Olahusjahki Siiddas – čájáhusaid gallededje lagabui 64 000 olbmo

Jagis 2019 Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš Siidda gallededje 63 935 čájáhus- ja dáhpáhusguossi. Dat lea olahus. Vuosttas háve Siidda historjjás čájáhusaid gallededje badjel 63 000 olbmo. Mii dáppe Siiddas illudatge viiddideamis, divodanbargguin ja čájáhusaid ođasmahttimis, mat leat boahtimin. Ná mii sáhttit ain buorebut bálvalit min áššehasaid, mat orrot leamen jagis jahkái eanet ah eanet.

Siidda bálvalusaid geavahedje diibmá viššalit. Jagi 2019 áigge ledje buohkanassii 121 000 galledeami, mii lea nubbin stuorimus mearri Siidda historjjás. Siidda čájáhus- ja dáhpáhusgalledeaddjiid lassin lohkui leat rehkenaston Meahciráđđehusa bálvalanbáikki, turismarávvema ja restoráŋŋa Sarrida áššehasat.

Siidda galledeaddjiin badjel bealli, nappo 64 000, fitne geahččamin čájáhusaid dahje dáhpáhusaid. Dát lea Siidda 21 jagi historjjá stuorámus čájáhusgalledeaddjiid mearri. Mearri lea lassánan ovddit jagis olles 8%.

Árbevirolaččat olbmot galledit Siidda geassit eanet go dálvit. Siidda galledeaddjiid meari lassáneapmi oidno eandaliige dálvit. Jagi 2019 áigge eandaliige juovlamánus galledeadjiid mearri stuorui juobe 25% ovddit jagi ektui. Ođđajaggimánus galledeaddjiid mearri stuorui ovddit jagi ektui 16 %.

Siidda 2019 galledeaddjiin ledje 39% Suomas ja olgoriikkain 61%. Olgoriikalaččaid goralaš oassi olles galledeaddjiid mearis lea lassánan jagis jahkái. Ovdamearkka dihte jagis 2014 olgoriikalaš galledeaddjit ledje 55%. Maiddái ruovtturiikka galledeaddjiid mearri Siiddas lea lassánan 4,7% ovddit jagis.

Siida lea riikkaidgaskasaš deaivvadanbaiki. Siidda galledeaddjjit bohte jagi 2019 oktiibuot 87 iešguđet riikkas. Olgoriikalaččain eanemus ledje duiskalaččat (8,4% buot galledeaddjiin) ja nubbin eanemus fránskalaččat (7,7%). Duiskalaččat ja fránskalaččat leat leamaš juo guhkit áiggi allin Siidda galledeaddjiid statihkkalisttuin. Eará riikkat ledje Kiinná ja Hong Kong (4,7%), Itália (4,6%), Amerihkká (4,5 %) ja Hollánda (4%).

Turismma ođđa biekkat bosodit maid Siiddas. Joavkomátkkiid sajis leat eanet ovttaskas mátkeplánat. Diibmá Siiddas vuvde eanemus sisabeassanbileahtaid ovttas olgoriikalaš ollesolbmuide ja nubbin eanemus daidda olgoriikalaš ollesolbmuide, geat mátkkoštedje joavkku mielde.

Suomas Museakoarta lea bivnnut ja dat lea buktán maid Siidii eanet ja eanet galledeaddjiid. Jagi 2019 áigge Siidda gallededje Museakoarttain 2 707 olbmo, lohku lea 38% stuorát ovddit jagi ektui.

Vuođđočájáhusain, mat muitalit sámekultuvrras ja davvi guovllu luonddus, lea ollu diehtu mii geasuha galledeaddjiid. Jagi 2019 molsašuvvi čájáhusaid bivnnuhamos čájáhusat ledje Toovláš já tááláš anarâš kietâtyeji ja Nuppástuvvi dálvi. Lassin Siidda olles galledeaddjiid mearri lea stuoris viiddis bálvalanfálaldagaid dihte, go seamma dáhki vuolde oažžu dieđu, muosáhusaid, rávvagiid, skeaŋkkažiid ja restoráŋŋabálvalusaid.

Lassin Sámemusea Siidda guovlludoaibmabáikkis Nuortalaččaid Árbevierrodálus Čeavetjávrris regisserejedje 2 585 galledeaddji.  Nuortalaččaid Árbevierrodállu lea rabas geasse-čakčamánus ja ovddit jagi ektui dan gallededje 400 olbmo eanet. Stuorámus oassi galledeaddjiin ledje Suomas (82%). Olbmot galledit Árbevierrodálu viššalamosit suoidne- ja čakčamánus.

Siidda viiddidan- ja ovddidanfidnu álgá albma láhkai giđđat 2020. Viiddidanfidnu ollašuhttojuvvo osiid mielde. Vuosttas oasis 1.5.2020 rájes huksejit čoakkáldatovttadaga ja restoráŋŋaoasi. Go dat leat gárvásat de Siida-dállu manná gitta cuoŋománu 2021 rájes olles jahkái. Dan botta dálu divodit. Sámemusea ja luondduguovddáš ja restoráŋŋa bálvalit áššehasaid olles áigge gaskaboddosaččat ođđa huksejuvvon osiid bealde. Siidda huksenbargguid áigge čájáhusbáikin lea legendáralaš olgomusea. Siida lanjat ja vuođđočájáhusat rahppojit 1.4.2022.

Lassedieđut:
Vuovdin ja márkanfievrrideapmi Minna Väisänen, 040 581 64 34, minna.vaisanen(at)samimuseum.fi
Siida ođasmuvvá: Museahoavda Sari Valkonen, 040-767 1051, sari.valkonen(at)samimuseum.fi