii buohkat diehtit Roavenjárgga airbnb-váttisvuođaid, go oanehisáiggeláigoheapmi doalvu báikkálaččain visttiid, main lea govttolaš haddi.

Seamma áigge Anáris sámiid girkolaš bearašdáhpáhusaide bahkkejit turisttat ja geainnuin njommot bohccuid govvejeaddji dálvebiilavuoddjit, geat bohciidahttet dovdduid.

Medias leat lohkan menddo máŋga ođđasa turismafitnodagaid bázahusrihkkosiin, bargiid bargodorvvolašvuođa suostamis ja husky-gárddiid vuolleárvosaš elliidfuolahusas.

Oktage dáin váttisvuođain ii ovddit Lappi suvdilis turismma brándda.

Dutkit deattuhit, ahte suvdilis turisma lea biraslaččat, sosiálalaččat ja ekonomalaččat suvdil. Dát dárkkuha earret eará turismma lundui dagahan vahágiid minimerema ja báikkálašservošiid guldaleami mearrádusdahkamis. Turismmas galgá leat guhkesáigásaš ekonomalaš ávki báikkálaččaide olgoriikkalaš turismafitnodagaid sajis.

Jáhkán, ahte suvdilis turismma deháleamos čoavdagat leat gieldda mearrádusdahkkiin. Gielddain lea lávvamonopola dahjege mearridanváldi das, mo gieldda ovddidit suvdilis turismma heakkas. Mis leat ođđa stivrrat, maid mearrádusbevddiide bohtet áin eanet turismii laktáseaddji eanageavahanfidnut.

Erenomážit sosiála suvdilisvuohta lea máŋggas Lappi turismagielddas jávkamin. Mo dahkat vejolažžan báikkálaččaid ja turisttaid ovttaseallima nu, ahte buohkat leat duđavaččat.

Sámiid ruovttuguovllus moriheimmet turismma etihkalaš gažaldagaide juo jagiid dassá. Turismma lassánettiin šattai dárbu vásttolaš turismma prinsihpaide sámiid giliin ja árggas.

Sámediggi buvttadii Vásttolaš ja etihkalaččat suvdilis sámeturismma doaibmaprinsihpaid, mat fállet buriid geavatlaš rávvagiid buot turismadoibmiide. Ávžžuhan oahpásmuvvat daidda, daningo rávvagiin lea ávki, go boahtá geahččalus fállat dan beakkán Lappi eksotihka.

Taina Máret Pieski, museahoavda, Sámemusea Siida