Lähikuva Outi Pieskin teoksesta, jossa roikkuu värikkäitä silkkilankahapsuja vierekkäin ja eri tasoissa.

Veikko Feodoroff Sámemuseavuođđudusa stivrra ságadoallin

Sámi Museum – Sámemuseavuođđudusa stivra válljii čoahkkimisttis ođđa ságadoallin 1.1.2024 rájes Veikko Feodoroffa. Dáláš ságadoalli Liisá Holmberg joatká jagi loahpa rádjái.

Sámemuseavuođđudusa stivra válljii stivrra ođđa lahttun 1.1.2024 rájes filosofiija magisttar, lektor Outi Länsmana. Son bargá Sámi oahpahusguovddážis virtuálaskuvllas sámegiela ja kultuvrra lektorin.

Liisá Holmberg lea jođihan Sámemuseavuođđudusa stivrra jagi 2018 rájes.

Liisá Holmberga áigodagas lea dáhpáhuvvan olu. Sámemusea ja Badje-Sámi luondduguovddáš ožžo ođasmahttojuvvon doaibmavisttiid, go Siida-giddodaga viiddidedje ja vuođđodivodedje jagiid 2020-21 Senaatti-giddodagaid beales. Ođasmahttojuvvon Siida rabai uvssaidis gussiide geassemánus 2022.

Siida galledančuozáhahkan ja dan ođđa váldočájáhus leat rasttildan buot ovddit guosseolahusaid. Siidda leat galledan vehá badjel jagi siste sullii 200 000 guossi ja badjel 100 000 čájáhusguossi.

Holmberga áiggi ollašuvai viimmat maiddái Suoma álbmotmusea viiddes badjel 2200 dávvira sámečoakkáldaga máhcaheapmi, repatriašuvdna Sámemuseai jagi 2021. Repatriašuvdna lei guovddáš sivva Siidda viiddidan- ja vuođđodivodanfidnui.

– Mii háliidit giitit lieggasit Liisá Holmberga su aktiivvalašvuođas ja gillilvuođas stuorra mearkkašahtti ođasmahttimiid čađaheamis. Siidda viiddideapmi ja repatriašuvdna báhcet sámekultuvrra historjái Liissá barggu boađusin. Mii joatkit stivrras sápmelaš kulturárbebarggu mearrediđolaš ovddideami, lohká Sámemuseavuođđudusa ođđa ságadoalli Veikko Feodoroff.

– Mun lean ilus go lean ožžon leat mielde musea ja olles Siidda ovddidanbarggus fiinna olbmuiguin. Siida lea áidnalunddot olles máilmmis, Liisá Holmberg lohká.

Veikko Feodoroff lea nuortalaččaid siidačoahkkima guhkesáigásaš luohttámušolmmoš ja sámediggeáirras.

Sámemuseavuođđudusa stivrii gullaba Feodoroffa ja Länsmana lassin sámelahttun Janne Näkkäläjärvi ja Saammâl Morottaja. Anu Avaskari ja Hanna-Maaria Kiprianoff leaba Anára gieldda nammadan lahtut. Carina Jaatinen lea Arkkitehtuurimuseo jođiheaddji ja Teemu Ahola Museokeskus Vapriikki čoakkáldatguovddáža hoavda.

Sámemuseavuođđudus bajásdoallá sámemusea ja stivre dan doaimmaid. Vuođđudusa bargun lea ovddidit sápmelaččaid álbmotlaš kultuvrra.

Lassedieđut:
Ságadoalli Liisá Holmberg, tel. +47 930 36 145
Ođđa ságadoalli 1.1.2024 rájes Veikko Feodoroff, tel. 0400 204 861
Museahoavda Taina Pieski, tel. 050 5351574